Viiruste mõjust inimesele (0)

Tallinna Õismäe Gümnaasium
Viiruste mõjust inimesele
Ainealane uurimistöö
Johanna Oras
11a.
Juhendaja õpetaja Inga Ehrpas
Tallinn 2012
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS 3
2. VIIRUSTE OLEMUS 4
3. VIIRUSTE AVASTAMINE 5
4. VIIRUSHAIGUSED 6
4.1. GRIPP 6
4.2. TUULERÕUGED 6
4.3. AIDS 7
4.4. MARUTÕBI 8
5. TEADLIKKUS VIIRUSHAIGUSTEST JA KOKKUPUUDE NENDEGA TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HULGAS 9
Küsimus 1 : Millised nimetatutest on viirushaigused? 9
Küsimus 2 : Milliseid viirushaigusi oled ise põdenud? 10
Küsimus 3 : Millist viirushaigust pead kõige ohtlikumaks? Miks? 11
Küsimus 4 : Kuidas viirused peamiselt levivad? 12
Küsimus 5 : Kas oled kunagi põdenud tuulerõugeid? Kui jah, siis kui vanalt? 13
Küsimus 6 : Mida tead AIDSist? 13
Küsimus 7 : Kas oled lasknud end kunagi vaktsineerida viirushaiguste vastu? Kui jah, siis milliste? Kui ei, siis miks? 14
KOKKUVÕTE 15
KASUTATUD KIRJANDUS 16
LISAD 17
Lisa 1 küsitluse näidis 17

1.SISSEJUHATUS

Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid . Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist.
Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning aastaid tagasi kaotasin hea sõbra haiguse mittetundmise tõttu.
Selle töö käigus soovin tundma õppida viiruste olemust ja nende tekitatud haiguste tagajärgede tõsidust. Samuti soovin uurida, kui palju teavad Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilased viirushaiguste kohta ja kui palju on nad nendega kokku puutunud. Uurimistöö koosneb üldistest andmetest viiruste kohta ja nende avastamise loost, nelja viiruse, mis on kõige tavalisemad, kirjeldused ja Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilaste seas läbi viidud küsitluse analüüs.
Ma arvan, et inimesed peavad olema oma tervise suhtes ettevaatlikumad ja seda pidevalt jälgima ning kui tekib mingeid kahtlasi sümptomeid, siis kindlasti arsti poole pöörduma, et neile selgitusi leida.

2. VIIRUSTE OLEMUS

Viirused on valusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid . Viirused pole ei elus ega elutud , sest neil puuduvad väljaspool peremeesorganismi elu tunnused. (Alamäe jt 2000: 15)
Viiruste tekke kohta on 3 hüpoteesi. Esimese kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst . Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus . (Alamäe jt 2000: 22,23)
Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit , lastehalvatus), DNA- ja RNA-viirused (nt HI, B- hepatiit ) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask)
Viiruse ehitus koosneb kolmest osast: genoom, kapsiid ja ümbris. Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku informatsiooni. Genoom koosneb replikatsioonigeenidest, struktuurigeenidest ja regulatsioonigeenidest. Need on vajalikud viiruse paljunemiseks. Kapsiid, mis koosneb viirusosakeste struktuurivalkudest, kaitseb genoomi. Mõnel viirusel on kapsiid kaetud ümbrisega, mis pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist, mille viirus lahkudes kaasa võtab. Viirus lülitab ümbrisesse ka oma struktuurivalke. (Alamäe jt 2000)

3. VIIRUSTE AVASTAMINE

Viiruste olemus avastati 19. Sajandi teisel poolel, kui võeti kasutusele valgusmikroskoobid ja spetsiifilised värvid mikroorganismide indentifitseerimiseks. Kolm teadlast Adolf Mayer, Dmitri Ivanovski ja Martinus Beijeninck uurisid tubaka mosaiikhaigust ja avastasid, et selle haiguse tekitaja on kõigist senituntud bakteritest oluliselt erinev: ta oli nii väike, et ei olnud näha valgusmikroskoobis ja bakterifiltrid, mis tavaliselt pidasid kinni baktereid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja nakkusvõimet. Lisaks pandi veel tähele, et selle haigusetekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid vivium fluidum´iks ehk nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele termin virus . (Alamäe jt 2000: 14)
Wendell M. Stanley oli esimene, kellel õnnestus viiruse eraldamine, puhastamine ja kristalliseerimine 1935. aastal. W. Stanley oli biokeemia ja viroloogia professor . Tema uuringud viiruse kohta, mis põhjustab tubakal leiduva mosaiikhaiguse, viisid ta nukleoproteiini isoleerimiseni, mis omakorda aitas tuvastada mosaiikviiruse olemasolu. Kuna tema saavutus, mis oli esimene veenev tõend, et mõned viirused on molekulid, pööras teadusmaailma tähelepanu mõistatuslikele viirustele, sai doktor Stanley 1946. aastal Nobeli keemiaauhinna. (Stanley, Valens 1967: 7)
Praeguseks on teada üle 640 putukaviiruse liigi, mis tekitavad üle 20 erineva putukate viirushaiguse. Taimedel pole leitud spetsiifilisi haigusgeene, väga intensiivne viiruse paljunemine ja viirusvalkude tootmine mõjutavad taimedes fotosünteesi, hingamist, toitainete kättesaadavust ja kasvu hormonaalset regulatsiooni. Tänaseks on teada üle 1000 erineva taimeviiruse. Inimestel on leitud: üle 70 erineva pappilloomiviiruse alltüübi, rohkem kui 200 teadaolevat viirust, mis põhjustavad külmetushaigusi, üle 67 etnoviiruse tüübi, 2 retroviirust ja 3 gripi tüüpi. (Alamäe jt 2000: 24,25)

4. VIIRUSHAIGUSED

4.1. GRIPP

Gripp on piisk - ja kontaktnakkus. Viirus paljuneb hingamisteedes ja selle limaskesta. Gripi tagajärjel võib tekkida bakteriaalne või viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon, krooniliste haiguste nagu südamepuudulikkus, astma või diabeedi ägenemine. Gripp võib põhjustada ka surma (nt HIV-positiivsetel inimestel ja vanuritel). Kõige suuremad gripi hooajad on kevadel ja sügisel. Gripi peiteaeg on 1-4 päeva. (Gripp)
Grippi sümptomiteks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), lisaks veel kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused ning kõhulahtisus. (Gripi info)
Gripp levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sama oluline on ka levik saastunud käte abil. Köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Seetõttu tuleb alati midagi suu ette panna (nt varrukas , taskurätik). (Gripi info)
Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiin hakkab mõjuma 10-14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad. Enamik gripiviirusi allub ka viirusevastastele ravimitele. Kuna ravimid on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi arst. Antibiootikumid gripi puhul ei aita. (Gripi info)

4.2. TUULERÕUGED

Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus . Haiguse tekitajaks on varicella -zoster-viirus (VZV), mis kuulub herpesviiruste perekonda. Tüsistustena võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit. Haigestumise tõusuperioodid on kevadel ja talvel. Peiteperiood kestab 7-21 päeva. (Tuulerõuged)
Sümptomiteks on kehatemperatuuri tõus ja sõlmelis-villiline lööve. Lööbeelementide arv on lastel ja täiskasvanutel erinev (nt lastel võib olla kuni paar täpikest, täiskasvanutel aga üle 500). Lööve puudub peopesadel ja jalataldadel ning on äärmiselt sügelev. (Tuulerõuged)
Haigustekitaja levib piisknakkuse teel, samuti on ohtlik ka kokkupuude villide eritisega. Nakatumine toimub haigega samas ruumis viibimisel. Viirus võib kanduda ka suurematele vahemaadele (nt naaberruumi). Vastuvõtlikkus haigustekitaja suhtes on väga kõrge. Pärast haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus aga esineb ka juhtumeid, kus seda põetakse ka teist korda. (Tuulerõuged)
Tuulerõugete vastu on olemas vaktsiin, mis aitab vältida haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet. Lisaks sellele tuleb haige kindlasti isoleerida nendest , kes pole veel tuulerõugeid põdenud. Haige ruumi tuleb korralikult tuulutada ja niiskelt koristada. Villide kuivatamiseks ja sügeluse vähendamiseks kasutatakse briljantrohelist, teepuuõli ja saialilletinktuure. (Tuulerõuged)

4.3. AIDS

AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mille tekitajaks on retroviiruste hulka kuuluv inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). AIDSi tagajärjeks on surm, aga surma põhjustab mõni teine haigus, millega nõrgestatud immuunsussüsteem ei suuda enam võidelda. HIV peiteaeg on 1-3 kuud ja AIDSi staadiumi kujunemiseks kulub ravita isikutel 1-15 aastat. See on üks enamlevinud viirushaigusi maailmas, millel pole ravi. (AIDS)
Neli nädalat kuni kolm kuud pärast HIV-ga nakatumist kujuneb nakatunud isikul 1-2 nädalat kestev HIV- nakkuse äge faas kus ilmnevad palavik, lümfisõlmede ja põrna suurenemine, leetrite sarnane lööve, leukopeenia. HIV-nakkuse äge staadium kestab viiruse tungimisest organismi/verre kuni HIV-antikehade ilmumiseni verre. Samad mittespetsiifilised sümptomid ilmnevad ka siis kui HIV läheb esimesest staadiumist üle teise ja teisest kolmandasse. Kuna AIDSil pole omaseid sümptomeid ei teagi paljud inimesed, et nad on viirusekandjad.(AIDS)
HIV levib vere kaudu, sugulisel teel, nakatunud emalt lootele, rinnapiimaga, doonorivere ja elunditransplataatidega. (AIDS)
AIDSi vastu ravimit veel pole, kuid HIV-nakkuse ravimiseks kasutatakse antiretroviiruse-ravimeid, mis väldivad suure tõenäosusega haiguse progresseerumist AIDSi staadiumini. (AIDS)

4.4. MARUTÕBI

Marutõbi ehk raabies on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev nakkushaigus, mis esineb inimestel harva, ning selle tekitajaks on Rhabdovirus. Marutõve tagajärjeks on peaaegu alati surm. Marutõve peiteaeg varieerub nädalast aastani, keskmiselt aga 1-3 kuud. (Marutõbi, Marutaud )
Marutõve sümptomiteks algfaasis on iiveldus , oksendamine, väsimus, palavik ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Mõnedel esineb haava kohas valu, põletik, kihelev tunne. Haiguse õitsemisperioodis tekivad hingamishäired. Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: osa haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused, krambid , mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk veekartus ). Surm saabub tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. (Marutõbi)
Marutõbi levib sülje kaudu, sest ta paljuneb süljenäärmetes. Viirusega nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta või kriimustusse või haava. Kõige ohtlikumad viirusekandjad on hundid , rebased, kährikud, hahkhiired, kassid, koerad ja hiired.. (Marutõbi, Marutaud)
Marutõve vastu on olemas vaktsiin, mida kasutatakse nii haiguse ennetamiseks kui antiseerumina. Ravina toimib see ainult siis kui vaktsiini süstida paar päeva peale viirusega kokkupuudet, hiljaks jäädes (kui viirus jõuab närvisüsteemi) pole enam ravi. Oluliselt vähendab nakkuse ohtu ka haava pesemine vee ja seebiga ning töötlemine joodipiiritusega. (Marutõbi)

5. TEADLIKKUS VIIRUSHAIGUSTEST JA KOKKUPUUDE NENDEGA TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HULGAS

Viisin läbi küsitluse Tallinna Õismäe Gümnaasiumis 9. ja 11. klasside seas. Küsitlus koosnes seitsmest küsimusest. Kokku vastasid 58 õpilast, neist 22 oli 11. klassist ja 36 oli 9. klassist. 11. klassi õpilased olid viiruste teemat alles hiljuti käsitlenud bioloogia tundides .

Küsimus 1 : Millised nimetatutest on viirushaigused?

Selles nimekirjas on 3 haigust, mis ei ole viirushaigused: süüfilis, katk ja tuberkuloos. Süüfilist pakkus 11. klassis 41% ja 9. klassis 25%, katku pakkus 11. Klassis 50% ja 9. klassis 75% ning tuberkuloosi pakkus 11. klassis 60% ja 9. klassis 17% vastanutest. 11. klassis teadsid kõik, et gripp ja tuulerõuged on viirushaigused, aga 9. klassis arvas 97% (gripp) ja 78% (tuulerõuged) vastanutest, et need on viirushaigused. Kõige vähem peeti viirushaiguseks soolatüükaid. 11. klassis vastas sellele õigesti 27% ja 9. klassis 11% vastanutest.

Küsimus 2 : Milliseid viirushaigusi oled ise põdenud?

95% üheteistkümnendikest ja 81% kümnendikest on põdenud grippi. Tuulerõugeid on põdenud 86% 11. klassi ja 39% 9. klassi vastanutest. Soolatüügastega on kokku puutunud 9% 11. klassi ja 3% 9. klassi õpilastest. 11. klassi õpilaste seas pole keegi põdenud mononukleoosi, 9. klassi õpilastest on aga 6%. 9. Klassi õpilased ei ole põdenud leetreid ega rotaviirust. 11. Klassi õpilastest on seda põdenud vastavalt 9% ja 5%.

Küsimus 3 : Millist viirushaigust pead kõige ohtlikumaks? Miks?

Kõige rohkem peeti kõige ohtlikumaks AIDSi: 11. klassis 73% ja 44% 9. klassis. Selle põhjuseks toodi, et see lõppeb surmaga, sellele pole ravi, hävitab immuunsüsteemi ja teadmatus , kui sellesse nakatunud ollakse, sest puuduvad omased sümptomid. Veel peeti üheksandike seas ohtlikuks marutõbe (14%), sest see lõppeb surmaga ja sellega kaasnevad krambid. 9% üheteistkümnendikest pidas kõige ohtlikumaks entsefaliiti, sest see on pikaajaline ja selle tõttu võib jääda invaliidiks. 5% 11. Klassi ja 6% 9. Klassi õpilastest pidas kõige ohtlikumaks hepatiiti selle tagajärgede tõttu. Grippi pidasid kõige ohtlikumaks 5% 11. Klassi ja 8% 9. Klassi õpilastest, sest see võib ohtlikuks kujuneda ( seagripp ).

Küsimus 4 : Kuidas viirused peamiselt levivad?

Kõige vähem pakuti viiruste levimiseks viisideks väljaheidetega, loomahammustuste ja haavade saastumist mullaga levimist, mis on ka valed vastused. Kõige rohkem arvati, et viirused levivad piisknakkusega (11. klass – 77%, 9. klass – 75%), sugulisel teel (11. klass 77%, 9. klass – 72%), loomahammustuse kaudu (11. klass -73%, 9. klass – 70%) ja vere kaudu (11. klass – 60%, 9. klass – 75%). Sülje kaudu levimist pakkus 36% 11. klassi ja 70% 9. klassi vastanutest. Saastunud vee ja toiduga arvati vastavalt 65% ja 64%.

Küsimus 5 : Kas oled kunagi põdenud tuulerõugeid? Kui jah, siis kui vanalt?

86% 11. klassi õpilastest oli põdenud tuulerõugeid ja 14% ei olnud. Kõige noorem vanus, millal neid põeti, oli 4-aastaselt ja kõige vanem 14-aastaselt. Keskmine vanus, millal tuulerõugeid põeti, on 6,4-aastaselt. 64% 9. klassi õpilastest on põdenud tuulerõugeid ja 36% neist ei ole. Kõige nooremalt põeti seda 1-aastaselt ja kõige vanemalt 12-aastaselt. Keskmine põdemise vanus on 5,5-aastaselt.

Küsimus 6 : Mida tead AIDSist?

Nii 11. kui 9. klass teadsid, et AIDS on peamiselt sugulisel teel leviv immuunsust nõrgendav haigus, mis jääb eluks ajaks, ja et sellele pole leitud ravi veel ning tablettidega saab pikendada elu. 11. klassis teati lisaks sellele veel seda, et AIDS sai alguse ahvist, HI-viirus tapab valgeid vereliblesid, sellele eelneb nakatumine HIViga ja see areneb AIDSiks. 9. Klassi seas levis arvas AIDSi kohta, et verre läheb antud kahjulik bakter , mis tekitab haiguse ja HIV saab ainult sugulisel teel, aga need on valed.

Küsimus 7 : Kas oled lasknud end kunagi vaktsineerida viirushaiguste vastu? Kui jah, siis milliste? Kui ei, siis miks?

Hepatiidi vastu on lasknud end vaktsineerida 9% 11. klassist ja 6% 9. klassist. Entsefaliidi vastu on lasknud end vaktsineerida 27% 11. klassi ja 8% 9. klassi õpilaste seast. Koolis on lasknud end vaktsineerida 11% 11. klassi ja 42% 9. klassi õpilastest. 55% 11. Klassi õpilastest ja 6% 9. Klassi õpilastest ei ole lasknud end vaktsineerida, sest pole sellega tegeletud, sellest pole kasu, sest need muutuvad pidevalt (gripi kohta) ning vajaduse puudumise tõttu.

KOKKUVÕTE

Uurimistöö käigus sain teada, et viirused avastati tänu tubakataimedele ning erinevaid viirushaigusi on avastatud väga palju. Lisaks sellele võivad viirushaigused põhjustada igaühel erinevaid sümptomeid ja tuua kaasa varieeruvaid tüsistusi. Erinevate haiguste kohta materjali otsides avastasin, et minu teadmised erinevate haiguste kohta on üpriski laialdased. Kui ma ennem teadsin viiruste kohta üldiselt, siis nüüd ma süüvisin nüüd rohkem detailidesse.
Ootamatu oli see, et üllatavalt suur osa 15-17 aastastest õpilastest ei ole siiamaani põdenud tuulerõugeid kuigi suurem osa inimestest põeb selle läbi lasteaias. Ma ootasin, et 11. klass teab rohkem viirushaigustest, sest seda teemat alles käsitleti bioloogia tundides. 9. klass teadis rohkem kui ma arvasin, kuigi AIDSi kohta võiks teada ikka rohkem. Lisaks sellele eeldasin ma, et õpilased muretsevad oma tervise pärast rohkem ja on lasknud ennast vaktsineerida erinevate haiguste vastu.
Arvan, et inimeste teadmiste ja tehnoloogia pidev areng viib meid iga päevaga sammukese lähemale tulevikule, kus kõigile haigustele on leitud ravi ja vaktsiin. Inimesed ei pea siis enam oma tervise pärast pidevalt muretsema ja võivad rahulikult oma elu elada. Loodan, et saan tulevikus anda omapoolse panuse selle maailmanähemuse täitumisele.

KASUTATUD KIRJANDUS

AIDS. - http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/AIDSHIV.pdf (05.05.2012)
Alamäe jt .2000. ( koost ) Alamäe, T, Kull , K, Kõljalg, U, Masso, R, Ustav, M. Bioloogia gümnaasiumile II osa. Tartu: Eesti loodusfoto.
Gripp. - http://www.gripp.ee/index.php?id=7 (05.05.2012)
Gripi info. - http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/gripi-info.html (05.05.2012)
Marutaud. - http://www.rh.ee/public/files/Marutaud.pdf (05.05.2012)
Marutõbi. - http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/VVNH/marutobi.pdf (05.05.2012)
Mäekask, K. Viirused. - http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:SZ5OS8f6v-gJ:www.ebu.ee/esitlus/viirused4.ppt+viirused&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=opera (05.05.2012)
Stanley, W, M, Valens, E, G. Viirused ja elu olemus. 1967. Tallinn: Valgus.
Tuulerõuged. - https://www.arst.ee/et/Valdkonnad/d/11143/tuulerouged/s (05.05.2012)

LISAD

Lisa 1 küsitluse näidis

Tere! Olen 11. klassi õpilane ja koostan oma uurimistööd teemal „Viirused“. Oleksin väga tänulik, kui vastaksid alljärgnevatele küsimustele:
Sugu naine ..... mees .....
Vanus ….
1.Millised nimetatutest on viirushaigused?
Gripp
Leetrid
Süüfilis
Tuulerõuged
Katk
Tuberkuloos
AIDS
Marutõbi
Soolatüükad
Hepatiit
Entsefaliit
2. Milliseid viirushaigusi oled ise põdenud?
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….............................................................................
3. Millist viirushaigust pead kõige ohtlikumaks? Miks?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………............................................................................
4. Kuidas viirused peamiselt levivad?
Piisknakkusega
Saastunud vee ja toiduga
Sugulisel teel
Väljaheidetega
Loomahammustuse kaudu
Saastunud konservidega
Haavade saastumisel mullaga
Vere kaudu
Sülje kaudu
5. Kas oled kunagi põdenud tuulerõugeid? Kui jah, siis kui vanalt?
……………………………………………………………………………………………………………………........................................
6. Mida tead AIDSist?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...................................................................................................................
7. Kas oled lasknud end kunagi vaktsineerida viirushaiguste vastu? Kui jah, siis milliste? Kui ei, siis miks?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...................................................................................................................
Aitäh! 