Paide (0)

Järvamaa Kutseharidus Keskus
PAIDE
Referaat
Maksim Uzdanov
TE 12
Paide 2009
Maavarad
Maavarade leiukohad ehk maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega
maardlateks. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja on kinnitanud keskkonnaministri
ettepanekul Vabariigi Valitsus. Automaatselt kuuluvad sinna piiriveekogudes, territoriaal- ja
sisemeres asuvad maardlad. Paide vallas kuulub üleriigilise tähtsusega turbamaardlate nimekirja
Epu- Kakerdi turbamaardla.
Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja
lubjakivi (Eivere karjääris).
Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres
ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade
Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa kaevandamiskoha
keskkonnateenistus . Kui taotletav mäeeraldis või selle teenindusmaa paikneb kahes või enamas
maakonnas, annab kaevandamisloa keskkonnateenistus, kelle kontrollitaval territooriumil
paikneb enamus taotletavast mäeeraldisest.
Füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on oma kinnisasja piires õigus kaevandamisloata võtta
maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna
arvele võetud, isikliku majapidamise tarbeks.
Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav
kahju oleks minimaalne. Kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste
prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks ja
leevendamiseks ning kaevandamisejärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks.
Mündi paemurd . 13.–20. sajandini kasutatud Raikküla lademe paemurd, mille ligi 7 meetri kõrguses seinas avanevad murdmiskihid: Rünkpaas, Rünkjas paas , Ehituskivi I, Piibrikiht, Ehituskivi II, Lubjakas dolomiit , Põhjakivi, Põhja paas I, Põhja paas II. Paemurd on AS Jalax valduses ja hästi korrastatud. Väga esinduslikud dolomiidid.
ASEND
 
Maakonna Kesk– ja Idaosa paikneb Pandivere kõrgustikul, lõunaosa aga Kesk–Eesti tasandikul, mille lääneserva ilmestab Türi voorestik .
Edelasse jääb Lääne–Eesti (Pärnu) tasandik , selle servale ulatub ka Järvamaa piir. Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk Vahe–Eesti tasandikul.
Asendist ja maastikust tingituna on Roosna –Alliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe , kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte , Põhja–Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas.
Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal. Seda, Kesk–Eestisse jäävat ligi 2700 km² suurust ala,  piirab kuus naabermaakonda: piirid põimuvad Harju–, Lääne–Viru–, Jõgeva–, Viljandi–, Pärnu– ja Raplamaaga.
Maakonnakeskusest Paidest on enam–vähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km).
Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km).
Seega võib Järvamaad pidada Eesti keskpunktiks.
 
LOODUS
 
Järvamaal vahelduvad Pandivere kõrgustiku lainjad tasandikud, mida muudavad vaheldusrikkamaks voored ja vallseljakud arvukate soode ja rabadega. Maakonna lõunaosa ilmestavad Türi väikevoorestik ning Kabala kandi männimetsad ja põlislaaned.
Maakonna loodeosas asuv Kõrvemaa on suuremalt osalt soostunud tasandik. See piirkond on praeguseni ka kõige vähem inimtegevusest puudutatud maakonna osa. Seda peegeldab ka Kõrvemaal asuva Albu valla elanike arvu ja pindala suhe: asustustihedus on kõigest 5,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.
Sealse pinnamoe muudavad vaheldusrikkamaks voored, otsamoreenid, mõhnastikud ja oosiahelikud, mida kohalik rahvas ka väljamägedeks kutsub ning mida  Järvamaa ning Albu kandi kuulsaks kirjutanud Anton Hansen Tammsaare kirjeldas järgmiselt: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas...
Albu valda jääb ka 106,5 meetrini merepinnast ulatuv Valgehobusemägi.
Järvamaa on suhteliselt õhukese pinnakattega ja tugevalt karstunud. Suuremad karstialad jäävad Järva–Jaani valda (Kagavere – Kuksema), Ambla valda (Lüsingu), Türi valda (Kurla) ja Kareda valda.
Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa Põhja–Eesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all.
Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha).
Allikaist uhkemad asuvad Endla looduskaitsealal. Kümmekonnast suurest allikast koosnev Norra – Oostriku allikate piirkond köidab tähelepanu mitmeti:  Sopa allikas on Eesti sügavaim (4,8 m),  Norra mõisa külje all asuv allikjärv paiskab aga tunnis välja kuni 1,3 miljonit liitrit vett.
Ka Roona–Alliku köidab oma allikatega . Siin asub Eesti suurim allikjärv (2,5 ha), mis on alguseks Pärnu jõele. 1,4 ha suurusest Prandi allikast saab alguse Prandi jõgi.
Järvamaa poleks midagi ilma soode ja rabadeta. Suurim on vastu Harjumaa piiri asuv oma arvukate laugaste ja älvestega tuntud  Epu–Kakerdi raba ( 363 km2). 
Looduskaitsealuseid territooriume on Järvamaal mitmeid: Endla looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala, Türi voorestiku kaitseala , Piiumetsa sookaitseala, Vulbi taimharulduste kaitseala, Pärnu jõe saar Türi linnas, Rava ja Päinurme tammikud, Purdi ebatsuugapuistu.
Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid   loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44.
Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest.
Sood ja Rabad
Eestimaa südames Järvamaal ei ole järvesid palju. Pigem soolaukaid ja teisi veekogusid, mis Järvamaa viljakat pinda niisutavad.
Norra allikad keset Eestit on ühed unikaalseimatest allikarühmadest. Sinna on koondunud nii eesti sügavaimad, selgeimad kui suurimad allikad. Pea viie meetri sügavune Sopi allikas on sedavõrd selge veega, et serval seistes tundub põhi suisa käeulatuses olevat. Purskav allikas samas lähistel on tekkinud kunstlikul teel maaparandustööde käigus - oma tekkeajal olnud allikas pea meetrikõrgune fontään. Norra allikad toidavad oma veega Põltsamaa jõge ning piirkonna teisi jõgesid.
Vargamäel leiame Anton Hansen Tammsaare mälestuspaiga, mis sümboliseerib tema suurteost „Tõde ja Õigus“. Taastatud rehielamutes ja kõrvalhoonetes on avatud püsiekspositsioon, piirkonda rajatakse ka järjest uusi temaatilisi vaatamisväärsusi.
Vargamäelt viivad matkarajad Kõrvemaale üle Kautla, Seli ja Kakerdaja rabade. Laugaste vahel looklevad matkarajad, maalilised rabajärved ning kõrgemad luiteharjad rabades pakuvad rännuelamusi tundideks.
Valgehobusemäe juures Kõrvemaal arendatakse suusakeskust, suvel on samas mõnusad matkarajad. Mäe tipule püstitatud vaatetornist avaneb üüratu vaade kümnete kilomeetrite kaugusele üle Järvamaa rabade, metsade, voorte ja asulate. 
Kautla-Seli soode ala
Siia jäävad Kautla, Laeksaare, Seli ja Tellissaare raba, mis on 39,5 tuh ha suuruse Epu-Kakerdi soostiku osad. Läänest ulatub ala Harju maakonna piirini , idast aga Simisalu väljamäeni.
Ala põhjaosas väärivad tähelepanu Balti jääpaisjärve taandumise ajast pärinevad Külvandu rannikuluited, mis on kohapeal tuntud kui Suur selg ja Väike selg. Taandudes jättis jääpaisjärv maha rannikumoodustisi astangute, rannavallide ja luidete näol. Männikutega kaetud luited on hästi jälgitavad Vetepere–Ardu maantee ääres.
Ala lääneosas asub Kautla raba koos Kutniku järvega, mida tuntakse ka Kõrvenurga soojärvena. Kautla rabas on hulgaliselt madalaid, osaliselt raba alla mattunud liivakünkaid. Kautla raba eraldab Laeksaare rabast loode-kagusuunaline oos, kust avaneb kauneid rabavaateid. Laeksaare raba on rikas saluilmeliste soosaarte poolest: idas Sigapusma ja Kollassaare, põhjas Laeksaare ja Lepassaare. Rabasaartelt võib leida endisaegseid elupaiku.
Ala lõunaosas asuvad Seli ja Tellissaare raba, mida ilmestavad mitmed kaunid rabajärved, laugastikud ja soosaared. Seli raba põhjaosas asub õõtsuvate kallastega Selijärv, rabast vahetult lõunas endises karjääris Vahesaare järv. Tellissaare raba põhjaosas paiknevad Matsimäe Pühajärv ning Kaanjärv. Pühajärv on üks sügavamaid rabajärvi Järvamaal.
Seli ja Laeksaare raba lääneserval kulgeb vähesõidetav tee, kust avaneb kauneid vaateid Kõrvemaa mitmekesisele maastikule. Üle Ohusilla mäe ja läbi Seli raba kulgeb Simisalu–Matsimäe matkarada.
Siinsed metsad ja rabad pakuvad oma puutumatuse ja avarusega suurepärast pelgupaika rohketele linnu- ja loomaliikidele, kellest mitmed on ümbruskonna kultuurmaastikel muutunud haruldasteks.
Kasutatud materjal
http://jol.cma.ee
http://www.goestonia.ee
http://www.jarva.ee/