Gripi sümptomid / gripp (0)

GRIPI SÜMPTOMID
Alustuseks tuleks teada, mis gripp on.
Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B.
Gripp on piisk- ja kontaktnakkus . Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt.
NB! Tuleks kindlasti unustada, et ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas !
Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta ( ninast kuni bronhideni).
Kuidas grippi ära tunda?

• järsk enesetunde halvenemine
  
• kõrge palavik , külmavärinad
  
• köha
  
• tugevad lihasvalud
  
• peavalu
  
• püsiv väsimus ja nõrkus
  
• võivad esineda ka seedehäired, nagu iiveldus , oksendamine , kõhulahtisus, kuid need on levinud rohkem lastel kui täiskasvanutel
  
• teised gripi haigusjuhud piirkonnas
  

Uue gripiviiruse A/H1N1 sümptomid on sarnased tavalisele hooajalisele gripile: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust.
Kuid siiski loetakse põhilisteks sümptomiteks kiiret palaviku tõusu, millega kaasneb tugev peavalu ja liigesvalu.
Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.
Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel.
Gripi tüsistustena võib tekkida:

• bakteriaalne kopsupõletik
  
• gripiviiruse poolt põhjustatud viiruslik kopsupõletik
  
• lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratatsioon
  
• krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine.
  

Gripi tüsistustena võivad esineda ka südamelihase põletik (müokardiit), südamepauna põletik (perikardiit).
Väikelastel (alla 1.a) võivad kõrge palaviku ajal tekkida krambid.
Tänapäevane meditsiin saab aidata mitmeti. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist ennetamise kaudu ( vaktsineerimine ). Kasuks tuleb  vaid teadmine, mis kujutab endast gripivaktsiin ning kellel ja millal on mõistlik ennast vaktsineerida . 
Grippi haigestunuid saab aga aidata spetsiifiliste gripivastaste ravimitega (viirusvastane ravi). Haigestumisel on oluline teada, et kuidas see gripp siis ära tunda (vt. gripi sümptomid). Grippi haigestumisel on oluline koheselt informeerida oma kohalikku perearsti , vajadusel määrab ta viirusvastase ravi. Tavainimese jaoks on oluline tegutsemiskiirus, et vältida nakkusohtu lähedastele ning gripi-ja nakatumisjärgselt tekkida võivate tüsistuste vältimine.
Kas teadsite, et...

• igal aastal haigestub grippi keskmiselt üks igast kümnest täiskasvanust ja üks igast kolmest lapsest
  
• üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest
  
• Ameerika Ühendriikide andmetel põeb grippi 5% kuni 20% populatsioonist aastas ; üle 200,000 haigestunu hospitaliseeritakse gripi komplikatsioonide tõttu
  
• gripihooajal suureneb esmatasandi arstiabi vajadus 30–50% võrra
  
• epideemia ajal võib hospitaliseerimise sagedus suureneda 100–170%
  
• 1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest
  

Gripi riskirühmad
Üldiselt arvatakse riskirühmadesse puuduliku immuunsüsteemiga inimesed, kes on gripiviiruse suhtes vastuvõtlikumad, sealhulgas:
- kõik kuni 17 a lapsed ja noorukid, ka imikud ;
 -18 - 64 aasta vanused täiskasvanud, kes põevad kroonilist haigust (aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti)); 
- 65 aastased ja vanemad inimesed;
- immuunpuudulikkusega inimesed, sh pahaloomulise haigusega, immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
- rasedad ; 
- riskirühma kuuluvate isikute lähikontaktsed.
Uue gripiviiruse A/H1N1 riskirühmad ei erine hooajalise gripi riskirühmadest, kuid vastuvõtlikumad võivad olla lapsed ja kuni 30 a. täiskasvanud, rasedad ning ülekaalulised inimesed. Kui olete haigestunud grippi ja kuulute mõnda riskirühma, siis teavitage sellest kindlasti oma perearsti.
Epideemia / pandeemia korral kuuluvad riskirühma veel kõik operatiivselt ja strateegiliselt tähtsaid ametiülesandeid täitvad isikud, sh tervishoiutöötajad, päästetöötajad, politseinikud, piirivalve, kinnipidamisasutuste töötajad,  tolliametnikud ja kaitseväelased.
Gripi ennetamine
Levinuim võimalus gripi vältimiseks on  vaktsineerimine, kuid korrektne tervisekäitumine ja viirusevastased ravimid on teiseks võimaluseks gripi ennetamisel. Tervisekaitseinspektsiooni sellealased soovitused:

Väldi lähedast kontakti.
Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks.

Haigena ole kodus.
Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.

Kata oma suu ja nina.
Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.

Pese käsi.
Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.

Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist.
Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel puudutatakse oma silmi, nina või suud .

Ela tervislikult.
Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, hoia stress kontrolli all, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Kasuta arsti soovitusel viirusevastaseid preparaate.  Viirusevastase ravimid võivad vähendada haiguse raskust ja kestvust. Ravitakse eeskätt riskirühma inimesi, kellel võivad suure tõenäosusega tekkida gripijärgsed tüsistused. Tuntumad gripiviirusevastased ravimid oseltamiviir ja zanamiviir .
Gripi ravi
Esimeste gripinähtude tekkimisel võta kohe ühendust oma perearstiga, kes Teid nõustab ja vajadusel soovitab ravimeid gripinähtude leevendamiseks, sh palaviku alandajaid, valuvaigisteid, viirusvastaseid ravimeid. Kindlasti tuleb töölt koju jääda, juua ohtralt vedelikku (nt vesi, tee, mahl ) ja puhata .
Gripi sümptomeid leevendavaid ravimeid saab apteegist osta käsimüügist ilma retseptita. Viirusevastased ravimid on retseptiravimid ja nende vajalikkuse üle otsustab perearst individuaalselt. Antibiootikumidest gripi puhul abi ei ole, va tüsistuste ravis, ka nende vajalikkuse otsustab arst.
Küsimused ja vastused....
Mis on viirusevastased ravimid?
Viirusevastased ravimid vähendavad gripiviiruse paljunemisvõimet.
Millised gripiviiruse vastased ravimeid on olemas?
Eestis on gripi raviks lubatud kasutada oseltamiviiri (Tamiflu) ja zanamiviiri (Relenza).
Oseltamiviir on näidustatud hooajalise gripi raviks alates 1. eluaastast, kuid gripipandeemia korral soovitatakse ravimit kasutada ka alla 1- aastastel lastel, rinnaga toitvatel naistel ja rasedatel.
Zanamiviir on näidustatud gripi raviks alates 5. eluaastast ja lisaks lubatakse pandeemia korral ravimit kasutada ka rinnaga toitvatel naistel ja rasedatel.
Kui kaua viirusevastaseid ravimeid võtma peab?
Gripi raviks kasutatakse oseltamiviiri või sanamiviiri 5 päeva. Ravi tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik esimese kahe päeva jooksul pärast sümptomite avaldumist.
Millised kõrvaltoimed võivad gripivastaste ravimite kasutamisel tekkida?
Igal ravimil on erinevad kõrvaltoimed. Kui Teile ravim välja kirjutatakse , paluge arstil selgitada, kuidas ravimit kasutada ning millised on võimalikud kõrvaltoimed.
Kas viirusevastased ravimid aitavad teiste "külmetushaiguste" vastu?
Ei. Viirusevastased preparaadid on efektiivsed ainult gripi korral. Nad ei vähenda külmetus- või teiste gripi-sarnaste haiguste sümptomeid. N.ö. külmetushaigusi tekitavad lisaks gripiviirusele veel paljud teised viirused .
Kas viirusevastaseid ravimeid võivad võtta ka need, kes ei kuulu riskigruppi?
Jah. Konsulteerige oma arstiga, kes otsustab, kas Teil on vaja viirusvastast ravi.
Kas viirusevastaseid ravimeid võivad võtta ka lapsed?
Jah. Konsulteerige oma arstiga, kes otsustab, kas Teie laps vajab viirusvastast ravi.
Kas viirusevastaseid ravimeid võivad võtta ka vaktsineeritud inimesed? Jah. Gripivaktsiin ei välista viirusevastaste ravimite võtmist.
Minu 'suhted' gripiga.
Minul need põhimõtteliselt puuduvad, kuna tean, et mul sellelaadset haigust olnud pole. Viimane kokkupuude (siiski ?) jääb viimasesse nädalasse, kui olin nö alapalavikuga, 35,2. Käisin ka arsti juures, et olla kindel ja muidugi saada uusi teadmisi ja abi. Oma ala spetsialistid , perearstid, ütlesid mulle, et see olevat gripi eelne sümptom ja põhimõtteliselt tuleks oodata ja vaadata, mis juhtub. Kindlasti olla kodus ja loobuda igasugusest pingutusest ja isegi äkilistest liigutustest. Muidugi järgisin ma kõiki juhiseid, kuna ma tundsin ennast väga halvasti ja tõepoolest, teisele korrusele jõudes hingeldasin ja pidin istuma. Olin väga unine ja lahkusin voodist ainult selleks, et arsti soovitusel, palju juua (muidugi ka süüa), ja omavoliliselt, et külastada tualetti. Tundsin, et pea ei ole kõige selgem ja kohati ajas iiveldama. Kõrge palavik puudus, oli siiski alapalavik. Kõik minu jaoks mingitki gripi sarnast sümptomit mul polnud, köha oli mul ammu ja ma ei arvesta seda sinna ja lihasevalud puudusid. Püsiv väsimus ja nõrkus muidugi oli ja järsku tuli see ka. Siiski, vaadates ja lugedes gripi kohta, pean tõdema, et see polnud vist siiski arvatud haigus, sest sümptomid põhimõtteliselt puudusid. Muidugi peab ootama ja vaatama, mis juhtub ja kui ka järgmisel nädalal puudun, siis võib diagnoosi arvata.