Doonorlus (0)

Doonorlus
 
 
Doonorlus
● -ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis 
tähendab terve inimese poolt oma eluskoe (vere) või 
organi vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda 
vajab.
● Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus.
 
 
● Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata 
tegu, mis annab doonorile hea enesetunde.
●
http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article  (03.12.14)
 
 
Doonorluse ajalugu ja põhimõtted
● Legendi järgi oli maailma esimene  doonor  pelikan. 
Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma 
näljas vaevlevate  poegade  elu iseenda verega. 
Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse 
rahvusvaheline sümbol.
● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey 
vereringe .
 
 
● 1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard 
Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt 
koeralt teisele.
● 15. juunil 1667. a  kandis  prantsuse filosoofia- ja 
matemaatikadoktor ning Louis XIV arst Jean-
Baptiste  Denis 15- aastasele  noormehele üle 
lambatalle verd. Noormehel oli pikaaegne palavik, 
eelnevalt oli tal 20 korda aadrit lastud . Noormehe 
seisund paranes.
 
 
● 1670. a ebaõnnestunud vereülekanded viivad  selleni , 
et Prantsusmaal, Suurbritannias ja Itaalias keelatakse 
vereülekanded inimestele.
● 1818. a tegi Londonis  füsioloogia  ja  sünnitusabi  
professor James Blundell vereülekande  inimeselt  
inimesele. Kinnitas, et inimesele võib üle kanda 
ainult inimese verd. Valmistas aparaadi 
vereülekande tegemiseks (impellor), mis oli 
kasutusel XX sajandi alguseni .
 
 
●
http://topsmnews.com/blood-donors-in-pakistan-blood-donation-centers-in-lahore-ave-blood/  (03.12.14)
 
 
● 1900. a avastas Austria arst Karl Landsteiner kolm 
veregruppi: A-B-0.
● 1902. a lisasid Alfred von Decastello ja Adriano 
Sturli neljanda veregrupi AB.
● 1914.-1915. a avastasid Hustin (Belgias), Agote 
(Argentiinas) ja Lewisohn (USA-s), et 
naatriumtsitraadi abil on võimalik vältida vere 
hüübimist. Tänu veregruppidele ja võimalusele 
vältida vere hüübimist osutus vereülekanne 
tegelikult võimalikuks.
 
 
● 1926. a rajas vene arst, teadlane  ja filosoof 
Aleksander Bogdanov Moskvas maailma esimese 
Vereülekande Teadusliku Uurimise  Instituudi .
● 1936. a avati maailma esimene verepank  Cook  
County Hospitalis Chicagos, Ameerika 
Ühendriikides.
● 1940. a avastasid dr Landsteiner ja Alexander 
Wiener Rh-faktori.
 
 
http://bieritzinsurance.com/january-is-blood-donor-month/  (03.12.14)
 
 
● 1950. a hakati valmistama plastiktaarat vere jaoks.
● 1953. a avastas Stefanini (USA-s) trombotsüütide 
antigeenid .
● 1956. a avastas Grubb (Rootsis) plasma  valkude 
antigeenid.
● 1958. a avastas Dausset (Prantsusmaal) 
leukotsüütide antigeenid.
 
 
● 1960. a hakati valmistama  plastikust  
vereülekandesüsteeme ja kasutama kaasaegset vere 
konservanti.
● 1970.-1980. a üleminek komponentteraapiale, 
täisverest loobumine.
 
 
●
http://www.spyghana.com/mtn-foundation-honoured-highest-corporate-blood-donor/  (03.12.14)
 
 
● Tänapäeval on vereülekande  põhimõtteks , et haigele 
kantakse üle vaid seda verekomponenti, mis tal 
puudu on. 
● Vere lahutamine komponentideks võimaldab 
kasutada verd otstarbekamalt.
●  Täisverest moodustavad umbes 45%  vererakud , 
ülejäänud 55% vereplasma. 
● Vererakud on punalibled ehk erütrotsüüdid, 
vereliistakud ehk trombotsüüdid ja valgelibled ehk 
leukotsüüdid .
 
 
Kes võivad olla doonorid, vere andmise 
sagedus, veredoosid
● Doonor peab olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 
18-65 aastane inimene, kes on Eestis elanud 1 aasta
● Vahe kahe vereandmise vahel peaks olema:
-meestel vähemalt 60 päeva ja
-naistel 90 päeva. Soovitavalt võivad naised verd 
loovutada 3 ja mehed 4 korda aastas.
 
 
● Võetav verekogus ei kahjusta  doonori  tervist. 
Plasma kogus taastub 24 tunni jooksul, rakulised 
osad kolme nädala jooksul.
● Üks veredoos on 450 ml ja protseduuriks kulub 5-10 
minutit.
● Lisaks võetakse 20 ml verd laboratoorseteks 
analüüsideks
 
 
http://www.donateblood.com.au/media-centre/student-info 
 
 
(03.12.14)
Kuidas veenda inimest doonoriks 
tulema ?
● Esmalt tuleks selgitada, et doonoriks olemine ei 
kahjusta inimese tervist, kuna paljudel inimestel on 
selle kohta vale arusaam.
● Tuleks rääkida doonoriks hakkamise  positiivsusest : 
Kui palju abi sellest võib olla, aitab päästa kellegi 
elu, kui satutakse ise/keegi lähedastest  samasse  
olukorda, siis soovitakse samuti abi jms. 
 
 
● Selgita, et andes verd, kindlustad vajadusel 
küllaldase verevaru endale, oma lähedastele, 
sõpradele ja tuttavatele.
● Vastata tuleks kõigile küsimustele, mis on jäänud 
selgusetuks ning mis võivad panna hirmu tundma 
doonorluse ees.
 
 
● Räägi, et püsidoonoril on alati hea ülevaade oma 
tervislikust seisundist.
● Räägi, et veri on orgaaniline materjal, mida ei saa 
tööstuslikult toota ja ainsaks allikaks on teine 
inimene. 
 
 
Doonori toitumine
● Doonor peaks järgima tervislikku elustiili
● Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja 
vereandmise päeval ei tohi olla liiga  rasvane  ning 
peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku 
● Kindlasti tuleb kolme tunni jooksul enne 
vereandmist süüa
 
 
Vastunäidustused doonorluseks
●
Vere loovutamist välistavad kroonilised haigused (nt  astma , psoriaas , 
kõrgvererõhu tõbi,  diabeet  jm.)
●
Vere loovutamisel on piirang järgmistel juhtudel:
–
Põletikuline  haigus ja  antibiootikum -ravi ( bronhiit , tonsilliit, 
keskkõrvapõletik ) - 1 kuu
–
Külmetushaigus (palavik) - 2 nädalat
–
Kopsupõletik  - vähemalt 3 kuud
–
Operatsioon  (näiteks  pimesoole -, mandli-, ninaop.) - 4 kuud
–
Hambaravi  (augu parandamine, hambakivi eemaldamine) – 24 tundi, 
juurekanali ravi - 1 nädal. Hamba väljatõmbamisejärgselt peab olema 
möödas vähemalt 1 nädal ja ei tohi olla tüsistusi.
–
Ravimite tarvitamise ajal ei saa verd anda (välja arvatud 
rasestumisvastaste pillide, vitamiinide kasutamisel)
 
 
–
Naised ei saa verd anda menstruatsiooni ajal 
Vastunäidustused doonorluseks
● Vereloovutamine on keelatud B ja C hepatiidi ning 
HI viiruse kandluse korral ja selliste isikute 
seksuaalpartneritel
● Verd ei või loovutada isikud, kes on tarvitanud 
süstitavaid narkootikume.
● Tätoveerimisest, augustamisest, nõelravist peaks 
olema möödas 4 kuud
● Puugihammustusest peab olema möödas 2 kuud
 
 
Vere funktsioonid
● Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 – 
8 %
● 70 kg kaaluva täiskasvanu kehas on verd u 5 liitrit.
● Eluohtlik on rohkem kui kolmandiku vere kaotus
● Veri koosneb vereplasmast ning vererakkudest. 
Viimased  jagunevad punalibledeks ehk 
erütrotsüütideks (ülesandeks hapniku transport), 
valgelibledeks ehk leukotsüütideks (ülesandeks 
organismi kaitsmine haigustekitajate vastu) ja 
vereliistakuteks ehk trombotsüütideks (tähtsad vere 
 
 
hüübimisel). 
Vere funktsioonid
●
Transport: hapnik kopsudest ja toit- ning ehitusained seedetraktist 
kudedesse; neist ainevahetuse käigus vabanenud süsihappegaas  
kopsudesse ja teised jääkained erituselunditesse; hormoonid jt 
bioaktiivsed ained nende toimekohtadesse.
●
Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine: soojuse ühtlane 
jaotamine kehas; organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamine 
(puhverdamine).
●
Organismi kaitse: veres tekkivate ja ringlevate antikehade abil 
organismi tunginud haigusetekitajate hävitamine.
 
 
Verepreparaadid
● Konservveri on töötlemata doonoriveri 
hüübimisvastases ja toitelahuses
● Erütrotsüütide  suspensioon  (ES) on  verepreparaat , 
mis sisaldab hüübimisvastases ja toitelahuses 
suspendeeritud erütrotsüüte
● Pestud erütrotsüütide suspensioon on verepreparaat, 
mis on plasma eemaldamiseks vähemalt kolm korda 
füsioloogilise lahusega läbi pestud ja erütrotsüüdid 
on suspendeeritud füsioloogilises lahuses. 
 
 
Verepreparaadid
●
Värskelt  külmutatud plasma (VKP) on verepreparaat, mis on 
valmistatud täisverest tsentrifuugimise teel ja sisaldab kõiki olulisi 
hüübimisfaktoreid. 
●
BC trombokontsentraat (TK) on pärast doonorivere tsentrifuugimist 
trombotsüütide-leukotsüütide  kihist  valmistatud trombotsüütide 
kontsentraat . 
●
Afereestrombotsüütide kontsentraat on verepreparaat, mis sisaldab 
ühe doonori trombotsüüte suspendeerituna vereplasmas ja 
hüübimisvastases lahuses. 
●
Koosteveri  on verepreparaat, mis on saadud erütrotsüütide ja värskelt 
külmutatud plasma liitmise teel. 
 
 
Verepreparaadid
●
Külmutatud krüopretsipitaat on värskelt külmutatud plasma 
kontsentreerimise teel saadud verepreparaat, mis sisaldab 
krüoglobuliinidena olulisemaid hüübimisprotsessis  osalevaid  
plasmavalke. 
●
Filtreerimine  on filtri abil verepreparaadist leukotsüütide 
eemaldamine. 
●
Kiiritamine on protseduur, mille puhul ioniseeritud kiirgusega on 
verepreparaadis võimalik pärssida lümfotsüütide võimet 
prolifereeruda. 
●
Transfusioon on käesoleva korra mõistes verepreparaatide ülekanne. 
 
 
Kasutatud allikad
●  http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=108
●  http://www.ph.ee/patsiendile_kulastajale/doonorile/
doonorlus
●  http://www.virumaateataja.ee/2431023/doonorluse-a
jalugu
●  http://www.kliinikum.ee/verekeskus/doonorile
●  http://www.kliinikum.ee/verekeskus/attachments/01
0_Verepreparaatide_kasutamise_kord_ver_2.pdf
●  http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/veri.html
 
 
Täname 
tähelepanu 
eest!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30