Eksami kordamisküsimused õppeaines „Ettevõtluse põhikursus“ (0)

Eksami kordamisküsimused õppeaines „Ettevõtluse põhikursus“
1. Too välja ja iseloomusta erinevaid ettevõtlusvorme järgmises võtmes: akadeemiline ettevõtlus, naisettevõtlus, pereettevõtlus, sotsiaalne ettevõtlus, off- shore ettevõtlus jms. Too välja iga ettevõtlusvormi tunnused, selle positiivsed ja negatiivsed aspektid.
Akadeemiline ettevõtlus: on paljuski seotud ülikoolide ja uurimisasutuste ringkonnas toimunud spinn .off projektidega. Ülikoolipõhist spinn-offi võib määratleda uue ettevõttena, mis on loodud ära kasutama ülikooli personali poolt akadeemilises institutsioonis loodud intellektuaalset omandit, see võib sisaldada lepingulisi uurimistöid, konsulteerimist, patentide/litsentside müüki, laboratoorseid katsetusi/testimisi, täienduskoolitusi jne. Negatiivsed aspektid: puuduvad ettevõtte rajamise baasteadmised, raske turujõududega toime tulla, pole harjunud ärialase konkurentsiga, ülikoolid ei soovi riske võtta ja on aeglased otsuste langetajad ja pole ka volatiivsed, pigem ollakse huvitatud teadusajakirjades publitseerimisest. Positiivsed aspektid: majandusarengu kiirendamine, väärtuste loomine, töökohtade loomine, ajendatakse investeerima ülikoolides arendatud tehnoloogiatesse, laiendatakse ülikoolides arendatud tehnoloogiate kommertsialiseerimist, haaratakse kaasa investoreid, toetatakse täiendavaid uuringuid ja üliõpilaste õppetegevusele kaasaaitamine.

• Naisettevõtlus: Naisettevõtlus on Eesti jaoks suhteliselt uus nähtus, esimesed naisettevõtjad said tekkida alles seoses üleminekuga turumajandusele 1990. aastate algusest. 2011. aastal oli hõivatud naistest ettevõtjaid 5,0% meestest 11,5%. See teeb naiste osakaaluks ettevõtjate seas umbes ühe kolmandiku, mis on võrreldav teiste arenenud riikide vastavate näitajatega. Negatiivsed aspektid: raskused töö ja pereelu ühitamisel, raskused stardikapitali hankimisega laenugarantiide puudumise tõttu, ettevõtlusoskuste nappus, halb turunduskanalite kättesaadavus (eriti maal), toodete kvaliteeti mõjutav kehv ressursibaas, paindlike tugiprogrammide puudumine, väljajäetus mõjukatest ärivõrgustikest, eeskujude vähesus ebaõnnestumiskartus, üldise psühholoogilise taustana arusaamine, et meestega võrdväärseks konkureerimiseks peab olema meestest võimekam. Positiivsed aspektid: töökohtade loomisel  ning tööpuuduse vähendamisel, majanduskasvu edendamisel ja majanduse mitmekesistamisel, paindliku töötegemise võimaluse loomisel iseendale, mis hõlbustab töö- ja perekohustuste tasakaalustamist ning vähendab riigi sotsiaalkoormust, tööturu nii horisontaalse kui vertikaalse soolise segregatsiooni vähendamisel, naiste majandusliku iseseisvuse ning sotsiaalse kindlustatuse tagamisel , naise eneseteostuse võimaldamisel, naiste staatuse tõstmisel ühiskonnas,meeste-naiste ebavõrdsuse vähendamisel tervikuna .
  

Pereettevõtlus: Pereettevõte on ettevõte: Mida täielikult või valdavalt omavad ja kontrollivad ühe perekonna liikmed. Mis on omandiliselt ühe perekonna liikmete kontrolli all ja vähemalt kaks perekonna liiget töötavad firmas või on seda varem teinud. Mis on omandiliselt ühe perekonna liikmete kontrolli all, sellele lisaks domineerivad pereliikmed ettevõtte juhatuses.
Plussid
Miinused

• Omanike ja pereliikmetest võtmetöötajate ringis on usaldus suur
  
• Motivatsioon ja pühendumine ettevõttele on tugevad
  
• Mõningaid oskusi ja ärisaladusi saab hoida perekonnaringis
  
• Pereliikmetest töötajad on paindlikumad töö- ja puhkeaja ning töötasu otsas
  
• Pikaajaliste tulevikuplaanide omamine, stabiilne kultuur, pikaajalised väärtused, laiendatud perekonna teke
  
• Pereettevõte (eriti pikema ajalooga) äratab sageli suuremat usaldust
  
• Otsuste langetamine sageli kiirem ja paindlikum
  

• Töö ja kodune elu segunevad
  
• Tööga seotud konfliktid ja eriarvamused kanduvad üle peresse
  
• Pereliikmeid on vahel raske kritiseerida, rääkimata vallandamisest
  
• Lahutuse võimalus
  
• Kõik on asetatud ühele kaardile
  
• Perevälistel töötajatel on sageli piiratud karjäärivõimalused
  
• Ootamatult sageli esineb vastupidiseid juhtumeid, kus pereliikmed saavad vähem palka
  
• Pere rahalised võimalused võivad hakata mõjutama ettevõtte finantsjuhtimist
  
• Pereettevõtte juht juhib ettevõtet keskmiselt märksa kauem
  
• Suurem riskide vältimine
  
• Sageli puudub strateegiline planeerimine ja juhtimine
  
• Investeeritakse sageli ka hing ja tervis
  

Sotsiaalne ettevõtlus: Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid , mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Lihtsamalt öelduna – sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks. 1. Sotsiaalse ettevõtte olemasolu eesmärk on panustada inimeste heaolusse või heasse keskkonnaseisundisse.
2. Sotsiaalse ettevõte suudab tõestada, et tema tegevused ja tulemused on põhikirjalise eesmärgiga kooskõlas.
3. Sotsiaalne ettevõte on ettevõte, st ta pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks.
4. Sotsiaalne ettevõte panustab kasumit oma põhikirjalise eesmärgi saavutamisse.
5. Sotsiaalse ettevõtte tegevuse lõpetamisel jaotatakse tema varad sarnase eesmärgiga sotsiaalsete ettevõtete vahel.
6. Sotsiaalne ettevõte ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu valitseva mõju all.
Positiivsed küljed: Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Negatiivsed küljed: puudub püsivus ja otstarbekas enesemajandamine.
Off-shore ettevõtlus: Off-shore ettevõtte all peetakse silmas ettevõtet, mis on registreeritud riigis, kus on madalamad maksud ja/või nõrgem valitsuse kontroll ettevõtte tegevuse üle (nt vähem ranged nõuded aruandlusele). Reaalset majandustegevust ettevõte seejuures selles riigis reeglina ei arenda. Riigid või piirkonnad, mida niisugusel eesmärgil kasutatakse, on näiteks Bahama, Belize , Briti Neitsisaared, Seišelli saared, Gibraltar, Panama , Hõng Kong jpt. Positiivsed küljed: suurem privaatsus, kiirem rikastumine maksude arvelt. Negatiivsed küljed: ebaseaduslikkus mingil määral ja ei ole majanduse perspektiivist kasulik.
2. Sisemine ettevõtlus kui omamoodi ettevõtlusvorm. Mis see on ja arutlege selle olemuse üle? Kuidas ära tunda sisemist ettevõtjat, kas ja kuidas see nähtus leiab kasutust reaalses ettevõtluses?
Sisemine ettevõtlus ehk ettevõtlik tegevus suurema ettevõtte sees. Sisemine ettevõtlus rakendub üldiselt suuremas ettevõttes sellepärast, et tahetakse proovida suuremas ettevõttes midagi uut, aga see toob põhitegevusest erinevalt kaasa suuremaid riske ning selle vältimiseks luuakse suurema ettevõtte sisse väiksem sisemine ettevõte, millega seda tegevust teostama hakatakse. Kui asi ebaõnnestub, siis ei kannata terve suur ettevõte vaid väiksem sisemine ettevõte. Sisemine ettevõtja on üldjuhul ambitsioonikam, sest mängus on nii tema enda karjäär, tavaliselt raha ja ettevõtte tulevik mingil määral. Ta on oma eesmärkidele väga fokuseeritud, mida ta võibolla suuremas ettevõttes tavalisel töökohal nii väga poleks. See nähtus leiab üsna palju kasutust tänapäeva maailmas, sest paljud suuremad ettevõtted tahavad laieneda ning selleks, et kogu ettevõtet tulejoonele mitte panna, luuakse väiksemaid ettevõtteid, mis annavad ebaõnnestumisruumi ja turul õnnestumise korral on neid lihtne suurema ettevõttega siduda.
3. PPP – private public partnership – defineerige selle olemus ja tooge näiteid Eestist selle kasutusvaldkondade osas. Tooge välja partnerluse positiivsed ja negatiivsed aspektid.
Avaliku ja erasektori koostöö ehk AE-koostöö puhul on tegemist avaliku ja erasektori koostööprojektiga (Public Private Partnership, PPP) ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori poolsete ülesannete täitmisel, osutades avalikku teenust või teostades projekti. Avaliku ja erasektori partnerluse eesmärk on tagada riigi ja/või kohaliku omavalitsuse kohustuste kiirem ja efektiivsem täitmine. AE-koostöö kaudu osaleb erasektor traditsioonilistes avaliku sektori valdkondades ning AE-koostöö väljundiks on peamiselt strateegiliste valdkondade (nt transport, tervishoid jne.) arendused, kus teostaja (erasektor) korraldab tavaliselt rahastamise, ehitab ja majandab objekti ning annab lepingu lõppemisel algatajale (avalikule sektorile) tagasi. Mõned näited avaliku ja erasektori koostööprojektidest Eestis: Haapsalu veekeskus, Rakvere spordihoone, Jõhvi kontserdimaja , Pärnu kergejõustikuhall. Positiivsed aspektid: kaasavad erakapitali investeeringuid (sageli selleks, et täiendada riiklike vahendeid või vabastada seda muuks otstarbeks), suurendavad efektiivsust kasutades olemasolevaid ressursse tõhusamalt, reformivad sektoreid tänu rollide, toetuste ja vastutuse ümberjaotamisega. Negatiivsed küljed: eraettevõtted on pealiskaudsed , et maksimeerida kasumit, ning üldiselt leitakse, et partnerlus on enamasti läbipaistmatu ja kulukam kui tavaline riigihange ehk liialt ärimehi soosiv.
4. Sotsiaalse ettevõtluse olemus. Kuidas õigesti defineerida sotsiaalset ettevõtlusvormi. Millistes eluvaldkondades on sotsiaalsest ettevõtlusest kõige suurem kasu?
Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Lihtsamalt öelduna – sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Kõige suurem kasu on mittetulundus valdkonnas, sest sotsiaalsed ettevõtted aitavad inimesi, kellel endal parajasti seda võimalust pole näiteks: MTÜ Abikäsi (tänaseks tegevuse lõpetanud, ent nende algne tegevusmudel on hea näide siiani), MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit, SA Hea Hoog , MTÜ Iseseisev Elu, Sa Keskkonnaõiguse Keskus, MTÜ Uuskasutuskeskus. Nagu ettevõtetest näha ollakse tegevad ka taaskasutuses ja taaskasutuspoodide alal, mille suurim kasub lasub loodusel ja keskkonnal.
5. Arutlege ettevõtluse tulevikutrendide üle Eesti kontekstis ühel vabalt valitud teemal: loodusvarad, nende kasutus ja mõjud ettevõtlusele; põlvkondade muutus ja nende mõju tööjõuturule; rahvastiku vähenemine, rahvastikukoosseisu muutused, ränne; globaliseerumine ja tööjõu liikumisest tingitud mõjud; Eesti majandusmudelid tuleviku maailmas.
Põlvkondade muutus ja nende mõju tööturule – tänapäeva maailmas kasvab peale uus põlvkond, kes pole harjunud enam rasket füüsilist tööd tegema väikese rahasumma eest nagu okupatsiooniajal, millest on tekkinud vanematesse inimestesse harjumus teha rasket füüsilist tööd. Tänapäeva noored on pigem ajudega töötajad või tahavad vähemalt olla, lisaks sellele on suur roll IT-sektoril, niiöelda päris töö tegijaid jääb järjest vähemaks. See soodustab omakorda odava võõrtööjõu sissetoomist, sest nemad ei taha palju raha ja on altimad rasket tööd tegema. Tööjõuturg muutub põlvkondade vahetusega kindlasti ühetaolisemaks ehk siis ollakse rohkem orienteeritud mõistusega tööle kui kätega tööle, ainult tulevik annab vastused, milliseks olukord tulevikus muutub, aga praegused nähtused räägivad pigem seda keelt, et nii läheb.
6. Klassikaline vs uusmajandus ettevõtlus? Milles seisneb nende erinevus ning kuidas on kaasaegne idufirmade „ plahvatus “ mõjutanud/mõjutamas ettevõtlusmaastikku? Kas klassikaliste ettevõtete areng on peatunud ja kuidas nn „vana“ ja „uus“ ettevõtlus koostööd saaksid teha?
Uue majanduse ettevõte tekib orgaaniliselt kas uue moodustisena või vana ettevõtte muundumise teel. Uue majanduse ettevõttes töötavad keskmisest Maakera elanikust teadlikumad inimesed ehk need, kes soovivad oma sisemaailma jälgida ja muuta. Seetõttu muudavad nad ka enda ümber asuvat maailma ja arendavad ka seda ettevõtet, kus nad töötavad. Klassikaline ettevõte on aga hierarhilisem ja selgemini määratletud, on ülemus ja alluvad , selgemini määratletud töökohustused ja ülesanded, rangem järelevalve tööliste järgi jne. Idufirmade plahvatus on uusmajanduse ettevõtluse alla liigituv nähtus, mis soodustab sarnaste ettevõtete esilekerkimist ja pigem ei soosi klassikaliste ettevõtete edasist arengut, sest idufirmad on üldjuhul vähem traditsioonilisemad ja rangemad. Ei saaks öelda, et klassikaliste ettevõtete areng on täiesti peatunud, sest kui see nii oleks, siis ei saaks ettevõtlusmaailm ainult uusmajanduse ettevõtete baasil toimida, teatud asjade jaoks on ikkagi traditsioonilisust vaja. Koostöö tegemise koha pealt võiks pigem jõud ühendada, kui üksteist vastandada. Uusmajanduslikul ettevõttel on palju õppida klassikaliselt ettevõttelt, kasvõi kuidas teatud tingimustes hakkama saada ja luua mingisugune hierarhia ning näha, kuidas see toimib. Klassikaline ettevõtlus peaks aga õppima, kuidas väärtustada alamtöölisi ja kuidas juhtida ettevõtet neile meelepärasemalt, et luua meeldiv töökeskkond kõigi jaoks.
7. Immigrantettevõtlus Euroopas ja maailmas. Mis seda iseloomustab? Kas Eestis on sellele kohta ja kas immigrantettevõtlus saab tuua majandusse reaalset kasu?
Sageli on immigrandid väga ettevõtlikud ja ületavad selles suhtes põlisrahva liikmeid (nt Suurbritannias, Taanis, Rootsis). Eks vajab ju otsus kodumaad vahetada iseenesest ettevõtlikkust ja samas võib võõrsil töö leidmine olla põliselanikega võrreldes raskem. Samal ajal võivad immigrandid tööturul olla konkurentsi mõttes halvemas positsioonis (tulenevalt kas või keeleoskusest) ja mõned karjäärivõimalused võivad olla neile üldse suletud (tulenevalt näiteks kodakondsuse olemasolust). Ettevõtte rajamine võib uues keskkonnas läbilöömiseks olla üheks sobivaimaks valikuks . Põliselanikud on aga jõukamates riikides sageli muutunud veidi mugavaks ja väldivad ka ettevõtlusega seotud riske. Immigrantidel on ka teatud tegevusvaldkonnad, kus oma teenust pakutakse, need on näiteks: nende kultuuripärane toitlustus, toidupoed, riidepoed, suuremates linnades on neil lausa oma linnaosad , kus on neil võrdlemisi hea oma ettevõttega alustada. Lisaks teatakse juba, mida nende rahvuskaaslased tahavad ja neil on tarnijatega juba lähedane kontakt kodumaalt tulles, et tarnida kvaliteetset ja kodust kaupa teistele rahvuskaaslastele võõras riigis. Praeguse olukorra järgi on raske immigrantettevõtlusel Eestis mingit suurt rolli näha, on loodud mõned kauplused ja kohvikud suurtemate linnade juurde, aga need on praeguse seisuga nišikaubad, mida tarbib väga väike osa kogu Eesti elanikkonnast. Koht on küll mingil määral olemas, aga selle realiseerimiseks peab Eesti rahva usaldus immigrantidesse ja nende tegevusse oluliselt paranema, et immigrantettevõtlus saaks hoogustuda ja mingit reaalset kasu majandusele sisse tuua. Suur roll on sellel eesti inimese traditsioonilis-konservatiivsel mõttemaailmal, kus ei sallita väga teisest rahvusest inimesi, eriti immigrante kuskilt põhja-aafrikast ja lähis idast, ning seetõttu on immigrantettevõtluse hoogustumine lähiajal pigem ebatõenäoline, võib-olla tulevikus, kui Eesti inimene muutub üldiselt liberaalsemaks ja sellele avatumaks,
8. Akadeemilise ettevõtluse roll kaasaegses majanduses. Miks Eestis akadeemilise sfääri osakaal ja koostöö ettevõtlusega on nõrk? Mida annaks teha, et see koostöö muutuks edukamaks?
Akadeemilise ettevõtluse roll võiks kaasaegses majanduses palju suurem olla, kui ta praegu on, sest akadeemilise ettevõtluse potentsiaal on tänapäevases aina tehnoloogilisemas maailmas väga suur. Teadupärast on akadeemiline ettevõtlus just tehnoloogiavaldkonnale suunatud ja sealt tulevad tehnoloogiaarendused on väga suure potentsiaaliga ning akadeemiliste ettevõtjate oskused kuluksid seal marjaks ära. Eesti puhul on koostöö nõrk, sest me liigitume samuti pigem Põhjamaade alla, kus kraadi omandanud inimesed lähevad pigem palgatööle ja ei realiseeri oma potentsiaali ettevõtlust tehes vastupidiselt näiteks maailma mainekatele ülikoolidele, mille lõpetajad kas juba omavad ettevõtet või on seda kohe loomas . Akadeemilise kraadi omandanud teavad kõiki ettevõtlusega seotud riske ja on pigem alalhoidlikumad ja ollakse tihti ka mugavustsoonis kinni, kraad tagab tasuva palgatöö ja milleks siis ise oma pead vaevata= ambitsioonide vähesus. Viimasel ajal on see küll paranema hakanud, pealetulevad noored on üldjuhul ettevõtlikumad, kui näiteks 20-aastat tagasi, kus oli suur rõhk tasuval palgatööl, nüüd väärtustatakse ettevõtlust rohkem ja see on sotsiaalselt aktsepteeritavam. Selleks, et koostööd edukamaks muuta tuleks akadeemiliselt haritud noori juba varakult ettevõtlusesse kaasata, et nad näeksid selle tegevuse potentsiaali ja variante , lisaks sellele tuleks kaasata ka rohkem ülikoole, sest ka tänu neile on võimalik akadeemilist ettevõtlust arendada. Paraku on aga paljud ülikoolid üsna vanamoodsad ning üritavad ettevõtlusega kaasnevaid riske pigem vältida, mis peegeldub ka nende üliõpilastes, kes ei tegele seetõttu ettevõtlusega, et oma teadmisi selles rakendada.
9. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse olemus. Tooge välja selle ettevõtlusvormi kõige olulisemad tunnused ja arutlege selle üle, kas sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus on vaid turunduslik kattevari või tegelikult ka ettevõtted saavad oma tegevused olla vastutustundlikud?
Vastutustundlik ettevõtlus on ettevõtte majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ja vabatahtlik integreerimine ettevõtte igapäeva tegevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse. Vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele. Oluline on ka keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Vastutustundliku ettevõtluse puhul on keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab nii negatiivse mõju minimeerimist kui ka positiivse panuse suurendamist – sotsiaalses keskkonnas ja kogukonnas, töökeskkonnas, looduskeskkonnas ja turukeskkonnas. Vastutustundlikkus on mõtteviis, mis sisse kirjutatud ettevõtte DNA-sse. See määrab ära selle, kuidas suuri strateegilisi või väikesi igapäevaseid otsuseid vastu võetakse ja kuidas igas oma otsuses ning kogu tegevuses arvestatakse laiema mõjuga. Siinkohal ei ole niivõrd oluline küsimus „mida ettevõte teeb”, vaid „kuidas teeb”. See hõlmab ettevõtte kõiki funktsioone, alates personali- ja finantsjuhtimisest kuni turunduse ja tootearenduseni. Vastutustundliku ettevõtluse oluline märksõna on läbipaistvus ja ausus. Vastutustundlik ettevõte teeb rohkem kui seadusandluses nõutu. Seega seadusest tulenevate nõuete täitmine ei tähenda automaatslet vastutustundlikkust.
Praegusel juhul on vastutustundlik ettevõtlus pigem turunduslik kattevari, sest suurem osa ettevõtetest ei tegele selle printsiibi alusel, paljud mängivad maksudega, ei hooli jalajäljest, eriti suuremad ettevõtted, kellel oleks see võimalus seda teha, aga suurema kasumi saamise nimel seda lihtsalt ei tehta . Lisaks sellele ei maksa suuremad ettevõtted tihti väärilist palka alamtöölisetele, sest ka see vähendaks kõrgemate ametikohtade sissetulekut. Minu meelest probleem seisnebki selles, et suuremad ettevõtted ei jälgi vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja sellest tulenevalt ei ole nad eeskujuks ka väiksematele ettevõtetele, kes ei hooli sellest samamoodi nagu suured. Kindlasti on ka ettevõtteid, kes seda teevad, aga nad ei leia piisavalt tunnustust ja seetõttu on see pigem nišiasi ja ei ole atraktiivne enamustele ettevõtetele. See ei olegi äriliste võitude suurendamiseks mõeldud vaid väärikuse, vastutustundlikkuse ja hoolivuse küsimus, mida ettevõtlusmaailmas väga palju ei esine. Tänapäeva maailmas ei saaks ettevõtted täielikult vastutustundlikud olla, sest tänapäeva kirjus maailmas leidub alati keegi, kellele mingi tegevus meeltmööda pole, küll aga saaks oma tegevuses vastutustundlikum olla, et vähendada ettevõtluse negatiivset mõju erinevatele asjadele.
10. Sotsiaalse kapitali definitsioon ja selle tunnused. Miks sotsiaalne kapital on oluline, miks sellest räägitakse ning kuidas see on seotud kaasaegse ettevõtluse ning majandusega?
Sotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste võrgustike tulemusel, kui gruppides toimivad normid ja ühiskondlik usaldus hõlbustab gruppidevahelist koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Selle tunnused on suur gruppidevaheline usaldus, koostöö ja ühine kasu saamine. Oluline sellepärast, et head inimsuhted on ettevõtlusmaailmas väga olulised ja nende olemasolul saab ettevõtlust paremini laiendada. Sotsiaalse kapitali olemasolul saab inimestele loota , et nad sind aitaksid hädaolukorra puhul ning vastupidi. Räägitakse sellepärast, et üksi ei ole võimalik väga edukat ettevõtet luua, paratamatult on enda kõrvale inimesi vaja ja sealt tulebki sisse sotsiaalse kapitali mõiste. Kaasaegse ettevõtluse puhul on see väga oluline, sest ettevõtlusmaailm on tihti suhteliselt kinnine ring, kus on raske üksi toime tulla, sotsiaalse kapitali olemasolul on see märkimisväärselt lihtsam, usaldusväärsete inimeste olemasolul on võimalik suuri asju korda saata. See omakorda elavdab majandust ja ettevõtlusmaailma. Sotsiaalne kapital on tihti ühe eduka ettevõtte alustala.