Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seened ja bakterid KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Bioloogia kordmis küsimused
1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen.
2. Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum.
3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas).
4.
5. Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen.
6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel.
7. Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol .
8.Viljakeha on neil paljunemis organ.
9. Paljunevad hulga kiiremini, kui teised elusorganismid.
10. Bakteriraku ehitus: vibur , kapsel, kest, membraan, plasmiid ja piilid.
11. Bakterirakus esineb rõngasmolekul,
12. Bakterirakku ümbritseb rakukest.
13.bakteriraku head omadused: nad viivad läbi aineringeid, nad kujundavad mulda, nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlust.
14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid , mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest.
15. Spoor tekib ühest rakust. Spooride pooldumine on võoimalik 37 kraadi juures.
16. Viburid aitavad rakul liikuda , karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda.
17.seened on edukad lagundajad, sest and tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks.
18.Seente roll aineringes - Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid.
19.Seente kahjulikkus - rikuvad toitu ( käärimine , hallitamine), tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened , kahjulikud kõrrelistele taimedele, kahjustavad puuehitisi (majasvamm).
20.Seente tähtsus toiduaine tööstuses: pärmid, loomasööt , juustud.
21.Seente tähtsus meditsiinis ja teaduses: penitsiliin , tungalterad.
22.
23.Ökosüsteemis on vaja lagundajaid, et lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element.
24.Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist (mügarbakterid) jm.
25. Bakterie tähtsus inimeste jaoks:
o Toiduainete hapendamine—hapukurk, juust, jogurt , hapupiim.
    • o Kütused—taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani.
    • o Biotõrje—bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu.
    • o Metalli tootmine—mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga.
    • o Valguliste ensüümide tootmine—neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid ) ja farmaatsiatööstuses ( antibiootikumid , vitamiinid, pesupulbrid ).
    • o Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne.

26. Andibiootikumiravi seenhaigustesse suurenemine: organismi mikrofloora muutub ja organismi vastupanu haigustele nõrgeneb.
27.Seenhaigustesse nakatumise ohud - alkohol , plätudeta käimine üldbasseinis, ebatervislik toitumine, suitsetamine, mitteaktiivne eluviis, külmetamine.
28.Bakterite haiguste tekke põhjused: bakterirakud võivad oma elutegevuse käigus eritada mõrgiseid aineid; kui bakterirakud sisenevad inimeste rakkudesse kasutades neid varjualusena ja toiduallikana. NT: keskkõrvapõletik, difteeria, läkaköha , kopsupõletik, bronhiit , tuberkoloos.
29. Antibiootikume ei tohi võtta sageli, kuna bakterite kiire kohanemisvõime võimaldab neil areneda meetodid antibiootikumide toimele mitte allumiseks.
Antibiootikumikuuri ei tohi pooleli jätta, sest katkestatud ravikuur lihtsustab bakteritel resistentsuse kujunemist.
Seened ja bakterid KT #1 Seened ja bakterid KT #2 Seened ja bakterid KT #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerlikagi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Taimerakk-seenerakk-bakterid
5
doc

Taimerakk, seenerakk, bakterid

BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid).

Bioloogia
Bioloogia kontrolltöö
2
docx

Bioloogia kontrolltöö

Lisaks rakumembraanile ümbritseb loomarakku ja viiruserakku ka rakukest 5. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3 tükki) Kloro-, kroom ja leukoplastid 6. Mis on bakterite ülesanne looduse aineringes? Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Asutavad elupaiku , mis on teiste organismide elutegevuseks kõlbmatud. Oluline osa mulla kujundamisel. Baktereid on vaja, kuna: 1. Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna a. Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid b. Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d. Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. 2. Nad viivad läbi aineringeid 3. Nad kujundavad mulda 4. Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. 7

Bioloogia
TAIMED-SEENED-BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED
2
doc

TAIMED, SEENED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED

Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits, pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9. Kuidas seened paljunevad? eostega(mittesuguliselt/suguliselt), vegetatiivselt(niidistikuga). 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? - Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine.

Bioloogia
Bioloogia 1-kursus II osa
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

 Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained  Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle  Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e. prokarüoodid  Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks ja kindlustab nende  Bakterid koostöö  Puudub membraaniga piiritletud ruum  Tagab toitainete laialikandmise rakus  Raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 2. Rakutuum  Ümbritsetud kahe membraaniga, milles paiknevad poorid, mille abil

Bioloogia
Eluslooduse eksami kordamine
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele. Eristada tuleb järjepidevust : · ...metsamaana ­ võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene, haruldustevaene; · ...loodusmetsana ­ tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu majandamismärke; · ...kui metsale iseloomulike elementide järjepidevust, näiteks vanad tammed puisrohumaadel. Metsade kasutusviis on pidevas muutumises:

Bioloogia
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline seedesüsteem on omane ümar- ja rõngussidele, limustele, lülijalgsetele,

Bioloogia
Nimetu
114
pdf

Nimetu

................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13

Kategoriseerimata
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun