Raamat "Utoopia". Leidis, et rahva majanduse põhjuseks on raha. Ideaalne on ühiskondlik omand ja isiklik huvi, mis kokku teevad ühiskondliku huvi. Töökohustuseks 6 tundi, ülejäänud aeg enesetäiendamiseks. Empirism Filosoofiline tunnetus: teoreetiline suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Teaduslikel vaatlustel, katsetel, faktidel põhinevat tunnetust. Alahindavad abstraktse mõtlemise osa tunnetusprotsessis. Eelkäijateks olid stoitsistid, epikuurlased ja nominalistid. 17. saj. esindajateks Bacon, Hobbes, Locke. Francis Bacon Inglise filosoof. Uusaja materialismi ja eksperimenteeriva teaduse rajaja. Baconi loodusfilosoofia eesmärgiks on tõepärane looduse tunnetamine, et selle kaudu saavutada ülemvõimu looduse üle. Tõetunnetuse lähtealus on loodustunnetus. Selleks, et mõista elu tõelisust, peab inimene vabanema pettekujutlustest(=iidol), mis takistavad teda tõe tunnetamisel. Tema teooria järgi olid soo, koopa, turu ja teatri iidolid. 1
transtsendentsusega vastuollu sattumata. Nietzsche kuulutusega “Jumal on surnud” mina nõustuda ei tahaks. Ma ei usu, et oleme täielikult omapead, pigem tuleks edasi püüelda transtsendentse ja varjatud tõe poole. Reaalsuse fundamentaalset struktuuri seletavatest käsitlustest lääne metafüüsikas hoiavad ehk kõige väljapaistvamat positsiooni realism ja nominalism. Kui realism väidab, et objektid on reaalselt tunnetajast sõltumatult olemas, siis nominalistid on seisukohal, et üldmõisted on üksnes üksikesemete nimed ning need üldmõisted, mis on meie mõtlemise läbi loodud, ei eksisteeri asjadest sõltumatult, seega asjad on mõistete alused. Mina arvan pigem, et füüsilised objektid on siiski olemas ning need eksisteerivad meie kogemustest ja nende objektide kohta käivatest teadmistest sõltumatult, ning nende objektide omadused ja omavahelised suhted on sõltumatud kontseptsioonidest, mille toel neid mõistame, ja keelest,
Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . Autor on üks, see on jumal, aga raamatuid on kaks.
Sageli nimetatakse platonistlikeks mis tahes filosoofilisi vaateid, mille järgi mingit laadi ideed eksisteerivad mateeriast sõltumatult. Tüüpiliseks näiteks võib pidada arve, mida peetakse tihti reaalseteks kõigis võimalikes maailmades, hoolimata loodusseadustest. Reaktsioonist platonistlikule ideedeõpetusele tulenes keskaja filosoofia põhiline vastasseis nominalismi ja realismi vahel. Selles vaidluses pooldasid realistid ideede reaalset eksistentsi, nominalistid pidasid ideid aga pelkadeks abstraktsioonideks, mille inimesed loovad reaalsete materiaalsete asjade põhjal. Platooniline armastus- tänapäeval tuntakse kaasa inimestele kelle armastus on platooniline, kelle armastust ei krooni seksuaalne ühinemine. Platonil on aga meelelisusest vabanenud armastus see kõige kõrgem ja puhtam. KOKKUVÕTE Sain teada palju uut ja huvitavat Platonist ning tema ideeõpetusest, kuidas tema arvates asjad toimivad
kombineerisid ladina grammatikat ja skolastilist filosoofiat. Nad toetusid Aristotelese tekstidele ja piiblile, grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust. Lause aksepteeritavus: aksepteeritav lause tekkis nelja Aristotelesest lähtuva põhjaliku printsiibi koosmõjul: materiaalne e õiged sõnad, formaalne e sõnade võime kombineeruda, tegevuslik e reaalsed toimivad kombinatsioonid, lõplik e terviklik mõte Keeleuniversaalid: olulisim keelefilosoofide teema keskajal. Nominalistid - kategoorigad on nimed ega eksisteeri mujal kui keeles. Realistid - nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. Modernse maailma sünd: Konstantinoopolo langemine, Ameerika avastamine, protestantismi sünd. Esile tõusid romaani keeled, 14.sajandil
2. Universaaliate küsimus keskaegses filosoofias Universaaliate küsimus Universaalia on üldmõiste. Kas ainult univeraaliad sisaldavad tõelist olemist samal ajal kui üksikmõisted on ainult tuletised või on universaaliad tuletised, mis inimesed on endal loonud. Realistid: ainult tõeliselt olemas olevad on universaaliad. ja teised nominalistid.. Wilhelm Champaux (1070 - 1121) Ainuke asi mis kõiki inimesi kirjeldab ongi mõiste inimene. Nominalistid leiavad, et universaaliad on ainult sõnad. Pierre Abelaerd (1079 - 1142) kontseptualism - universaaliad on enne inimesi ja asju ideedena jumaliku vaimu sisuks. Inimvaim suudab abstraktsiooni abil uni taibata. Mõisted pole suvakad, abst tulemus. Inimtunnetuse seisukohalt omavad universaalsust üksnes sõnad. Sõna juures 2 osa sermo-tähendus. vox- hääl, kõla Ah jah.. whutever 5. PILET REENA KONSPEKT 1. Milles seisnes antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolud
8. Mis on ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus? V: see et inimese peas on olemas kujutlus täiuslikust olendist, mis tõestab Jumala olemist sest kuidas see teadmine muidu inimese pähe on tulnud, kui täiuslik olend pole seda sinna pannud 9. Millise kreeka filosoofi arvamust, et asjad on ideede maailma koopiad, tunnistab ka Anselm? V: Platoni 10. Millised filosoofid peavad headust pigem abstraktseks ideaaliks kui iseseisvaks olendiksV: nominalistid (nende vastand on realistid) 11. Milles seisneb Anselm filosoofia keskne idee? V: ,,Sest ma ei püüa mõista selleks, et uskuda, vaid ma usun, et võiksin mõista 12. Kas usk ja mõistus on Anselmi arvates vastuolus? V: ei 13. Miks Jumal sai inimeseks Anselmi arvates? V: Jumal pidi saama inimeseks, et oma ristisurma kaudu päästa nad põrgust ja anda igavene elu neile, kes seda tahavad. 14. Mis oli Jumala paratamatu valik? V: rist 15
on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust · Korrapära argument: korrapära ning otstarbekus ei teki iseenesest · Universaalid ja partikulaarid · Universaalid (universalis üleüldine) on abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud · Partikulaarid (particula osake) on konkreetsed objektid · Kaks peamist koolkonda: realistid (realis aineline, tegelik) objektiivselt eksisteerivad ka universaalid; nominalistid - (nominalis nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (Pierre Abelard nt) BACON · Francis Bacon (1561-1626), inglise filosoof, vastandas end keskaja mõtlejatele, peateos "Uus organon" · Teaduste üldseis on B arvates kurb, soodsaid aegu vähe (2500 aastast soodsaid 600); teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks; liiga palju on autoriteete kummardatud (skolastika)
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
Äärmuslikud realistid: Universaal on tõeliselt olemas asjadest eraldi, enne neid ind. üksikasju, mis tema alla kuuluvad. (Platon) Mõõdukad realistid (mõnikord nimetatud ka essentsialistideks (ld essentia `olu, olemus'): Universaal on olemas, kuid sisaldub asjades endis. (Aristoteles, Anselm, Aquino Thomas) NOMINALISTID (ld nominalis `nimeline'): väitsid, ainult konkreetsed asjad on tõeliselt olemas. Äärmuslikud nominalistid: Üldmõisted on pelgad nimed, üksenes sõnad, mis tekivad alles pärast üksikasju, mida nendega väljendatakse. (Roscelinus, Occam) Kontseptualistid: (ld conceptus `mõte, kujutlus') ehk mõõdukad nominalistid: universaale ei ole maailmas olemas, kuid nad eksisteerivad inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. (Abelard) Pierre Abelard (1079-1142), kuulus vaidleja ja õpetaja Pariisis. Oli universaalide küsimuses lepitajaks:
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
Ta vaated on tomism.Kosmoloogiline Jumala tõestus. Igal asjal on põhjus ja põhjustajaks on Jumal. Maailm p.o. kellegi poolt põhjustatud. 4.Universaalide tüli e universaalide vaidlus, vaidlus üldmõistete üle. 2 suunda: a)realistlik suund.Üldmõisted e universaalid pidid olema reaalsed ja eelnevad üksikutele nähtustele. T.Aquinost-pidas universaaliks Jumaliku mõistust, mis eelneb üksik nähtusele. Ta on ,,ante rem!" e enne asjade. b)nominalistlik suund. Nominalistid väitsid, et enne universale on üksiknähtused. ,,post rem!" pärast asju. W.Occam (Oxfordi professor) 1285-1350 esindab nom.s.Räägib,et kahest tõest tuleb areenile kaksik tõe teooria e kaksik tõe.Üks tõde on teoloogiline(objekt-Jumal), teine tõde on filosoofiline(objekt-olemine). Renessansi ajal on kaheraamatu kontseptsioon (14 saj.)Piibel ja loodus.RENESSANSI AEG 14-16 SAJ. Kultuuri sümbol Dante. Antiikkultuuri taassünd. Karl Suur (frankide geiser). Humanism (inimlik
–tähendus-referents; –intensioon –ekstensioon Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “asendada” Sokratest Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: –materiaalne (mateeria) – õiged sõnad –formaalne (olemus, vorm)– sõnade võime kombineeruda –tegevuslik (väline toime) – reaalsed (toimivad) kombinatsioonid –lõplik (- eesmärk) - terviklik mõte Keeleuniversaalid- Nominalistid: kategooriad on nimed ega eksisteeri mujal kui ainult keeles. Realistid: asjad, nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. Renessanssi ajal sünnib modernne maailma, langeb Konstantinoopol ja avastatakse Ameerika.
Lause aktsepteeritavus: Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: materiaalne (causa materialis - mateeria) õiged sõnad formaalne (causa formalis olemus, vorm) sõnade võime kombineeruda tegevuslik (causa efficiens väline toime) reaalsed (toimivad) kombinatsioonid lõplik (causa finalis - eesmärk) - terviklik mõte. Keeleuniversaalid: keeleuniversaalide teema oli olulisim keelefilosoofide teema keskajal. Olid nominalistid, kelle arvates kategooriad on nimed ja ei eksisteeri mujal kui ainult keeles. Realistid, kelle arvates asjad, nende omadused ja omavahelised suhted on olemas sültumatult inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. Renessanssi ajal sünnib modernne maailma, langeb Konstantinoopol ja avastatakse Ameerika.
Galilei arvates ei piisanud Koperniku süsteemi esteetiliste eeliste tõestamiseks vaatluse teel. Seda oli tarvis ka põhjendada, seletada, kuidas maakera saab pöörelda, ilma et õhku visatud kehad maakerast maha jääks. Selleks tuli tutvust teha kehade vaba langemisega. Probleemile oli praktilise tähtsuse andnud suurtükikuuliga märki tabamise vajadus. Toona valitses Philoponose impulsiõpetus, mille araablased olid edasi andnud ja mida Pariisi nominalistid olid täiustanud. Oletati, et kuulil on suurtükitorust välja lennates impulss ehk vis viva, mis surub mõneks ajaks maha tema loomuliku tungi alla kukkuda. Galileil läks korda see, mis teistel nurjus kehade liikumise matemaatiline kirjeldamine. See oli tema elutöö, mille ta tervikuna avaldas alles pärast süüdimõistmist: "Dialoogid kahest uuest teadusest". Galilei seadis uue, eksperimentaalse meetodi vahendusel kahtluse alla kõik senised üldkehtivad tõekspidamised
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
asjadest ehk ante Res Platon ütles, et ideed on asjade ürgnimetused, millel puuduvad kujud ehk see maailm, mida me peame reaalseks maailmaks on vale, sest see on kaduv maailm. Augustinus ütles, et ülim reaalsus on jumal. :) Mõõdukad realistid ütlesid, et universaaliad on küll päriselt eksisteerivad, kuid nad eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja. *) Kontseptualism nimi tuleneb ladina keelsest sõnast conseptus'est, mis tähendab mõtet ja kujutlust. Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2. kuna usuti jumala olemas ollu,, siis usuti ka
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
