Kalduvus rõhuda negatiivsusele Eeldab, et kõigist võimalikest variantidest tuleb kõige kehvem Reaalsus on eriti halb Subjektiivne Esimene pessimist Hardy Pooldas evolutsiooniteooriat Kristluse vastane Kurjus kaalub headuse üle Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia
KORRALDUS KUIDAS S AADA ARU, ET ÕPILANE VAJAB ABI? tema õpitegevus on teisega võrreldes passiivsem, aeglasem, kõrvalekalduvam või kärsitum. õpilase valmisoleks osaleda ühises õppetöös on nõrk või puudub. ta paneb halvasti tähele ega keskendu piisavalt. MILLES T ON TINGITUD ÕPILAS TE ERINEVUS ED JA ÕPIRAS KUS ED? neurofüsioloogiline ( taju, mälu, mõtlemine, kõne). psühholoogiline (motivatsioon, õpistrateegiad, orientatsioon edule). sotsiaalne/keskkondlik aspekt. kool (õpetaja kompetentsus ja stiil, õppetöö sisu, õpikultuur, kooli normid, suhted kaaslastega). perekondlikud tingimused (eluruumid, vanemate kasvatusstiil, kodused probleemid). MIDA TEHA? ABINÕUD: peaks valitsema poitiivne häälestus ja julgustav hoiak alustada võiks lihtsamatest ülesannetest, kus edu tuleb kiiremini ja kergemini ülesannete raskusastet ei tõsteta enne, kui on kujunenud rahulik ja reibas töömeeleolu
Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine. 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud võib olla tänu sellele, et nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus on vähenenud. Siin peegeldavad karmima müügipoliitika mõjusid õpilaste osakaal, kes peavad nende uimastite kättesaadavust kergeks, on langenud. Teises peatükis käsitletakse uimastitega seotud võimalike sõltuvuse põhjusi. Need on keskkondlik-perekondlikud põhjused, keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused ja laste isiksuseomadustega seotud põhjused. Laste ja noorukite sõltuvus ei teki iseenesest sõltuvusel on alati eellugu. Vanemad ja teised täiskasvanud moodustavad olulise osa keskkonnast, milles kujuneb lapse isiksus ja käitumislaad. Nemad loovad lapse jaoks tähtsaimad alused iseseisvaks ja sõltumatuks eluks eluks uimastite ja sõltuvuseta.
ehitustavad muutusid pöördeliselt käsitöönduslikust ehitamisest ehitusdetailide ja majade tööstusliku tootmiseni. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ning maa- asulate ilme teisenemises. 20. sajandi pärand on terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline. Sajandi alguses oli Eesti veel suuresti agraarühiskond Maal domineerisid traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid. Kõigest mõnikümmend aastat hiljem toimus radikaalne keskkondlik muutus Nõukogude ideoloogia kohaselt tuli likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama. Mõningaid pildinäiteid .. Tallinna pakkhoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
ei ole oma eluga rahul ega talu teistsuguseid inimesi (nt võõramaalasi või erineva seksuaalse suundumusega inimesi) enda kõrval. 5. Väärtuste areng sõltub olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis- religioosseid mustreid. 6. Eneseväljenduslike vastandina ellujäämist rõhutavate väärtuste oluline mõõde on inimeste poliitiline, keskkondlik ja kogukondlik aktiivsus. 7. Järk-järgult on tõusnud Eesti elanike üldine usaldus teiste inimeste vastu, õnnetunne ja eluga rahulolu ning mõningal määral ka tolerantsus vähemusrühmade suhtes viimase 10 aasta jooksul. 8. Inimeste väärtused sõltuvad suhteliselt vähe majanduslikest muutustest ja sotsiaalsest elukorraldusest. 9. Eesti asukoht väärtuste maailmakaardil — tugev rõhuasetus ilmalik-ratsionaalsetele,
Negatiivne: rajatakse veekogu äärde; jäätmed on radioaktiivsed; ehitamise on teadus- ja kapitalimahukas ning jõukohane vaid arenenud riikidele; abivahend tuumarelva tootmiseks (Iraan); õnnetused, avariid (1986 Tsernõbol). Kolme Kuru HEJ: majanduslik kasu/kahju: suures kogused odavat elektrit; laevaliikluse paranemine/ suured kulutused seoses ehituse ja inimeste ümberasumisega; suurte põllualade vee alla jäämine; tehaste sulgemine; turismiobjektide hävimine. Keskkondlik kasu/kahju: üleujutuste oht väheneb/ suurte alade vee alla jäämise tõttu hävivad taime- ja loomaliigid. Sotsiaalsfääri kasu/kahju: uued töökohad/ 1,2 mln inimese ümberasutamine.
Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse...
teisenemises. · Samas on 20. sajandi pärand terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline. Sajandi alguses oli Eesti veel suuresti agraarühiskond: hoolimata linnastumisest ning tööstuse arengust suuremates keskustes, domineerisid maal traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid. · Kõigest mõnikümmend aastat hiljem toimus aga radikaalne keskkondlik muutus: nõukogude ideoloogia kohaselt tuli likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama. Mõningaid pildinäiteid .. Pildid tehtud Tallinnast, täpne asukoht teadmata. Kes tunneb ära? Monteeritav puitelamu 1921. aastast pärit, tööstusnäitusel Tallinnas. Inseneriks H. Reier. Pilt Tsirkus: Vanemad tallinlased mäletavad veel Lenini, tänase Rävala puiestee ja Kaubamaja tänava nurgal
Tunnusta last ja hooli temast Paku oma kohalolekut ja sõbraliku suhtumisega lapsele turvatunnet, sest laps vajab inimest, keda usaldada Vii vajadusel laps arsti juurde Jälgi, kuidas sujuvad lapse suhted kaaslastega, aita neid suhteid arendada 8. Miks väärkohtlevad vanemad oma lapsi seksuaalselt ja füüsiliselt? Vanematel on endal väärkohtlemise kogemus lapsepõlvest kaasas Kõrgem keskkondlik stress ja sotsiaalne isoleeritus Vanem on töötu või tal on ebastabiilne töö Tarvitavad alkoholi või narkootikume Vanematel on isiksusehäired Häirunud oma lapse adekvaatne tajumine 9. Millised sarnased tunnused esinevad väärkoheldud lastel? Traumaatilise stressi reaktsioonid (unehäired, halb isu, üldine ärevus) Paranoidsed reaktsioonid ja usaldamatus Madal enesehinnang
Rände tagajärjed. Pagulasprobleemid maailmas. Rändega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed tagajärjed lähte- ja sihtriigile ning mõjud elukohariiki vahetanud inimesele. Mõisted , pagulus. Ränne e. migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Emigratsioon- kui inimesed lähevad elama teise riiki. Immigratsioon- sisseränne. Rännet võib liigitada iseloomu(vabatahtlik, kaasränne,sundränne), ulatuse)riigisisene, rahvusvaheline), põhjuse(majandus, sots, poliitiline, keskkondlik) ja kestuse(alaline, ajutine) järgi. Rändepõhjused väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik- suur valik töökohtadele ja õppimisele väike palk- suur palk halvad elutingimused- head elutingimused inimestevahelised lahkhelid- sugulased sõbrad tuttavad ebameeldiv/üksluine sotsiaalne keskkond- meeldiv ja mitmeküldne sotsiaalne keskkond ebasoodne looduskeskkond - soodne ja tervislik looduskeskkond
EL, ajalugu Teised kaks tugisammast: · Euroopa Poliitiline Liit (European Political Union) ülesandeks on koordineerida välis- ja kaitsepoliitikat, · koostöö justiits- ja siseasjade valdkonnas immigratsioon, viisad, asüül, terrorism, uimastid jms. EL, ajalugu 1995 15 liiget ELis 1997 Amsterdami leping - suuremate volituste andmine Euroopa Parlamendile - uued valdkonnad ELi koordineerida - keskkonda säästev areng ja keskkondlik mõtteviis Agenda 2000 - Euroopa Liidu laienemine itta; - Euroopa Liidu finantseerimine pärast aastat 1999; - ühtse põllumajanduspoliitika ja struktuurifondide (the Structural Funds) tulevik. EL, ajalugu 2004 uus liitumislaine 2001 EL säästva arengu strateegia 2005 Lissaboni strateegia - majanduskasvu ja tööhõive strateegia EL Põhiseaduslik lepe - ebaõnnestumine Mis edasi? EL ja keskkonnapoliitika
suhtluse käigus vanemaid, sõpru ja tuttavaid vaadeldes (Payne, 1995). o Lastele on vanemad suureks autoriteediks, mistõttu on vanemate imiteerimine ja matkimine üks olulisemaid õppimisviise. o Alkoholi tarvitamise viise ei õpita ainult jälgimise teel, vaid enamasti vanemad ka suunavad seda, kas lubades või keelates alkoholi tarvitamist. LAPSE ARENGUKS JA KASVAMISEKS VAJALIKUD PEREFUNKTSIOONID, MIDA ALKOHOLI TARVITAMINE VÕIB OHUSTADA: 1) Rolli stabiilsus 2) Keskkondlik järjepidevus 3) Usaldusväärsus, etteaimatavus 4) Emotsionaalne kättesaadavus, emotsioonide kontrollimine Click icon to add picture Click icon to add picture o Iga laps vajab kasvukeskkonda, mis toetab teda elutervete hoiakute, väärtushinnangute ja käitumise kujundamisel.
tõttu kaovad, uute rajamine on väga kallis 11. Analüüsi Kolme Kuru HEJ rajamisega seotud probleeme Hiinas. Millised on sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased argumendid HEJ a ehitamise poolt ja vastu? Kolme Kuru HEJ: majanduslik kasu/kahju: suures kogused odavat elektrit; laevaliikluse paranemine/ suured kulutused seoses ehituse ja inimeste ümberasumisega; suurte põllualade vee alla jäämine; tehaste sulgemine; turismiobjektide hävimine. Keskkondlik kasu/kahju: üleujutuste oht väheneb/ suurte alade vee alla jäämise tõttu hävivad taime- ja loomaliigid. Sotsiaalsfääri kasu/kahju: uued töökohad/ 1,2 mln inimese ümberasutamine. 12. Kus paiknevad Eestile lähemad tuumaelektrijaamad? Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Soomes, Venemaal, Rootsis, Leedus. 13. Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides? Vähearenenud riikides on vastava kaadri puudumine. Ei ole vajalike kogemustega insenere
novapdf.com) Privaatsus Isikutevaheline piirikontrolli protsess Füüsiline Psühholoogiline Isik vs grupp You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Keskkonna mõju arengule: Ruum kodus ja keskkondlik stimulatsioon Füüsiline vs sotsiaalne keskkonnas Eneseteadvuse areng ja keskkond Lapse uurimiskäitumine Tauststimulatsiooni omadused Variatiivsus Müra Inimtihedus ja tiheliolek Privaatsus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf
mõjub ebaolulisena, ei valmista tudengeid ette reaalseks tööks - pööramata piisavalt tähelepanu küsimusele, mis üldse teeb ühe teadustöö relevantseks. · Inimgeograafiline teadustöö on relevantne kui see pühendub kolmele aspektile: asjakohasusele käsitletakse midagi antud hetkes ja kohas olulist, kohustumisele uurimistöö peab seda antud hetkes ja kohas olulist teenima, nt. keskkondlik õigus, rahu ülendamine ning kohaldamisele uurimistöö peaks olema rakendatav mõne sotsiaalse või poliitilise probleem lahendamisele. · Kuigi uurimistöö võib mingil hetkel tunduda mitterelevantne, võib see selleks osutuda aastakümnete mööduses. Kõik sõltub ajast, kohast, spetsiifilisest probleemidest ja publikust. Seega on uurimistöö relevantsus suurelt osalt igaühe individuaalne otsus. 3. Image- reality
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid
keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Seega on jätkusuutlik areng lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Säästev areng ja Euroopa Liit 2001. a. juunis kiideti Euroopa Liidu Nõukogu Göteborgi tippkohtumisel heaks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Strateegia seab eesmärgid 30 aasta perspektiivis ning peamine sõnum on: säästva arengu majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik mõõde peavad liikuma käsikäes ning vastastikku teineteist täiendama. Euroopa Liidu laienemine, maailmapoliitikas toimunud arengud ning vajadus paremini seostada erinevaid valdkondlikke poliitikaid tingis ELi säästva arengu strateegia ümbervaatamise. Seega esitles Euroopa Komisjon 2005. aasta kevadel uusi juhtprintsiipe kandvat säästva arengu deklaratsiooni ning 2006 aasta juunis kiitis Ülemkogu heaks ELi uuendatud “Säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010″.
mõtlemist. Seega erinevates kultuurides toimub mõtlemine ja selle areng erinevalt. Loodus, kultuur ja inimese areng Nature ja nurture probleem kumb on inimese arengu määramisel olulisem, kaasasündinud omadused (nature) või elu jooksul õpitu (nurture)? Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne. 3
Keskkonnaaruanne annab organisatsioonile võimaluse ressursse säästa ehk kulutusi kokku hoida. Säästva arengu saavutamiseks on vaja, et me elaksime olemasolevate keskkonnaressursside piirides. Seega tuleb keskkonnaressursi kasutust mõõta ehk pidada keskkonnaaruannet. Organisatsiooni tasemel on esialgu seda kõige lihtsam teha, sest keskkonnaaruanne on sel juhul üks osa majandusaruandest. Keskkonnaaruannet on vaja tarbijale ja kliendile. Eestis on populaarsust kogumas keskkondlik mõtteviis. Üha enam suureneb nende inimeste hulk, kes lisaks hinnale jälgivad ka organisatsiooni ja toote mõju keskkonnale. Kui kaks konkureerivat ettevõtet pakuvad sama hinnaga tooteid, otsustab teadlik tarbija ettevõtte keskkonnamõju põhjal. Selle info leiab just keskkonnaarundest. Keskkonnaaruannet annab edukalt kasutada ka ettevõtte turunduskommunikatsioonis. Keskkonnaaruande üheks lahutamatuks osaks on ökoloogiline jalajälg, mis on väga
tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista; Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhtes; sotsiaalne tervis mina-pilt, suhted teistega; eetiline/spirituaalne aspekt väärtushinnangud; saavutuslik aspekt kuidas olla edukas; Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi; füüsiline/kehaline tervis; seksuaal- ja reproduktiivtervis. Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti. Töödimensioon: saavutada töö ja puhkuse tasakaal. 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga. Elukvaliteet iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades.Elukvaliteet on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete
seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist; tervisemõjur – sotsiaal-majanduslik, käitumuslik, psühhosotsiaalne või keskkondlik tegur, mis võib omada rahvastiku tervisele soovitavat või ebasoovitavat mõju; haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks; tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine; tervise- ja heaoluprofiil – strateegilise planeerimise alusdokument, milles on kirjeldatud ja
taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus Globaliseerumine- maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess Sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas: Uus majandusareng Elektroonilise konteksti areng Kommunistliku süsteemi lagunemine Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid Valitsustevaheline koostöö Riskid- Keskkondlik risk; terviserisk; sotsiaalne risk; kultuuririsk; suutmatus aimata riske: riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus Globaaldebattide koolkonnad: "Skeptikud": Majanduse regionaliseerumine Rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus "Hüperglobalistid" Globaliseerumine viib "piirideta maailma" tekkimisele Lokaalne usaldamatus globaalne ajastu ,,Transformatsionalistid" Piiri mõiste ümberdefineerimine Kohanemine uute elamiskontekstidega
5. totaalne labakäe muundumine (nt 3 sõrme) Lootelised väärarengud ehk teratogenees (soerdareng) Igast 100st sügoodist sünnib Euroopas tänapäeval 25%. Ülejäänud koristab valik väärarengute tõttu varem ära (enamasti esimesel 2 nädalal). Igast 100 lapsest on lootekahjustuslike väärarengutega (selgelt ilmnevad) 3-5%. Väärarengute põhjused 1. 25% otsene pärilikkuse mõju 2. 10% otsene keskkonna mõju 3. 65% pärilik eelsoodumus + keskkondlik mõju Teratogeenid 1. Bioloogilised a) haigustekitajad - viirused - kõik viirused läbivad platsenta, aga eriti ohtlikud on punetised ja tsütomegaloviirus b) bakterid nt süüfilise tekitaja (kaasasündinud süüfilis) c) algloomad (toksoplasma - peremeheks kodukass. Üle poolte inimeste Eestis on nakkuskandjad, kuid nakkus on tavaliselt immuunsüsteemi kontrolli all.
tõlgendamise tulemusena. Nature or nurture-Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit:Genotüüp (pärilikkuse alus), Keskkonna mõjud. Isiksus-käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine)- Uurib kuivõrd on meil isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada. Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et just inimese keskkond on see, mis teda kujundab. Isiksuseomadused – Selle alusel võib öelda, et isiksus on välja kujunenud. 7 Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida.
emotsionaalselt kujundades käitumist ja suhtlemist. SISEKOMMUNIKATSIOONI KAVALITTET. Vos ja Schoemaker toovad välja sisekommunikatsiooni kvaliteedi mõõtmiseks järgnevad kriteeriumid: 1. Selgus: töötajaskonnale antud info on selge: töötajatele antakse infot punktuaalselt või leiavad nad selle ise kergesti. sisekommunikatsiooni tööriistad on kasutajasõbralikud. 2. Keskkondlik orientatsioon: kommunikatsioon tugevdab pühendumist: organisatsioonile kui tervikule; kommunikatsioonitegevused julgustavad alt-üles kommunikatsiooni ja interaktsiooni, kommunikatsiooni eksperdid toetavad muutuste juhtimist, muutuste protsessides on kommunikatsioon põhjalik. 3. Järjepidevus: inimressursside osakonnas on sidusus, on sidusus teiste kommunikatsiooni tegevustega, info
tulevastega ning elab harmoonias looduse ja iseendaga. Keskkonnaprobleemid: enamasti pöördumatud, ulatuslikud ja äärmiselt komplekssed, ebakindlad. Nende lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Säästva arengu ideaal Teostamine eeldab üldsuse osalemist, keskkonnahoidlikke nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Tarbijakäitumine, keskkonnateemade kajastus, keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerumine, roheline elustiil, keskkondlik õigus, öko moderniseerumine. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil. Ökoloogiline moderniseerumine Tehnokraatiline lähenemine – täiendavad radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust + sotsiaaltehnoloogia Sotsiokraatiline lähenemine – elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine IV Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine
üleilmse konventsiooni loomiseks, mis tagaks juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Euroopa Liidu säästva arengu strateegia Euroopa Liidu säästva arengu strateegia sai heakskiidu Göteborgis juunis aastal 2001. See oli Euroopa Liidu jaoks esimene strateegia arendamaks jätkusuutlikkust Euroopa riikides. Strateegia seab eesmärgid 30 aasta pikkuseks ajaks. Peamiseks eesmärkiks on: säästva arengu majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik mõõde peavad liikuma käsikäes ning vastastikku teineteist täiendama. Eelkõige loob säästev areng Euroopa Liidule pikaajlise üldpildi ühiskonnast, mille heaolu on maksimeeritud. See loob aga omakorda võimalused puhtamale, turvalisemale ja tervemale keskkonnale. Strateegia kohaselt lubatakse ühiskonda, mis pakub parimat elukvaliteeti nii meile kui ka meie lastele ning lastelastele. Euroopa Liitu peetakse ka 2002
kõige olulisemad tunnused ja arutlege selle üle, kas sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus on vaid turunduslik kattevari või tegelikult ka ettevõtted saavad oma tegevused olla vastutustundlikud? Vastutustundlik ettevõtlus on ettevõtte majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ja vabatahtlik integreerimine ettevõtte igapäeva tegevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse. Vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele. Oluline on ka keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Vastutustundliku ettevõtluse puhul on keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab nii negatiivse mõju minimeerimist kui ka positiivse panuse suurendamist sotsiaalses keskkonnas ja kogukonnas, töökeskkonnas, looduskeskkonnas ja turukeskkonnas. Vastutustundlikkus on mõtteviis, mis sisse kirjutatud ettevõtte DNA-sse
säilitamise toetamine (Paavel 2004: 7). Sotsiaaltööl kui erialal ja kui tegevusvaldkonnal võib välja tuua kolm võtmeelementi: 1. Inimese aktsepteeritav (ühiskonna süümetunnet mitteriivav, normaalseks peetav) elukvaliteet (st, tegevused, tingimused jms, mille sooritamine või olemasolu on vajalik selleks, et inimene saaks elada normaalseks peetavat elu). 2. Inimese isiklik suutlikkus (individuaalne aspekt) ja objektiivsed võimalused (sotsiaalne või keskkondlik aspekt) nende tegevuste sooritamiseks ja/või enesele nende vajalike tingimuste tagamiseks. 3. Sekkumise (toetamise, abistamise) meetod (üldistatult: tasuta teenus või erinevas vormis rahaline toetus), millega inimese aktsepteeritav elukvaliteet tagada (Paavel 2004: 7). Neist esimene on oma olemuselt samaaegselt nii väärtuspõhise kui poliitilise iseloomuga ja konkreetsemalt peaks see väljenduma teatud poliitilistes (või ühiskondlikes) otsustustes (kokkulepetes)
Heaolu dimensioonid 1) Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi 2) Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhte 3) Emotsionaalne dimensioon: toimetulekstressiga, emotsioonide väljendusvõime 4) Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt 5) Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse 6) Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset/elukvaliteeti 7) Töödimensioon: võime saavutada töö ja puhkuse tasakaal 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga ning Eesti elukvaliteedi paradoksid. Elukvaliteet 1) Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. 2) Kontseptsioon, mis ühendab kompleksselt inimese füüsilist tervist,
2014 reform: Uus eelarve uued tuuled , Erinevad mõtted, rohelisemaks ja odavamaks jne , Mõtleme globaalselt Kalanduspoliitika Kes tohib püüda, mida ja kus : Vaalad, hülged, Läänemeri Sisuliselt samad probleemid, kui ÜPP: Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid Mereriikidel omad mured, eriti välisterritooriumitega: Kuidas korraldada püüki rahvusvaheliste vete lähedal Järved-jõed samuti probleem Keskonnapoliitika Eesmärk rohelisem Euroopa: Heitgaasid, Kliimasoojenemine, Keskkondlik ühtsus Probleemid: Kallis, ettevõtlust takistav, Uute riikide probleemid, Erinevad arusaamad probleemidest Mõjurid: Komisjon teeb enamus otsuseid Nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine Parlament kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas Tulevik: Ühtlustatud regulatsioonid, Balanss edu ja keskkonna vahel? Energiapoltiika Üldised suunad olnud: Energiaturgude avamine, Energiajulgeolek, Energia allikate mitmekülgsus
Venemaast, Energia ületarbimine). Miks on sõltuvus probleem? (Me ei otsusta oma asjade üle ise "sõbralikud" suhted). Energia tulevik (Energia saab otsa. Tuuma küsimus). TULEVIK Üldised suunad olnud (Energiaturgude avamine, Energiajulgeolek, Energia allikate mitmekülgsus). Uuemad suunad (Taastuvenergia kui kõige olulisem millist taastuvenergiat kasutada? Sõltuvuse vähendamine). Milline on Eesti huvi siin? Keskkonnapoliitika: Eesmärk rohelisem Euroopa (heitgaasid, kliimamuutused, keskkondlik ühtsus). Probleemid (kallis, ettevõtlust takistav, uute riikide probleemid, erinevad arusaamad probleemidest). Otsustajad (komisjon teeb enamus otsuseid, nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine, parlament kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas). ÜHTLUSTAMINE- miks ja kuidas? Eesmärk: Kõik euroopa ühel tasemel, rikkamad aitavad vaeseid. Teemad: regionaalpoliitika, sotisaal- ja haridus
Sotsiaalne dimensioon (sotsioloogia, poliitika, majandus) • Suhtlemine • Lähedustunne • respekt ja tolerantsus teiste suhtes • turvalisus, kindlustunne Emotsionaalne dimensioon (rahulolu, enesehinnang) • toimetulek stressiga • emotsioonide väljendusvõime • Eluga rahulolu Intellektuaalne dimensioon • Õppimisvõime • võime kasutada infot efektiivselt Spirituaalne dimensioon • usk kõike ühendavasse jõusse Keskkondlik dimensioon • Võime edendada tervise mõõdet, mis parandab • elatustaset • elukvaliteeti Töödimensioon • võime saavutada töö ja puhkuse tasakaal Tervise dimensioonid • emotsionaalne tervis– kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista • sotsiaalne tervis– mina-pilt, suhted teistega • eetiline/spirituaalneaspekt– väärtushinnangud • saavutuslikaspekt– kuidas olla edukas
Albiinod on tähistatud kollaselt, terved mehed tumedalt ja terved naised helelillalt. Sugulasabielud on tähistatud kahe horisontaaljoonega vanemate vahel. 6. Päritavus 1. Varieeruvuse komponendid Kvantitatiivse tunnuse väärtus T · Genotüübist põhjustatud hälve · Keskkonnast põhjustatud hälve Populatsiooni fenotüübiline varieeruvus · Fenotüübiline varieeruvus · Genotüübiline varieeruvus · Keskkonnavarieeruvus e. keskkondlik hajuvus VT = Vg + Ve 1. Päritavus Laiatähenduslik päritavus H2 = Vg / VT Kitsatähenduslik päritavus h2 = Va / VT Päritavus ühe- ja erimunakaksikutel · Keskkondlikkus (proportsioon C2) · Alleelide dominantsuse ja epistaatilise toime mõju (D2) 1. Adaptatsioon · "Geneetilised" sugulased · "Keskkondlikud" sugulased · Konkordantsuskoefitsient PÄRITAVUS on geneetilise muutlikkuse suhtosa üldisest (fenotüübilisest) muutlikkusest populatsioonis Statistiliselt
Sotsiaalselt kohase definitsiooni järgi on sotsiaalsed oskused sellised situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või korreleeruvad oluliste sotsiaalsete väljunditega nagu kaaslaste aktsepteerimine, populaarsus ja autoriteetide (näiteks õpetajate) hinnang käitumisele. Nende kolme definitsiooni võrdlemisel saame välja tuua sotsiaalsete oskuste kolm aspekti: kognitiivne, käitumuslik ja keskkondlik. Sotsiaalseid oskusi võime defineerida kui oskusi suhelda teistega viisil, mis on kohane ja tõhus. Kohane viitab asjaolule, et käitumine ei eira sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi - see tähendab, et vastavale käitumisviisile ei vaadata viltu, ei anta negatiivset hinnangut. Tõhus tähendab, et tegija saavutab oma käitumisega sotsiaalsetes suhetes endale seatud eesmärke. 10. Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus.
Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. Kahe-protsessi-teooriad (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine.
Privaatsusvajaduse rahuldamise mõju eraldumisvõimalus parandab suhteid. Astronautide individuaalne toru. Püsivad ja ajutised "torud" Püsiv eksponeeritus tihelioleku stress (crowding stress). Tiheliolek stressi allikas kooselavatel rühmadel, haiglas, ühikas, tänapäeva linlastel Tihelioleku ületamise (privaatsusnormi taastamise) viisid suhtlemise äralõikamine, perioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine ... Keskkondlik Mina Ruumiuuringute mõju Mina-käsitlustele: keskkondlik mina. Viis, kuidas inimene ehitab ennast ümbritsevasse maailma. Kus jookseb piir minu ja maailma vahel? Mida tajun endana, mida välisena? Võttes kriteeriumiks taju piire mitu Privaatsuspiir: avatud ja suletud Mina Kontrollipiir: minust sõltuva ja sõltumatu maailm Identifikatsioonipiir: keskkond, millega samastun
pruun hambaemail 2. kaltsiumi-fosfori tasakaalu häirumine veres - vitamiin Dst sõltumatu. Krambihood, luud haprad jne. X-liitelised retsessiivsed - sagedamini meestel 1. daltonism - värvipimedus 2. hemofiilia ehk veritsustõbi Y-liitelised - päranduvalt ainult meesliini pidi, alati avalduvad 1. edasikanduv - kõrvalestade liigkarvasus 2. munandite arengupeetus - sperme ei teki, järglasi ei saa 4. Multifaktoriaalsed haigused Peavad olema pärilik eelsoodumus ja keskkondlik mõju. 1. hüpertoonia - riskifaktor - liigsoolase toidu pidev söömine 2. ateroskleroos - riskifaktorid: kolesteroolirikas toit, suitsetamine 3. rasvumine - riskifaktor - kaloriterikka toidu söömine, vähene kehaline aktiivsus 4. skisofreenia - tugev vaimne stress, ülepinge, täitumatud ootused 5. reuma - pidev viibimine niiskes, külmas kliimas 6. II tüüpi diabeet - ülekaal, rasvumine, liigselt kaloriterikas toit. Ökogeneetika
Mitmikrasedus riskid suuremad Keskkondlikud tegurid (füüsilised)- avalduvad mõju hilisemas elus Elu käigus manustatavad ained - toiduna, joogiveena, ravimitena, mõnuainetena. Õhusaaste tähelepanu ja käitumishäiretega seostatud Radioaktiivne kiirgus Elektromagnetväli Müra liigne vali heli kuulmisprobleemid Keskkondlikud tegurid (sotsiaalsed) Derivatsioon varases lapseeas o Keskkondlik o Emotsionaalne lapsega ei suhelda Sotsiaalsed normid ja kasvatus Düspedagoogika valesti õpetamine, st lapse vajadustele mitte vastavat õpetust Koosmõjus geneeriliselt mittetäisväärtusliku taustaga põhjustavad hariduslikke erivajadusi. Keskkonna olulisus Keskkond võib olla olulisim lapse probleeme põhjustav faktor. Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetas maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist.
2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem ja keskkondlik kasvatus. Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned. Pilet 17. Skisoidne isiksus. Tekib hirmust sõltuvuse kaotamise ees. Ta ei taha kohustusi, hoiab distantsi, ei lase kedagi lähedaseks. Suhetes on nad asjalikud, tunnevad end anonüümselt hästi, kõrvalvaatajana eraklikud, endassetõmbunud. Võib lähedasele inimesele selja pöörata. Peavad õrnu tundeid ohtlikuks, muutuvad tõrjuvateks, jahedateks. Suhtlemisel on ebakindlad. Arendavad mõistust, teadvust, intellekti
3) Konkreetsed operatsioonid mõistab ainult eksisteerivaid asju 4) Formaalsed operatsioonid loogiline mõtlemine Kultuur ja mõtlemine Lev Võgotski Kesk-Aasias ei suudeta sama loogiliselt mõelda kui läänemailmas, sest seal pole vaja. Erinevates kultuurides toimib mõtlemine erinevalt Loodus, kultuur ja inimese areng Kumb on olulisem kas kaasasündinud või elu jooksul õpitud: 1) Bioloogiline determinism olulised omadused on geenidega kaasa antud 2) Keskkondlik d omadused sõltuvad peaaegu täieikult keskkonnast Instinktiteooria - McDougall käitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt (vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, seltsivus jne) - Sotsiobioloogia käitumine sõltub esivanemate evolutsiooni käigus kujunenud kohastumustest, mis aitasid saada järglasi ja ellu jääda Mõned sotsiaalse käitumise aspektid on ilmselt geenide poolt mõjutatud seega kohastumused:
hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi inimese keha toimimise kohta. Pani teatud mõttes aluse biheivioristlikule psühholoogiale kirjeldades stiimul-reaktsiooni toimet refleksi alusel. Reaktsioonid kaasasündinud ideede osas olid nii võimsad, et panid aluse moodsale empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse
kulges. Rasked, pikaaegsed, sekkumisega sünnitused, nende puhul võib olla tõenäoline, et see aju sai sünnitusel kahjustuda, päris täpselt ei pruugi seda teada saada, see välja tulla, kas just sünnituses oli probleem. Väga raske on igal konkreetsel juhtumil öelda, mis selle konkreetse juhtumi põhjustas. Postnataalsed – peale sündi Peatraumad Viirusnakkused Krampidega kulgevad haigused Mürgistused Alatoitlus Keskkondlik deprivatsioon – ilmajäetus, apsega ei tegelda, ei räägita, ta jäetakse infovaegusesse. Postnataalsed – peale sündi – peatraumad, viirusnakkused, mis mõjutavad aju, krampidega kulgevad haigused on ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik deprivatsioon – see on ilmajäetus st lapsega ei tegelda, ei räägita, laps ei näe ega kuule midagi olulist, laps jäetakse infovaegusesse
· Reklaam ajalehes, samuti info internetis (FB, koolitused.ee, youtube.com, www.booking.com) · KHK-s toimuvaid koolitusi ja kursusi tutvustavad infovoldikud, eraldi veel kooli, hotelli- ja ilusalongiteenuseid tutvustavad brosüürid Siinkohal vääriks veel eraldi märkimist, positiivse kuvandi loomisel üheks kõige olulisemaks peetud ,,suust-suhu" reklaami. Organisatsioonil, olles ümbritseva keskkonna osa, on samavõrd oluline nii majanduslik, keskkondlik kui ka sotsiaalne mõju, mille ta oma eksisteerimisega jätab. Läbimõeldud vastutustundlik juhtimissüsteem, mis arvestaks kõikide huvipooltega ning tooks kaasa huvide tasakaalustamise ja lisandväärtuse sidusrühmade silmis, võimaldab järgnevaid kasutegureid: · Paranenud maine ja turupositsioon kogukonnas · Suurem teadlikkus ettevõtte heast nimest ning kaubamärgist · Klientide lojaalsuse kasv · Ressursi efektiivsem juhtimine, kulude vähendamine
320. Vaimsete võimete adaptsioon perekondades: Ühemunakaksikud adopteeriti koos-Geneetiline sugulus 100% Päritavus = (0,86-0,60) x 2 = 0,52, Vanemad järglased adopteeriti eraldi-Geneetiline sugulus 50% Päritavus = 0,24 x 2 = 0,52 XI 321. Käitumslik epigeneetika: käitumine in kordineeritud neuromuskulaarne vastus keskkonna signaalidele või ajendatud sisemistest impulssidest, käitumuslikud tunnused päranduvad kui kvantitatiivsed tunnused, mille mutlikuses on alati keskkondlik komponent, üksikgeenide roll tunnuste avaldumises võib olla suur 322. Vanuse mõju geenide avaldumisele: Tugevad geneetilised efektid pole seotud keskkonnaga, osa arengugeene lülitub sisse hiljem (puberteet, kõrgemad vaimsed võimed, laste ja täiskasvanute hambad, hallid juuksed), tugevad keskkonnaefektid lülitavad geene sisse ja välja (Tennis ja testosterooni tase), geenid ei muutu, kaotuse ja võidu korral toimub geenide sisse ja väljalülitumine,
dimensioon on õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt Spirituaalne Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab: • Rahvuslik koguprodukt WHO QoL lühiversioon käsitleb nelja dimensiooni:- Üheks dimensioon on usk kõike ühendavasse jõusse Keskkondlik dimensioon on • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted parimaks indikaatoriks on enesehinnanguline terviseseisund
b) röntgenkiirgus läbistab ka kudesi, rasedaid uuritakse teiste võtetega(ultraheli). c) Infrapuna kiirgus, kas siis madalad temp(külmumine) ja kõrged temp(üle kuumenemine). d) Elektromagnetkiirgus, arvuti ja mobiilid on ohutud, aga üli tugev elektromagnetkiirgus mõjutab meid. · Mehaanilised tarumad, kukkumine, põrutamine. · Pidev mehaaniline surve, näiteks ebakohaste riiete kandmine. I. Pärilikkuse kahjustus umbes 25% II. Puhas keskkondlik mõju umbes 10% III. Pärilik eelsoodumus + kindel keskkondlik mõju umbes 65% Rakkude, kudede, organite eristumine · Ühe organismi valdav osa rakkudest on sama pärilikkusega(elektrosüüdid, sugurakud, naha pinnakihi rakud ja kõik mutatsioonid millel pole ühesugune pärilikkus). · Sama pärilikkusega rakud ühes organismis on ehituselt ja talituselt väga erinevad( in. organismis on üle 200 erineva raku tüübi). 1rakuline
Emotsioonide otstarve: • Hindamine (isikud, olukorrad) • Ergutavad või pidurdavad • Suunavad tähelepanu • Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 29.Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Mis on isiksus: • Kaasasündinud eeldused • Sotsiaalne keskkond • Kasvatus • Bioloogiline vs keskkondlik Põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele : psühhodünaamiline - teooria, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. (S. Freud) humanistlik-Isiksuse keskseks komponendiks peavad humanistlikud psühholoogid motivatsiooni, rõhutades selliseid motiive nagu armastus, austus ja eneseaktualisatsioon. (Maslow) sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on
annetamist heategevuslike eesmärkide täitmiseks (cause related marketing). 2 ettevõtte turundus on seotud mingile sotsiaalsele probleemile laiema tähenduse andmisega ja selle kommunikatsiooniga (prosocial marketing) 3 ettevõtte turunduskommunikatsiooni osaks on teavitada laiemat avalikkust ettevõtte pühendumisest vastutustundlikule (nt sotsiaalne, keskkondlik) tootmisele (societal marketing) (French, Blair-Stevens, McVey, Merrit.2010) Kui heategevuslikud ühendused - kolmas sektor st mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühingud jmt - ning ettevõtted leiavad võimaluse teha koostööd ning siduda kommertseesmärgid ning sotsiaalsed eesmärgid, siis see võib märgatavat kasu tuua kõigile osapooltele sh ühiskond tervikuna.
• Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva- tegevustega; füüsiline vorm (fitness); tervislik/normaalne toitumine; vältida kuritarvitusi; • Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine; lähedustunne; respekt ja tolerantsus teiste suhtes • Emotsionaalne dimensioon: toimetulek stressiga; emotsioonide väljendusvõime • Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime; võime kasutada infot efektiivselt • Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse • Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti • Töödimensioon Heaolu dimensioonid: • Füüsiline e. kehaline heaolu - normaalne anatoomiline areng; bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine. • Vaimne heaolu e. hingeline tasakaalustatus – ellusuhtumine, positiivne häälestatus, oprimism, seesmine rahulolu, õnnetunne • Emotsionaalne heaolu – kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus
annaabi.ee 
