Energeetika (0)

Söeajastu: 18.-19saj. 1765 .a. leiutati aurumasin , mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud . Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine - hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid . 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia , hakati ehitama TEJ.
Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta , maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas , uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad : 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed : 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks) 3) tõusu-mõõna energia (elektri tootmine) 4) biomassi energia 5) geotermaalne energia (kuumaveeallikate vee kasutamine majade kütteks). Kolmandased: 1) maagaas, varud 50-60a 2) nafta, varud 40a 3) kivisüsi, varud üle 200a 4) pruunsüsi, varud 240a 5) põlevkivi 6) turvas, varud 715a. Nafta töötlemise etapid: I nafta ammutamine (maismaal (puutornid) odav; merest (naftaplatvormid) kallis, õnnetused platvormidega) II nafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. III nafta transport (maismaal torujuhtmeid pidi odav, merel naftatankerid). IV nafta töötlemine (arenenud riikides tarbija lähedal). Maagaasi tootmine: positiivne: kõige suurem kütuseväärtus; kütus katlamajades, elektrijaamades; ammutamine maismaal puutornide abil on odav; transport maismaal torujuhtmeid pidi on odav; põlemisel eraldub vähe saasteaineid ; varud suuremad kui naftal. Negatiivne: taastutamatu; ei sobi keemiatööstuse tooraineks ; transport meritsi on keeruline. Tahkete kütuste kasutamine: positiivne: suured varud; tooraine keemiatööstuses; kerge kasutada, peamine kütus SEJ-s. negatiivne: taastumatud; peamine kaevandamine karjäärides odavam; maa- alustes kaevandustes kaevandamine kallis ja ohtlik; väike kütteväärtus; põlemisel eraldub õhku ohtlikke gaase ; transport on kallis. SEJ (USA, Venemaa, Hiina, Jaapan, Saksamaa): ehitamine odav ja kiire; tahketel kütustel (süsi, põlevkivi) põhinevad SEJ-d paiknevad kütuste leiukohtade lähedal; maagaasil ja naftal põhinevad SEJ-d paiknevad tarbija lähedal; negatiivne- fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri kahjulikku gaasi (CO2), lämmastiku- ja väävliühendeid, mis põhjustavad happevihmasid, kliima soojenemist. HEJ (Brasiilia, USA, Kanada , Venemaa, Norra): positiivne: odav elekter- jooksvad kulud ja tööjõu kulu on väike; ei teki saasteaineid; veehoidla aitab ühtlustada veetaset jões; taastuv energia; HEJ-de juurde ehitatakse värvilise metallurgia ettevõtteid (nõuab palju vett, elektrit). Negatiivne: ehitamine on kallis ja võtab palju aega; sobib rajada vaid suure languga (mägijõed) ja veerohketele jõgedele; veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad (põllud, asulad); tammid takistavad kalade rännet. TEJ: positiivne: uraanil suur kütteväärtus (1kg uraani=3000t kivisütt); vajab vähe kütust; rajatakse tarbija lähedale, kus pole teisi kütuseid; uraan on maailmaturul kergesti kättesaadav; hästi töötav TEJ ei saasta keskkonda. Negatiivne: rajatakse veekogu äärde; jäätmed on radioaktiivsed; ehitamise on teadus- ja kapitalimahukas ning jõukohane vaid arenenud riikidele; abivahend tuumarelva tootmiseks (Iraan); õnnetused, avariid (1986 Tšernõbol). Kolme Kuru HEJ: majanduslik kasu/kahju: suures kogused odavat elektrit; laevaliikluse paranemine/ suured kulutused seoses ehituse ja inimeste ümberasumisega; suurte põllualade vee alla jäämine; tehaste sulgemine; turismiobjektide hävimine. Keskkondlik kasu/kahju: üleujutuste oht väheneb/ suurte alade vee alla jäämise tõttu hävivad taime- ja loomaliigid . Sotsiaalsfääri kasu/kahju: uued töökohad/ 1,2 mln inimese ümberasutamine.