RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete
Romaani ja gooti kunst Bütsantsi kultuur arenes 6. sajandi ja püsis 17. sajandini. Lääne- Euroopas kujunes välja 10. Sajandil romaani stiil. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas. Edaspidi muutusid kirikud aina kunstipärasemaks. Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat. 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus
tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all). Tuntumad teosed on "Summa Theologiae" ja "Summa contra gentiles". Usutõdede arusaamiseks kasutati Aris. loogikat. SKOLASTIKA: Keskaja ülikoolides viljeldud teadused.
· Väljasaadetavad: prostituudid, hulhused, juudid, kerjused, nakkushaiged jne. 70-75% oli elanikest vaeseid. LINNAKULTUUR · Nn. Paabli patupeda/Taevane Jeruusalemm · 3müüri, kõrged kirikutornid · Rahamajandust väärtustas omakasu, otsustavat tegutsemist iseenda huvides, pealehakkamist. · Rahaga sai osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni ja isegi lunastuse. Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini. Linna kandusid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus tegevusalaks. Romaani stiili asendas gootika. 21. LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS MAJANDUSHARUD · voorimehed: veovoorimehed ja sõiduvoorimehed madalam kiht · põllumajandus, aiandus, linnast väljaspool · karjakasvatus: lehmad, hobused, sead, lambad jne. linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID
stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika oli sammastega jaotatud kolmelööviliseks, keskosa oli kõrgem ja akendega. Kuid basiilika arenes edasi. Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega.
(Holland, Belgia) · Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub.
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest
5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 6) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12.sajandil uue kristliki filosoofia skolastika kujunemisele. Olulised on ka araabia numbrid, mida kasutatakse peaaegu kogu Euroopas. Lähis-Idas koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10.-11. sajandil Ibn mansur koostas Kairos 13.sajandil esimese entsüklopeedia. 7) Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Selgitage 2 näite abil
Nad uskusid et maailma on loonud jumal ja saatan. Samuti õõnestasid nad kiriku autoriteeti ning püüdsid hingi katoliku kiriku ja saatana eest päästa. Milliseid karistusi määras inkvisitsiooni kohus? Trahviti, pandi paastuma, piinamine, kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus jne. 12. Koolid keskajal. Õppeained. Kuna haritlaskond koosnes keskajal peamiselt vaimulikest, oli kogu selle aegne kultuur ja haridus vaimulik. Kloostrite juures tegutsesid esialgu üksikud koolid, kus õppetöö toimus ladina keeles ja õpetati 7 vabakunsti. 6 sajandil jagati need ained kaheks astmeks. KVATRIIVIUM TRIIVIUM · grammatika * geomeetria · retoorika * aritmeetika · dialektika * muusika koos kirjandusega * astronoomia
17. sajandini. Lääne-Euroopa aga jõudis kõikehaarava ühtse stiilini alles 10. sajandil. Selleks oli romaani stiil. Oma vaimult oli romaani stiil aga täiesti teistsugune. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas nii seest- kui väljastpoolt. Sajandite jooksul hakkas kirikute kaitsefunktsioon vähenema ja nad muutusid aina kunstipärasemaks, nagu me näeme seda hilisgooti ehitistest. 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle kogu Prantsusmaa ja Inglismaa ning 13. sajandil üle Euroopa. Itaalias 14. sajandil tekkinud renessanss suutis gooti stiili kogu Euroopast välja tõrjuda alles 16. sajandil. Arhitektuur Keskaegse kiriku põhielemendid. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal.
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei
Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Peamised kaubandusteed Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli
üks majordoomus oli Karl Martell 732 Poitiers'i lahing araablastega, st Euroopa päästeti islamist Karl Suur alates 8. saj keiser, enne kuningas suur vallutaja (Hispaania, Itaalia, Saksid) levitas ristiusku (saksid vägivaldselt) väga hea riigijuht, käis riigis ringi + maksusüsteem toetas kultuuri hoolitsese selle eest, et antiikajal kirjutatud teosed säiliksid Karolingid: Martelli poeg Pippin Lühike võttis endale kuningatiitli, mida kinnitas paavst, sest Pippin aitas paavsti langobardide vastu võitlemises. Nii tulid võimule Karolingid. Karolingide renessanss Frangi riigi kultuuriline edasiminek. Eeskujuks oli antiikaeg. taheti saavutada hea teadmiste ja oskuste tase, mis oleks võrdne mineviku suureeskujudega rajasid ilmalikke õppeasutusi, et oma järeltulijaid roomlaste kombel kasvatada ja harida Frangi riik pärast Karl Suurt: Karli poeg päris võimu, kuid ta jaotas kohe impeeriumi oma poegade vahel kolmeks
Usund austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Valhallas oli langenud võitjate riik (teispoolsus) Thor taevajumal, austati kõige rohkem. Punane habemega vanamees kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Thor oli ühtlasi ka piksejumal. Neljapäev. Oden päikese-ja sõjajumal, tarkuse ja luule kaitsja. Ühesilmaline valges kuues vanamees, kelle relvaks oli oda. Ratsutas kaheksajalgsel hobusel. Kolmapäev Kiri, kirjandus ja kunst. Viikingite kiri oli riinikiri, mis lähtub ladina tähestikust. Esimesed tähed on f,th,r,k ja tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad, need olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikkonna kujunemine Piiskopid olid algselt koguduse ülevaatajad
sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said
torn,torni viiv trepp oli kitsas ja sinna pääes üles ainult ühekaupa.Kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine.Varasel ajal lepiti ainult palklaega.Kiriku uksi nim.portaalideks.Neid oli tihti 3,keskmine oli teistest suurem.Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar.See on iseloomulik ustele,akendele,siseruumis silindervõlvile. Üldjoontes on romaani kirik lihtne,väheste kaunistustega.Varsti vajati uhkemaid kirikuid ja tekkis gooti stiil. Üks uuendusi oli teravkaar,millel oli eelis ümarkaare ees,sest ta suutis kanda suuremat raskust.Teravkaarelised olid võlvid,dekoor jm.Teravkaar saigi gooti kiriku põhitunnuseks.Roidvõlv oli lagede raskuse ähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammastele ja seintele langevat lagede raskust.Gooti meistreid ei huvitanud ainult rahvamahtuvus,vaid ka kõrgus,jumalakoda pidi olema taevale lähedal.Sammastele liideti külge poolsambaid.Aknaid katsid tihti vitraazid
7x, palvetatakse ja puudutakse. *Islam lõhenes 7.sajandil, tekkisid sunniidid ja siidid. *Moslemid on kuulsad oma mošeede (pühakojad), minarettide (kuppelkatused), hauakambrite ja kaubatänavate poolest. *Moslemid ei kasuta oma piltide peal elusolendeid, sest need keelas Muhamed ära. *Islamis olid kuulsad Ibn Sina ehk Avieena arst, kelle juures käidi õppimas ning Al-Idrisi, kes oli geograaf ja maailmakaardi koostaja (1154.a). *Koolihariduse valdkonnas oli koraan ülimtõde. Haridus peamiselt meestele. 3. KESKAJA ÜHISKONNAELU JA HARIDUS. *Euroopas oli üldine suhtluskeel keskaja algul ladina keel, sest see oli Lääne-Euroopa põhikool ning see sai ka katoliku kiriku keeleks. *Katoliiklus levis Lääne-Euroopas (keskus oli Rooma), islam levis araabia maades, Põhja- Aafrikas ja Hispaanias (keskus Meka), õigeusk levis Vene, Kreeka ja Türgi aladel (keskus Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel.
*ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka Eesti-ja Liivimaa Buillonist ja kuningas Konrad III lagemine aladel peetud Toulouseli krahv *Tervikuna võib II *Saksa-Rooma keiser ristisõdadega) Raimonce Ristisõda pidada Frendrick I *Algne plaan oli võta
head suhted vaimulikega, tunnistades kirikuriiki e Paavstiriiki 754, 756 sõjakäigud langobardide vastu ja vallutuste andmine Paavstiriigi valdusse Pippini kroonimine Karl Suur 768-814 `keskaegne Saalomon' vallutamine: Itaalia 774, Hispaania (Zaragoza Rolandi laul) 778, Saksimaa Hispaania markkrahvkond 801, Baieri hertsogkond 788, Balkan paavst Leo III 800 Karl Suur nimetati keisriks (retk Bütsantsi alla 812 basileus Michel I'ga rahuleping) Impeerium: 1,2 milj km2 15-18 milj elanikku Karolingide renessanss: kultuuriinimeste kogunemine Aachenisse, kloostrid ja raamatute ümberkirjutamine Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962),
neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteaux'sse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu,
Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud
kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus ka naiste koolitamine Lorenzo Valla Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit
kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni – Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus – ka naiste koolitamine Lorenzo Valla – Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit
· Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Keiser nimetas sisse Konstantinoopoli usujuhi ehk patriaadi. See juhtis õigeusu ehk Kreeka-Rooma kirikut. Ilma tema loata ei jõustunud ükski kiriku otsus. Bütsantsi patriah ei saavutanud mitte kunagi nii suurt võimu kui Rooma paavst (sõltus keisri ehk basileuse tahtest, kuna keiser määras ta ametisse). Keiser Justiniaanus (527-565) Teened, mis ta riigis ära tegi: · Purustas vandaalide riigi aastal 534, see asus Lääne-Rooma riigi aladel. · Vallutas Itaalia Ida-Gootide käest tagasi 554 · Liitis Bütsantsiga Hispaania · Laskis ehitada Hagia Sophia katedraali Tema ajal mängisid poliitilises elus olulist rolli trisrkuseparteid ehk deemosed. Bütsantsi
Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? Vasallivanne.
· Ristisõdadest tulid Euroopasse uued kombed, uued kultuurid (rafineeritum elustiil) · Saja aastane sõda 1337-1453 (musta surma katkuepideemia) · Kliima jahenemise periood. · Trükikunsti leiutamisega sai alguse teadmiste ja informatsiooni kiirem levik Keskaega on kutsutud ka fiodaaltsivilisatsiooni ajaks, mida tervikuna iseloomustab kaks mõistet: KATOLIIKLUS ja FEODALISM. · Katoliiklus- üleüldine usk, mida iseloomustas see, et paavst omas kõrgemat usulist võimu kõikides katoliiklikes riikides. Paavst kroonis valitsejad. · Feodalism- seda iseloomustatakse kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise. 1. vaimulikud- kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda 2
622.a Muhamed läks Medinasse. 632.a Muhamed suri. Seos juudiusu ja kristlusega üks ainus Jumal, Jumalalugu on raamatus kirjas, samad tähtsad tegelased. Vallutused Iraan, Armeenia, Egiptus, Süüria, Sind, Maroko, Hispaania, Iraak, Horasan. Kultuurisaavutused *Arhidektuur kerkisid moseed, medresed, hauakambrid, rajati kaubatänavaid, karavannide peatuspaiku. *Avaldati entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" *arstiteadus arenes *kujunesid kõrgõppeastused ja ülikoolid medresed Traditsioonilised õppeained loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, Koraani kommentaarid ja teoloogia. Araabia kirjandus - Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut. Lubatud olid tõsielulised jutustused. Näiteks ,,Tuhat üks ööd". Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm. Peatükk 13 Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nrk ja riigivõimu teostavad monarhiga
Katoliku kirik keskajal Referaat Tallin 2015 Sissejuhatus Kirik mängis väga suure rolli keskaegse inimeste elus. Aga mis üldse on kirik? Sellest ongi kirjutatud. Ülesehitatud Püha Kolmainu kirik Katoliku kirik Umbes 1000. aastaks oli suurem osa Euroopa elanikest kristlased. Nad uskusid ühte ainsasse Jumalasse ja kuulusid ühte kogukonda, katoliku kirikusse, mille pea oli Rooma paavst. Kirik oli keskaegse Euroopa peamine ühtendaja. See koosnes paljudest piiskopkondadest, mida valitsesid piiskopid. Piiskop jutlustas oma peakirikus ehk katedraalis. Katedraal on piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon ehk kateeder; toomkirik. Piiskop kandis ülemkarjasena vastutust kõige eest, mis tema piiskopkonna kirikutes toimus. Samuti pidi piiskop haldama kirikule kuuluvaid, enamasti üsna suuri maavaldusi. Neist saadud sissetulekutega
1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani stiil pärast karolingide kunsti, 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni (13. sajandil). 2. Romaani stiili põhilised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4
Mõisted ja isikud: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas. 1. Ristisõjad. 2. Tekkis kaks usku- katoliiklus ja õigeusk. 3. Paavstil oli kõrgeim võim, mis andis talle vabaduse ristida ja maid asju. 4. Romaani stiil- Vana-Rooma ehituskunsti põhitõed Gooti stiil- originaalne kunstistiil 5. Erinev usk, linnastumine, kaubateed sattusid moslemite kätte. 6. Tutvusid Idamaade kultuuriga, õpiti kombeid ja puhtust, muutusid rüütlite hoiakud, tekkis mõiste rüütlikohustusest, Euroopa tuli palju uusi asju ja naine muutus au sisse. 7. Üliõpilaste ja professorite ühtne omavalitsuslik kogukond ehk akadeemiline maailm. 8. Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng. 9. Isaac Newton (1642-1727)
· Ohtlikumad inimesed (nakkushaiged, prostituudid, kurjategijad, kerjused) saadeti omaette vaesuse saarele, kus samuti kehtisid linnaseadused · Mida rikkam oli linn, seda rohkem oli vaeseid (70-75%) Linnakultuur · Inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena · Katoliku kiriku väärtushinnangud erinesid tugevalt linlaste omast · Reformatsioon 16.saj · Haridus, arhitektuur, kirjakultuurviisid kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna Majandusharud · Käsitöö ja kaubandus · Transpordiks vajati hobuseidmajade taga pidi olema ruumi tallidele · Lehmad olid väljaspool linnamüüri karjamaadel · Sead olid esialgu linnatänavatel · Kalaturg, sest paljud linnad olid tekkinud veekogude äärde Tsunftid ja gildid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
