Põhjavee seire (0)

5 VÄGA HEA

TALLINNA ÜLIKOOL

Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis

Referaat
Tallinn 2009
Sisukord
Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis 1
Sissejuhatus 4
1 Põhjavesi 5
1.1 Põhjavee seisund 5
1.2 Põhjavee probleemid 6
2 Põhjavee seire 6
2.1 Põhjavee seire eesmärk 7
2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad 7
2.3 Seire jaotus 9
2.3.1 Riikliku seire alamprogrammid 10
2.3.2 Rahvusvaheline koostöö 10
2.4 Põhjavee seire korraldamine 11
2.4.1 Vaatluskaevude paigutus 11
2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed 12
2.6 Põhjavee seire tulemuste kasutamine 12
Kokkuvõte 13
Põhjavesi on väga vajalik komponent igapäeva elus ja seetõttu on ülimalt tähtis selle puhtus ja kaitse. Selle jaoks ongi olemas põhjavee seire, mille üheks teostamise eesmärgiks on vaadata millises seisus on põhjavesi teatud piirkondades ning kas on kusagil ka vee seisund aja jooksul paranenud. Ilma seireta kindlasti ei saaks hakkama, kuna siis ei teaks põhjalike reostuste kohta ning inimeste poolt tarbitav vesi võib olla väga halvas seisus. Hea on ka teada, et Eestis on suhteliselt palju nii väikseid kui ka suuri seirejaamu, kus teostatakse monitooringut. See näitab, et põhjavesi on tähtis ning selle kaitse hädavajalik. 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Põhjavesi on üks peamisi joogiveeallikaid ning väga oluline on selle hoidmine puhtana. Põhjavee seisundi kontrolliks teostataksegi põhjavee seiret, mille abil saab teada näiteks põhjvee nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi kohta. Antud referaadi eesmärgiks ongi kirjeldada Eesti põhjavee seisundit , sellega seonduvaid probleeme ning põhjavee seiret. Kirjeldame ka seire üldiseid eesmärke, liike, tulemusi ning metoodikat. Referaadis on kirjas ka Eesti põhjaveekihid ning nendest tulenevad seirejaamad.

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimites , setete poorides ning lõhedes sisalduv vaba vesi. Põhjavesi on peamine joogi- ja olmeveeallikas.
Põhjavee omadusi, teket, lasuvust, liikumise seaduspärasusi ja varusid uurib geoloogia haru – hüdrogeoloogia.
Joonis 1. Põhjavesi

Põhjavee seisund

Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul (200-250 mm aastas), kõige väiksem Lääne-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabades (0–50 mm aastas). Eesti hõredalt asustatud looduslikes ja poollooduslikes piirkondades on põhjavesi heas seisundis. Sügavate veekihtide põhjavett ei ole piirkonniti võimalik kasutada joogiveeallikana selle soolasuse, radionukliidide ja mikrokomponentide sisalduse tõttu. Reostuse ja põhjavee taseme alandamise tõttu on maapinnalähedane põhjaveeveekiht halvas seisundis Eesti suuremate jääkreostuskollete ümbruses (uuritud reostatud alade kogupindala 22 km2) ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas (1200 km2).
Piirkonniti on põhjavesi halvas seisundis ka õhukese pinnakattega ja ebasoodsate põhjavee toitumistingimustega intensiivse põllumajandustootmisega aladel (Põltsamaa - Adavere piirkond) ning suuremate punktreostusallikate ( farmid , sõnnikuhoidlad, sõnnikulaamad põldudel, silohoidlad) ümbruses.
37 % Eesti elanike veevärgist saadav joogivesi ei vasta Euroopa Nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330/32, 5.12.98) nõuetele. Joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on enamasti seotud loodusliku ülemäärase raua-, mangaani -, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega. Lisaks on osades piirkondades Lääne-Eestis ja saartel probleemiks liigne fluori sisaldus joogivees.

Põhjavee probleemid

põhjavee seisund on halb Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas õlisaaduste ja lämmastikuühenditega reostumise tõttu;
korraldamata on allikate kaitse;
sanitaarkaitsealade liiga väikese ulatuse tõttu ei ole tagatud osade põhjaveehaarete vee kvaliteedi pikaajaline säilimine;
osade veekogude seisund on halb paisehitiste ja reostumise tõttu;
veekogude jätkuv reostamine , mis on tingitud ohtlike ainete lohakast hoidmisest, reovee ebapiisavast puhastamisest ja keskkonnanõuetele mittevastavast sõnnikukäitlusest;
Läänemere ja Peipsi järve eutrofeerumine ;
õlireostusriski suurenemine seoses naftasaaduste vedude suurenemisega;
põhjavesi on kaitsmata või vähekaitstud aladel ohustatud kanalisatsiooni puudumise, amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest reovee lekete ja keskkonnanõuetele mittevastava sõnnikukäitluse tõttu;
laevadel tekkivate jäätmete ja pilsivee ebarahuldav käitlemine.

Põhjavee seire

Põhjavee seire on põhjavee seisundi ja seda mõjutavate tegurite jälgimine, mille peamiseks eesmärgiks on informatsiooni kogumine ning selle analüüsimine. See hõlmab näidiste võtmist, katsete ja mõõtmiste tegemist. Seire toimub spetsiaalsetes seirejaamad ning oluline on see, et seire toimuks kindlatel aegadel – määratud intervallidega.

Põhjavee seire eesmärk

Põhjavee seire eesmärgiks on hinnata Eesti põhjavee kvaliteeti ja kvantiteeti, et oleks tagatud põhjaveevarude säästlik kasutamine ning kaitse; selgitada reostuskoormuse ja tarbimise mõju põhjaveeressursile, jälgida ja prognoosida põhjaveeressursi muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega; hinnata piiriüleste põhjaveekihtide seisundit ning rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine.

Põhjaveekihid ja seirejaamad

Põhjavee kihid ja seirejaamad jagunevad Eestis järgmiselt:
Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga setetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel.
a) Kvaternaari (Q) Vasavere põhjaveekogumi seirejaamad
b) Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumi seirejaamad
c) Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi lahusalade seirejaamad
Ülem– Devoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis.
a) ülem-Devoni (D3) põhjaveekogumi seirejaamad
Kesk–Devoni veekihid levivad Lõuna–Eestis eeskätt Gauja , Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis ( milledes esineb savi vahekihte ja lääsi).
a) kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumi seirejaamad
Kesk–Alam–Devoni veekihid levivad samuti Lõuna–Eestis Pärnu ja Rezekne ning Tille lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte.
a) kesk-alam-Devoni (D2-1) põhjaveekogumi seirejaamad
Siluri –Ordoviitsiumi veekihid on oluliseks veevarustuse allikaks pea kogu Eestis. Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid.
a) Siluri–Ordoviitsiumi (S-O) Läänesaarte põhjaveekogumi seirejaamad
b) Siluri–Ordoviitsiumi (S-O) põhjaveekogumi Devoni kihtide all seirejaamad
c) Siluri–Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi seirejaamad
Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi põhjavesi levib peaaegu kogu Eestis Alam–Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Alam–Kambriumi kihistute liivakivis ja aleuroliidis. Selle veekihi põhjavesi on oluliseks ühisveevarustuse allikaks Põhja–Eestis, seda veekihti kasutati ka Pärnus, Viljandis ja Tartus.
a) Ordoviitsiumi–Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogumi seirejaamad
b) Ordoviitsiumi (O) Ida-Viru põhjaveekogumi seirejaamad
c) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seirejaamad
d) Kambriumi–Vendi Gdovi (V2gd) põhjaveekogumi seirejaamad
e) Kambriumi–Vendi Voronka (V2vr) põhjaveekogumi seirejaamad
f) Kambriumi–Vendi (Cm-V) põhjaveekogumi seirejaamad
Lisaks nendele on Eestis ka hüdrogeoloogiliselt olulistes piirkondades ning nitraaditundlikutel aladel seirejaamad.
Joonis 2. Põhjaveekihid-kogumid
Joonis 3. Seirejaamad Eestis

Seire jaotus

Vastavalt püstitatud ülesannetele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele jaotub põhjavee seire üleriigiliseks ehk riiklikuks, kohalikuks ja ettevõtte seireks. Omaette seire liigiks on ka teaduslik seire.
Riikliku põhjaveeseire ülesandeks on kogu riigi territooriumil põhjavee seisundi süsteemne jälgimine looduslikes või looduslähedastes tingimustes, mis on mõjutatud geomorfoloogilistest, geoloogilistest, hüdrogeoloogilistest, hüdroloogilistest ja ilmastikutingimustest ning riiklikult tähtsate veekihtide põhjavee seisundi jälgimine kõige pingelisematel aladel. Nende hulka kuuluvad suuremate linnade veehaarded, kus põhjavee võtt ületab veekihi loodusliku toitumise ning põlevkivikaevanduste alad, kus ärajuhitava kaevandusvee hulk ületab mitmekordselt veevõtu olme- ja tootmisveeks. Seal on rikutud põhjaveekihtide looduslik tasakaal ja on tekkinud oht pöördumatuteks muutusteks litohüdrosfääris. Riikliku seire alla võivad kuuluda veel õhukese pinnakattega ja tugevalt reostunud alad, samuti ka rahvusvahelistesse programmidesse kaasatud alad.
Kohaliku põhjaveeseire ülesandeks on põhjavee seisundi muutuste jälgimine maakonnas looduslähedastes ja tehistingimuste, vastavalt omavalitsuse poolt koostatud seireprogrammile. Kohalik põhjaveeseire puudub vabariigis peaaegu täielikult, kuna maakondlikud keskkonnateenistused kuuluvad alates eelmisest aastast keskkonnaministeeriumi alla, kuid ministeerium ei ole selleks aastaks eraldanud kohalikuks seireks raha.
Ettevõtte põhjaveeseire ülesandeks on jälgida ettevõtte tegevusest tulenevaid põhjavee seisundi muutusi riikliku keskkonnateenistuse nõudel või ettevõtte enda soovil. Ettevõtte seireprogramm koostatakse peamiselt keskkonnateenistuste poolt. Ettevõtete seire on regiooniti äärmiselt puudulik. Heal tasemel on ettevõtete seire piirkondades, kus elatustase on kõrgem ja ettevõtted jõukamad. Piirkondades kus ettevõtlus on väiksem ja vaesem ei suuda ettevõtjad seiret korraldada, kuna analüüside maksumus on küllaltki kõrge. Seega antud hetkel on veel palju arenguruumi seireprogrammide arendamisel. Teaduslikku põhjaveeseiret teevad uurimisasutused vastavalt kinnitatud teadusprogrammile.

Riikliku seire alamprogrammid

Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Kogutud andmete põhjal on võimalik planeerida põhjavee säästlikku tarbimist, ennetamaks varude ammendumist, ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja sobivust joogiveeks. Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist.
Alamprogrammi kuulusid 2007. aastal järgmised projektid:

põhjavee tugivõrgu seire;
nitraaditundliku ala põhjavee seire Pandivere ja Põltsamaa-Adavere piirkonnas;
põhjavee pestitsiidiuuring;
mikro - ja makroelementide uuring;
jääkreostusobjektide põhjaveereostuse järelseire.

Rahvusvaheline koostöö

Põhjavee kvaliteedi ja selle vastavuse jälgimine kasutusotstarbelistele nõuetele, mis on sätestatud järgmiste direktiivide ja standarditega:

Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC;
Põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC;
Põllumajandusliku nitraatse reostuse direktiiv 91/676/EEC;
Eesti Vabariigi Joogivee Standard (kohandamisel vastavusse Euroopa Liidu Joogiveedirektiiviga 98/83/EC).

Pideva ja adekvaatse info edastamine põhjavee tarbimise ja reostamise kohta probleemsetel aladel (tööstuspiirkonnad, nitraaditundlik ala), ilmnenud muutuste analüüsimine võrdluses foonitingimustega;
Iga-aastane muutuste analüüs koos soovitustega edaspidiseks tegevuseks põhjaveevarude säästliku kasutamise seisukohalt;
Põhjaveeseire andmebaasi ning selle GIS-il põhineva väljundi muutmine avalikult kättesaadavaks interneti kaudu;
Informatsiooni kogumine ja koondamine kasutatavate põhjaveekihtide kohta piirialadel eesmärgiga ennetada riikidevahelisi konflikte.
Andmete edastamine siseveekogude hüdrokeemilise- ja bioloogilise seisundi kohta Euroopa Keskkonnaagentuuri siseveekogude seire ja andmevahetuse võrgustikku EUROWATERNET.

Põhjavee seire korraldamine

Põhjavee seireks peab ettevõttel olema hüdrogeoloogiliste tööde riiklik tegevuslitsents. Kui seiret korraldab riigiamet , näiteks keskkonnateenistus , peab proovivõtjal olema keskkonnaministeeriumi poolt välja antud atesteerimistunnistus veeproovide võtmiseks. Põhjavee seire tegemiseks tuleb koostada seireprogramm, mis koosneb püstitatud ülesannetest ja nende lahendamise moodustest, vaatluskaevude nimekirjast, asukohaskeemist, hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldusest, läbilõigetest ning vaatluskaevude sügavuse ja paigutamise põhjendusest, jälgitavate elementide loetelust ja töö metoodikast. Riikliku põhjaveeseire programmi kinnitab keskkonnaminister, kohaliku seireprogrammi: omavalitsus, ettevõtte seireprogrammi: asukohajärgne keskkonna- teenistus ja teadusseireprogrammi- asutuse teadusnõukogu või direktor. Seirekaevudeks kasutatakse peamiselt tarbepuurkaeve või ka salvkaeve. Saadud seire andmed tuleb esitada ka riiklikule põhjaveeregistri pidajale.

Vaatluskaevude paigutus

Põhjavee tugivaatlusvõrk paigutatakse vaadeldavate veekihtide toite-, transiit- ja väljealale. Tugivaatluskaevud kiire veevahetuse vöös põhjavee seisundi jälgimiseks on soovitatav paigutada erinevatesse geomorfoloogilistesse tingimustesse. Ühesuunalise voolu puhul tuleb põhjavee vaatlused läbi viia vähemalt kolmest vaatluskaevust koosneval profiilil. Erisuunalise põhjaveevoolu korral tuleb vaatluskaevud paigutada ümbrikukujuliselt, milles on viis vaatluspunkti. Sügavate veekihtide ( aeglase veevahetuse vöö) tugivaatluskaevud paigutatakse põhjaveevoolu suunaliste profiilidena vaadeldava veekihi kogu levikualal. Peale tarbitava veekihi tuleb jälgida ka lamamisse ja lasumisse jäävate veekihtide seisundit. Põhjavee reostuse uurimiseks valitakse välja vaatluskaevud peamiselt reostusallikast allavoolu, kuid põhjavee fooniseisundi jälgimiseks on üks vaatluskaev soovitatav paigutada ka ülesvoolu.
Suuremamahulise reostuse puhul on vajalik jälgida põhjavee seisundi muutusi ka lasumisse ja lamamisse jäävates veekihtides.

Põhjavee seirest saadavad andmed

Peamiselt saadakse põhjavee seiramisest kolme tüüpi andmeid:
a. Põhjaveetaseme muutused
Põhjaveetaseme mõõtmissagedus määratakse sõltuvalt põhjavee reageerimise kiirusest muutusele, mis toimuvad veekihis ilmastiku ja inimtegevuse mõjul. Lõhelistes ja karstunud kivimites reageerib põhjavesi valdavalt kiiremini kui poorses keskkonnas.
b. Põhjavee temperatuuri muutused
Põhjavee temperatuuri muutused sõltuvad hüdrogeoloogilistest ja ilmastikutingimustest.
c. Põhjavee keemilise koostise muutused
Põhjavee keemilise koostise muutuste jälgimise eesmärgiks on kindlaks teha põhjavee kvaliteedi püsivus ajas ning selle sõltuvus looduslikest ja tehisteguritest. Loodustingimustes on põhjavee keemilise koostise muutused väikesed ja seotud põhjavee toitumisega sademeveest.

Põhjavee seire tulemuste kasutamine

Seire tulemusi kasutatakse põhjaveevaru hindamisel; hüdrogeoloogiliste prognooside koostamisel; modelleerimisel; vee juurdevoolu hindamiseks maavarade kaevandamisel; piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste määramisel; põhjaveebilansi arvutamisel; looduslike ja tehnogeensete tegurite seoste ja tendentside kindlakstegemiseks; rakendusgeoloogiliste tingimuste hindamiseks ehitusel, maaparanduses ja veevarustuses; põhja- ja pinnavee vastastikuste seoste uurimisel ; reoainete migratsiooni uurimisel.

Kokkuvõte

Põhjavesi on väga vajalik komponent igapäeva elus ja seetõttu on ülimalt tähtis selle puhtus ja kaitse. Selle jaoks ongi olemas põhjavee seire, mille üheks teostamise eesmärgiks on vaadata millises seisus on põhjavesi teatud piirkondades ning kas on kusagil ka vee seisund aja jooksul paranenud. Ilma seireta kindlasti ei saaks hakkama, kuna siis ei teaks põhjalike reostuste kohta ning inimeste poolt tarbitav vesi võib olla väga halvas seisus. Hea on ka teada, et Eestis on suhteliselt palju nii väikseid kui ka suuri seirejaamu, kus teostatakse monitooringut. See näitab, et põhjavesi on tähtis ning selle kaitse hädavajalik.

Kasutatud kirjandus

1. Vikipeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Põhjaves i
2. Keskkonnaministeerium
http://www.envir.ee/1141
http://www.envir.ee/372301
3. Keskkonnainfo
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Pohjavee%20seire.pdf
4. OÜ Eesti Geoloogiakeskus
http://www.egk.ee/vanaveeb/seired.html
5. Riiklik Keskkonnaseire programm
http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=selected_program&subact=EESM&prog_id=2094234113
14

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 53 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

muzimari Õppematerjali autor

Põhjalik referaat teemal "Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis"

Sissejuhatus
1 Põhjavesi
1.1 Põhjavee seisund
1.2 Põhjavee probleemid
2 Põhjavee seire
2.1 Põhjavee seire eesmärk
2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad
2.3 Seire jaotus
2.3.1 Riikliku seire alamprogrammid
2.3.2 Rahvusvaheline koostöö
2.4 Põhjavee seire korraldamine
2.4.1 Vaatluskaevude paigutus
2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed
2.6 Põhjavee seire tulemuste kasutamine
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus

põhjavee seire riiklik seire põhjavee seisund seirejaamad seire jaotus põhjavesi

Sarnased õppematerjalid

doc

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik

Keskkond

pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · Inimmõju põhjavee kvaliteedile lk. 13 · Põhjavee reostus õlisaaduste ja fenoolidega lk. 14

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

rtf

Põhjavesi

Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad

Keemia

docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

.......26 6.2 Veestik......................................................................................................... 26 6.3 Müra............................................................................................................ 27 6.4 Õhusaaste................................................................................................... 27 6.5 Taimestik ja loomastik................................................................................. 27 7. Kavandatav seire ja edasised uuringud............................................................28 8. Avalikkuse kaasamine protsessi.......................................................................29 9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus................................................................................. 30 10. Kasutatud materjalid...................................................................................... 31

Keskkonna kaitse

doc

Veereostus ja Läänemeri

elustiku kaitseks. Loodust on viimasel ajal palju reostatud, mistõttu on kasvanud ka selle mõju hüdrosfäärile Uurimistöö teema on valitud eelkõige huvi keskkonnakaitse vastu ja looduses toimuvate huvitavate pakkuvate muutuste tõttu. Töö on üles ehitatud kahes peatükiks: Veereostus ja Läänemere reostus. Esimeses peatükis on uuritud, kuidas on tekkinud veereostused, mis omakorda jaguneb alapunktideks: sinivetikad, nafta reostused, põhjavee reostus, veepuhastamine. Teises peatükis on käsitletud Läänemerd kui ühe kõige enam reostatud merena. Välja on toodud eraldi alapunktid: Radioaktiivsed ained Läänemeres, Läänemere kaitsmine. Lisadena on kasutatud pilte, et muuta töö sisu arusaadavamaks. 4 1. Vee reostus Maailmas on vett kõikjal, kuid sellest väga väikest osa on kõlblik inimestele kasutamiseks. (Lisa 1)

Keskkonnaõpetus

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

.. 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused

Euroopa

doc

Kuivendus

Selline toitumisviis esineb tavaliselt nõlvajalamitel ja teistel reljeefi madalamatel osadel. 12. Liigniiskuse põhjused, LOODUSLIKUD PÕHJUSED: 1. Pinnaseprofiili geoloogiline ehitus (kihilisus, rasked pinnased, surveliste horisontide avamine) 2. Kliima (sademed ja nende ebaühtlane jaotumine, aurumine) 3. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Liigniiskus võib tekkida ehituse rajamise käigus: * sademetevee äravoolu takistatus ehituse ajal. * Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub.

Kuivendus

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond.“ o Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid