1. Milles seisnes skolastilise meetodi uudsus? Kui varem arutleti tekstide üle ja vaieldi üheskoos, siis nüüd hakati argumenteerima ja kriitilist vaimu süvendama. Nad püüdsid religioosseid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Püüti mõistust ja usku omavahel lepitada ja suuremat rõhku pöörati mõistmisele ja maailma tundmaõppimisele. 2. Miks sobis skolastilise meetodi arenguks kõige paremini ülikool? Mungad kloostrites tegelesid enamasti ennast üksi harimisega. Üksi ei oleks saanud ju argumenteerida, samuti ülikoolis said kõik isiklikult oma arvamust avalikult välja öelda ja siis korrati üle õppejõu arvamus. 3. Millised olid skolastilise meetodi varjuküljed? Need olid vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Arnes nii kiiresti edasi, et osad ei suutnud järge pidada. 4. Kas nõustud väitega, et vaidluses ehk dispuudil selgub tõde? Ei, sest ikkagi on igal inimesel oma arvamus, seda tihti ei saa muuta, samuti inimesed ei mõista kõiki seadus...
Sisukord……………………………………………………………………………2 Sissejuhatus………………………………………………………………………..3 Thomas Aquino……………………………………………………………………4 ``Viis Teed``.............................................................................................................5 Filosoofia kui kiriku teenjatüdruk.........................................................................5-6 Skolastika.................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................7 Sissejuhatus Kasutasin oma referaadis kolme allikat. Nendeks allikateks on raamat``50 klassikut: filosoofid`` Edmund Jacobi kirjutatud ja ``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokese kirjutatud ning veel ma kasutasin Estrist võetud Taavi Laanepere magistritööd. Mulle väga meeldis see kuidas oli raamatus``50 klassikut filosoofid`` Edmund Jacob...
Keskajal olid kõik inimesed usklikud ja väljaspool kirikut ei olnud inimestel võimalik eksisteerdida. Kiriku ülesanded: 1) krik oli koht kuhu registeeriti sünnid,surmad ja abielud 2)kirik tegeles hariduse andmisega. KIRIKUÕPETUS-Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma. SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiik...
RISTIUSK & KIRIK Kevin Kuhi 10.B 2014 SKOLASTIKA Kooliteadus, kooliõpetus. Tugines muistsetele autoriteetidele(Piibel ja muud antiikteosed) Tuntumad kirjamehed Peamiselt ladina ja kreeka kirjanikud Tuntum Platon, Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios. Teoste sidumine loogikaga Teos ütles üht, mõistus teist. Arvamus, et papadel on juba kõik kirja pandud. Teoloogia Usuteadus Kõrgem positsioon keskajal teistest teadustest. Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274) Usu kaks tasandit, mõistuslik & ilmutuslik Tema nende vastuolu ei näinud. Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas seda loogikast selgemaks. Suhtus skolas...
Keskaja ülikoolid ja skolastika Marek Künnapas Keskaja perioodid · Varakeskaeg (5. - 11. sajand). Sai alguse Lääne-Rooma riigi langusest. On nimetatud ka pimedaks ajaks. · Kõrgkeskaeg (11. - 13. sajandi lõpp). Kiire Euroopa elanikkonna kasv. · Hiliskeskaeg (13. - 16. sajandi algus). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele. Pariisi ülikool keskajal · Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astro...
Millised olid Aquino Thomase skolastika põhiseisukohad? Aquino Thomas oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Ta sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. 5 aastasena läks kloostrisse õppima, seejärel hakkas ta rändjutlusajaks. 22. aastaselt hakkas ta ise Napolis õpetama ja avaldas oma esimese teose. Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Thomas uskus, et igal elusolendil on hing, mis annab kehale kuju ja on selle ühtsuse printsiip ning inimene on psühhofüüsiline tervik. Füüsiline surm pole meie lõpp. Thomas on oma aja filosoof, mis tähendab, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga. Ta oli Aristotelese andunud fänn ja seega ta põimi...
docstxt/1323275226154389.txt
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik)
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Püha vaim = isa ja poeg Püha vaim = isa Armulaual ainult leib Armulaual leib ja vein Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk = viie sõrmega Ristimärk = 3 sõrmega Jumalateenistus = ladina keelne Jumalateenistus = kohalikus keeles Vaimulik = vallaline Vaimulik = ei pea olema vallaline 7. Ülikoolid ja skolastika Esimene ülikool oli Bologna ülikool Bolognas. Loodi 1119. aastal. Õppekeel: ladina keel. Teaduskonnad: arstiteaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond (usuteadusk. oli kõige tähtsam). Kõik pidid läbima nn. „vabade kunstide “ teaduskonna. Õppetöö vormid: loeng ja dispuut. Skolastika – filosoofiliste õpetuste kogum, mille usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Ta väitis, et inimmõistus saab aru usutõdedest
22. Keskaja ülikoolid ja teadus. Keskaja teaduse arengu põhijooni. Barbarid tungisid Rooma aladele, mille tõttu tuli hariduses, teaduses ja kogu kultuuris järsk langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas enda...
Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.L...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi
Keskaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: patristika 2.-8. pkr Kirikuisade ajajärk, jagunes kaheks perioodiks: 1. kristliku mõtte kujunemisaeg, mida iseloomustas võitlus paganliku filosoofia vastu. Kestis kuni kristluse saamiseni Rooma impeeriumi riigiusuks; 2. kirikliku mõtteviisi kujunemisaeg, mille käigus formuleeriti suurem osa kristlikest põhidogmadest, mida ametlik kirik pidas eksimatuiks ja ümberlükkamatuiks. skolastika - 9.-14. sajand Püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil · eelskolastika, · kõrgskolastika, Aquino Thomas · järelõitsengu ja langusajastu, · ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, üleminekuperiood keskaegselt kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile Koolkonnad ja universaalide probleem Universaalid- abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on
Keskaja kultuur Haridus ja teadus *Mida peeti tarkuseks? Keskaegsete inimeste meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see kuidas päästa inimeste hingi saatana küüsist. Tähtsamad olid teadmised Jumalast, neid saadi peamiselt piiblist. Inimesed olid kindlad, et piiblis on kirjas kogu tarkus Jumala kohta. Seetõttu peeti piibli uurimist keskajal palju olulisemaks kui looduse tundma õppimist. Samal ajal tundsid keskaegsed õpetlased suurt aukartust muistsete Kreeka ja Rooma kirjameeste ja nende õpetuste ees. Neidki uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus to...
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj ...
kõrgemaks inimese tarkusest. Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika Usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi: 1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju. 2.Asjades nad eksisteerivad ühtsena paljus. 3. Pärast asju nad eksisteerivad nad abstraktsete mõistetena asjadest inimese mõistuses.
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunn...
Vastused 1. Mis oli teadusrevolutsioon? Teadusrevulutsioon oli kiire teaduse areng. 2. Millal see toimus? 16.-18. sajand. 3. Mis teadusrevolutsiooni käigus muutus või miks see oluline on? Teadusrevulutsiooni käigus toimusid murrangulised nihked inimeste teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5. Mida tähendab empiiriline meetod või empiiriline teadus? Meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. 6. Millise avastuse poolest on tuntud Mikolaj Kopernik? Ta avastas 16. sajandil, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte päike ümber Maa. 7
Keskaja teadus ja ülikoolid Anete Merilin Leetberg 05.01.13 Kirikukoolid Internaatkoolid Eksternaatkoolid Õpetati tulevasi Valmistati ette kirikuteenreid, kes ei vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool Oxfordi ülikool Salamanca ülikool 1119.a. asutatud Bologna ülikool. 05.01.13 Õppevormid Loeng Dispuut 05.01.13 Trükikunst Euroopas 1440 05.01.13 Ebateadused Astroloogia...
kunstnikud maksuvabastust. Ma ei ütleks, et tänapäeval vabastab kunst inimese vigadest jne, sest seda aitab teha psühhoteraapia, kuid kõik on kõigile erinev. 6. Vaatle joonistust seitsmest vabast kunstist. Milliseid mõtteid ja küsimusi see tekitab? Miks ei ole igal inimesel asju, mis neid seostaks nende valdkonnaga? Miks nad kõik kannavad rohelist, punast või sinist? Miks on kõik tähtsad inimesed sellel pildil naised, kuid mehed õpivad? 7. Miks tekkis skolastika?’ Ülikoolide rajamine muutis põhjalikult teadmiste edasiandmise ja teadusliku mõtlemise viise. Kloostrites olid mungad enese harimisega tegelenud enamasti üksinduses, mediteerides piibli ja teiste autoriteetsete tekstide üle. Ülikoolides toimus õppetöö loengute ja dispuutide vormis, kus tekstide üle arutleti ja vaieldi üheskoos. Oluliseks said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks
Aritmeetika- et saaksid aru, kui sind petetakse Astronoomia- kalendri valmistamine Muusika- kirikus lauldi palju Kes käisid ülikoolis? Tulevased preestrid ja mungad. Mida õpiti ülikoolis? Õigusteadust, arstiteadust, usuteadust. Kuidas õpiti ülikoolis? Peeti loenguid ning dispuute. Mis oli skolastika? /A.Thomas/ Keskaegne filosoofia. A.Thomas oli selle aja kuulsaim skolastik. Mis oli alkeemia? Teadusharu, mille eesmärk oli valmistada Tarkade kivi. Mis oli katedraal? Peakirik ehk toomkirik. Iseloomustage gooti ja romaani stiili? /ajastu, tunnused/ Gooti: XIII-XIV sajandil
ajaloo kt kordamine ptk 20-22 ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades en...
Keskaegne filosoofia Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
Martin Luther ja reformatsioon, Thomas More ja Erasmus Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille ...
Uppsala ülikool. Ülikooli ülesehitus Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või koguni erimaadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondadesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori. Mis on skolastika? Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Kiriku- ja vaimuelu Kloostrite teke Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal
· Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused 19) Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom? · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama 20) Milline oli skolastikute arusaam tõeste teadmiste päritolust? Kuidas kasutas skolastika antiigipärandit? · Teadmised tuginevad muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti tuleb loogika abil tõlgendada · Skolastika püüdis sobitada antiikõpetuste ja pühakirja ehk mõistuse tõdede ja usu tõdede seisukohti
• Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus” KASUTATUD KIRJANDUS • http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/kirikuisad/pFCha_augustinus.php • http://www.cliffsnotes.com/literature/s/st-augustines-confessions/st-augustine-biography • https://simple.wikipedia.org/wiki/Augustine_of_Hippo • http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia.htm • http://www.loodusajakiri
Keskaeg- mõisted 3 ketser- paavsti võimu ja katoliku kiriku kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma doktor- (ladina keeles doctor- õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad bakalaureus- (ladina keeles baccalaurius- teadusliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada romaani stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnisjooneks on ümarkaar gooti stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnisjooneks on teravkaar trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud ar...
· Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ÜLIKOOL · Õppevorm oli loeng ja dispuut (arutelu, avalik vaidlus) · Õppisid ainult noormehed · Oli tasuline · Õppimine toimus ladina keeles · Seisnes teksti pähe tuupimises · Oluline oli püsivus · Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat · Eesmärk oli koolitada vaimulike · Ülikooli struktuur on sama mis praegu · Ülikoolidel vahel ei tehtud, oluline oli inimene kes pidas loengut · Tudengid elasid kogukondades
1. Mis tingis keskaja kultuuri mitmekesisuse ja mis selle ühtsuse? Oli pidev kultuurivahetus ja iga piirkond oli erisugune, sellepärast, et elas ju Euroopas koos väga erinevaid rahvuseid, täpselt nagu tänapäevalgi erinevad näiteks eestlased hispaanlastest jne. Kultuur, suhtlemine ja teabevahetus oli üldiselt suuline ja lugeda oskas varakeskajal vaid paar protsenti elanikest kuid hiliskeskajal võis isegi pool linna elanikkonda lugeda, kirjutada üldiselt ei osatud. Kirjakultuurist sündis kontaktide võrgustik ja liit Euroopa eri osades elavate õpetlaste vahel. Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara. Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne. Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtust...
9. Rahvameditsiin (eripärad ja elujõud); Rahvameditsiin sõltub erinevatest taustajõududest, alustades looduskeskkonnast ja lõpetades ühiskondliku süsteemi ning religiooniga. Rahvameditsiini iseloomustab paindlikkus ja kohanemisvõime, mis tähendab olulist eelist biomeditsiini ees. Rahvameditsiin suudab kergemini kohaneda patsiendi isikust lähtuvate probleemidega. Rahvameditsiin annab patsiendile suurema valikuvabaduse. 10. Skolastika mõju keskaja meditsiinile Keskaegne skolastika- oli (religiooni)filosoofia, mille puhul eeldati tõeni jõudmist loogilise arutluse abil. Keskaegse meditsiini (nagu kogu teaduse) arengule jättis skolastika oma jälje. Arvati, et kogu vajalik teadmine on võimalik tuletada abstraktselt. Eeldati, et autoriteedid – kirikumehed, aga ka teaduse ja meditsiini klassikud – on kõik tarkused juba kirja pannud. Autoriteete kritiseeriti vaid mõnele teisele autoriteedile toetades
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääki...
* kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik võim vaenujalal ilmaliku * skolastika (oluline mõju teadusele) võimuga * Aquino Thomas * mõjutab kirjanduse arengut * mõjutas draamazanrit (piiblitegelaste * mungaordud lood; üldiselt kirjandust) * arhitektuur ja kujutav kunst 3. Iseloomusta linnakultuuri * horisontaalkultuur * NARR (suur võim, kriitika) * kitsad tänavad, ööseks tänavad lukku * karneval
Must surm - 3-aastane pandeemia, kus teine aasta oli kõige suurema hukkunute arvuga. See oli katk, mis levis näriliste kaudu ning kirpude hammustuste kaudu (sai alguse Hiinast). Arvati, et musta surma surid inimesed, keda Jumal tahtis karistada, kuid tegelikkuses oli põhjuseks see, et katk ei levinud inimestelt inimestele ning maakohad, mis olid hõredamini asustatud, ei levitanud kirpe ega närilisi nii palju, mille tõttu ei levinud haigus nii palju. Skolastika - kooliõpetus, kooliteadus. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele. Mis ajastu ja sündmusega olid seitud järgmised inimesed? Perikles, Aleksander Suur, Aquino Thomas, (üks idamaa geograaf, kahtlase nimega) mõned inimesed veel (Rooma) https://docs.google.com/document/d/1SESNlIbtRy8fnFSluW6N_YWODIKT1bZvrF_DiO0xqDA/edit?usp=sharing Perikles - klassikaline ajajärk, Ateena riigijuht. Pani alguse demokraatiale Ateenas
Skolastika-keskaegne filosoofia Koraan-islami usu pühakiri Klooster-eraldatud munkade elupaik Ketserlus-usust taganemine Piibel- ristiusu pühakiri Trubaduur-rändlaulik Keiser-impeeriumi juht Saaga-kangelaslaul Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid Keskajal oli põllumajanduses kasutusel kolmevälja süsteem, kus maa jagunes talivilja, suvevilja ja kesa vahel. Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas-ader, künniloomadeks olid härg ja hobune Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda.
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj...
Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga peaagu rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Kunsti kaudu
Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid. Lõpuks tähendas universitas tervet ülikooli. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikool valis endale juhi rektori (valitseja), õppejõud määrasid dekaani (kümnik). Õppetöö ülikoolis. 7 vaba kunsti: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika (arvutamine), geomeetria (kujundid), astronoomia (täheteadus), muusika (ja kirjandus). Skolastika. Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, kooliõpetus, -teadus. Tugines muistsetele autoritele ning nende seisukohtade tõlgendamisele loogika abil. Teati Platonit, Aristotelest, Hippokratest ja Ptolemaiost. Aristotelesest sai hinnatuim autor Piibli kõrval. Skolastika üks peamisi probleeme oli Pühakirja ja antiikõpetuste ühitamine. Maailmapilt: astronoomia, astroloogia ja geograafia. Ptolemaiose teostel põhinev teadmine. Arvati, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis
ta isiklikult vabaks ning seal ei ,,kuulunud'' talupoeg kellelegi, kelle põldudel ja majapidamises ta pidi töötama. TEADUS JA ÜLIKOOLID KESKAJAL Õpik " Inimene,ühiskond, kultuur keskaeg" lk 180-187 1. Mis oli järgmiste koolide õpetuse eesmärk: 1) Kloostrikool 2) Põhikool 3) Abakusekool 2. Võrrelge keskaegset ja tänapäeva ülikooli, leidke sarnasused ja erisused. 3. Millega tegeles skolastika? Kes oli tuntuim skolastik? 4. Millised olid teadmised: 1) Astronoomias 2) geograafias
1) Panteon 2) Colosseum 3) akvedukt 9. Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 1) jäid roomlased kreeklastele alla 2) ületasid kreeklasi 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus, parlament, tsentraliseeritud monarhia, senjöör, feood, vasall, pärisori, kirik, klooster, vaimulik ordu, ketser, inkvisitsioon, skolastika, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, islam, koraan, kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8
Nende lemmiktegevused olid jahipidamine, pidutsemine ja turniirid. Rüütlid elasid kindlustes ja linnustes. *Magistraat oli linnapea, raad linnavalitsus, tsunft käsitööliste ühing (õpipoiss-sell-meister), gild kaupmeese ühendus (koostöö arendamiseks) ja Hansa Liit kaupmeeste kaubalinnade liit, läbi selle kaubeldi. *Peamiseks teadmiste allikaks olid keskajal piibel ja antiikautorite teosed. *Keskaegset filosoofiat kutsuti skolastikaks, ning selle esindaja oli Aquino Thomas. Skolastika kõrgaeg oli 11-12.saj. Skolastika uskus, et kõik põhineb piiblil. *Ülikoolid võrsusid kiriku- ja linnakoolidest. Esimene ja mõjukam ülikool oli Bologna Ülikool (1088). Ülikoolide teaduskonnad olid õigus-, arsti-, usuteadus- ja filosoofia. *7 vaba kunsti olid ained, mis koolis õpiti vms. Need olid grammatika, dialektrika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. 4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris).
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
KESKAEG OLULINE ETAPP ÜHISKONNA ARENGUS Keskaeg kestis oli aastatel 476 kuni 1492. See oli pikk ajavahemik ning sel ajal toimus mitmeid tähtsaid sündmusi ning avastusi, mis aitasid kaasa inimkonna tänapäevastumisele. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suured maadeavastused väljaspool Euroopat leidsid aset 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on tähtsad kuna Kolumbus avastas Ameerika, Vespucci avastas ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ja Magalhãesipani korralikumale maailmakaardile aluse enda ümber maailma sõiduga. Inimestele muutusid kättesaadavaks vääriskaubad ning põllumajandustooted, laevanduses arenes laevade ehitus ning inimesed arenesid kultuursemateks. Keskaja üks suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning nende teke. Uute koolide ja ülikoolide rajamise tähtsaimaks põhjuseks oli haridust ja teadust tunnustavate inimeste olemasolu...
(KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED KESKAEGSETES ÜLIKOOLIDES * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA • NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT • EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT • SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID • KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS • KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI
V: ei ole 15. Kas Boethius vastandab kristlust ja filosoofiat (uusplatonismi)? V: ei 16. Millist kahte filosoofi on nimetatud ,,ristiusustatud uusplatonistideks"? V: Augustinust ja Boethiust 17. Kelle filosoofia tundmine Lääne-Euroopas piirdub 13. sajandini, vaid Boethiuse tõlgitud loogikateostega? V: Aristotelese 18. Milline austav tiitel on Boethiusele antud? V: viimane roomlane ja esimene skolastik 19. Mis on skolastika? Mida tähendab schola ladina keeles? V: skolastika on kristlikku õpetust ratsionaalselt ehk mõistuspäraselt käsitlev koolkond; schola on kool ladina keeles 20. Mis on Boethiuse filosoofia keskne mõte? V: ,,Kõik õnn, olgu meeldiv või vastumeelne on mõeldud headele autasuks või korralekutsumiseks ning kurjadele karistuseks või paranduseks". Seepärast oleme nõus, et õnn on alati õiglane või kasulik, ning seega on iga õnn hea." Anselm (1033-1109) 1. Mis sajandil ja kus Anselm sündis? V: 11
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
