NIMETUS STRUKTUURVALEM FÜÜSIKALISED KEEMILISED KASUTAMINE RAHVAPÄRANE OMADUSED OMADUSED NIMETUS (kui on) eteen ehk ● värvusetu ● vees ● Sellest etüleen ● narkootilise lahustamatu valmistatakse polü toimega eteeni ja etanooli ● nõrga lõhnaga ● Kasutatakse ● maitsetu plastide tootmisel ...
H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O). + HAP.OKSIID = SOOL + H2O = UUS ALUS + UUS SOOL + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees ALUS lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustamatu (sade). + HAPE = SOOL + H2O LAGUNEMINE (t) = ALUSELINE OKSIID + H2O = HAPE HAPPELINE + H2O NB! Ei reageeri SiO2 OKSIID + ALUS = SOOL + H2O (mittemetalli + AL. OKSIID = SOOL oksiid)
Keemia konspekt I Pihustatud aine + pihustamise keskkond = pihussüsteem gaas, vedelik, tahke gaas, vedelik, tahke PEENPIHUSED tõeline lahus- ei ole nähtav 10-7 cm = molekulid, ioonid kolloidlahus e. kolloidid- nähtav ultramikroskoobiga 10-5 cm = molekulide, ioonide kogum JÄMEPIHUSED suspensioon, emulsioon aerosool, vaht- nähtav palja silmaga 10-3 cm = veel suuremad kogumid Suspensioon: PIHUSTATUD LAHUSTAMATU tahke aine vedelikus. Kriit vees. Emulsioon: vedelik vedelikus. Õli vees. Aerosool: 1) tahke aine gaasis. Suits. 2) vedelik gaasis. Udu. Vaht: 1) gaas vedelikus. 2) gaas tahkes. Tõelise lahuse omadused- läbipaistev, ei kihustu, kiirte käik pole näha. Kolloidid- läbipaistev, kihustub natuke, kiirte käik on näha. Jämepihused- hägune, kihustumine, sadestumine, kiirte käik on näha.
H H C H C C C C BENSEEN H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri Summaarne valem C6H6 Areenide nomenklatuur ·Üldjuhul on tüviühendiks tsükkel (aromaatnetuum) ·Kui benseenituum asendusrühmana, siis fenüül-(C6H5 ) BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale. Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.wikipedia.org www.annaabi
Ioonreakstsioonid lahustes: 1), 2) (SO2, CO2, HCl (kui teine saadus on lahus), H2S), 3)H2O. 2NH4Cl+Ca(OH)2 2NH3+2H2O+CaCl2 Kui mõlemad algained on lahused, siis reaktsioon ei toimu. · Soolad, mis on moodustunud nõrkadest/tugevatest alusest ja hapetest, ei hüdrolüüsu. (CO+H2Oei toimu(neutr. kk), Cu(OH)2 - neutr. sest vees lahustamatu OH-, Al2O3+ H2Oei toimu, sest OH- ei lahustu vees). Näidisül. Vaja on neutraliseerida 0,3 dm3 Ba(OH)2 0,1 M lahust. Mitu g 10%-list HCl lahust selleks kulub? Ba(OH)2+2HClBaCl2+2H2O V(Ba(OH)2)=0,3 dm3 P(HCl)=10% 0,1 M 0,1 mol - 1 dm3 x = 0,03 mol 3 x mol - 0,3 dm n(Ba(OH)2)=0,03 mol n(HCl)=0,06 mol M(HCl)=1+53,5=36,5 g/mol m=n*M=0,06mol*36,5g/mol=2,19g 100% - xg 10% - 2,19 g x = 21,9g
Läbipaistvad suured korundikristallid on vääriskivid Kasutusalad lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Valge tahke aine Vees praktiliselt ei lahustu Väga nõrk alus Amfoteerne hüdroksiid Reageerib kergesti hapete ja alustega Kasutusalad Ravimites Tulekindlas täitematerjalis Saamine Kuna veega ei reageeri on seda võimalik saada vaid kaudselt, lisades soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid Tina(IV)oksiid SnO2 Vees praktiliselt lahustamatu Valge värvusega Kasutusalad Keraamilistes glasuurides Poleerimispulbrina Suitsuandurites, vingugaasi tuvastaja Tina(II)kloriid SnCl2 tugev redutseerija Kasutusalad tekstiilimaterjalide viimistlusprotsessides keemilises sünteesis Plii Ühendid Pliimennik Pb3O4 Oranzpunane tahke aine Mürgine Tekib PbO pikemal kuumutamisel Vees lahustumatu Kasutusalad Korrosioonivastaste kruntvärvide koostises Plii(IV)oksiid PbO2 Tugevate oksüdeerivate omadustega Pruunikas Mürgine
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks
omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel.
uimastava toimega gaas. Õhuga kasutatakse ära polümeeride Eteen/etüleen ligikaudu üheraskune. Vees vähesel tööstuses, ülejäänu läheb määral lahustuv. äädikhappe, etanooli ja halogeenühendite tootmiseks. Värvuseta vees lahustamatu gaas. Pool propeeni maailma Polümeeride ja paljude kemikaalide aastatoodangust läheb lähteaine. Eteeni toodetakse vastava polüpropeeni(sellest saadakse alkaani dehüdrogeenimisel. Lisaks plasttorusid, kiudaineid ja Propeen CH2=CH-CH3 võib eteeni toota veel nafta taarat agressiivsete
viimast korda koos oma jüngritega. Püha õhtusöömaaja käigus annab Jeesus jüngritele mõista, et nende hulgas on äraandja (Juudas Iskariot). Jeesus ennustab, et Peetrus teda peatselt maha salgab. Jeesus murrab leiba ja pakub veini, öeldes, et see on tema ihu ja veri. Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik lorrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige.
· Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass) · Tärklis on puhtal kujul veel lahustamatu,lõhnatu ja maitsetu valge pulber. · Tööstusliku töötlusega muutub ka tärklise lahustuvus ja venivus. · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina. Kasutamine toiduainena · Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt ,ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid
4 Fresko Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Maalitehnika Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik korrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige. Secco Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , mille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, näiteks temperavärvidega peale maalides. Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse secco. Fresco
Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri C6H6 Summaarne valem........ Lõhkeaine trotüül Heterotsükliline ühend nende tsüklis on peale C aatomite ka teiste elementide aatomid *BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja
Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri C6H6 Summaarne valem........ Lõhkeaine trotüül Heterotsükliline ühend nende tsüklis on peale C aatomite ka teiste elementide aatomid *BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja
süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseeni füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Benseeni keemilised omadused: 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 HSO 2 4 + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
Ülesandeks on hapniku transportimine. Valged vererakud e. Leukotsüüdid- värvusetud, tuumaga, amööbsja kujuga. Ülesanne on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Vereliistakud e.trombotsüüdid-puudub tuum, värvitu, korrapäratu kujuga, ülesanne on osaleda vere hüübimises. Vere ülesanded- aineid transportida, temperatuuri ühtlustada, kaitsta organismi ja veri on siduv kude. Hemoglobiin- rauda sisaldav hapnikku siduv valk, mida leidub erütrotsüütides. Fibriin- lahustamatu valk, mis vere hüübimisel moodustab võrgustiku Immuunsüsteem kaitseb organismi Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Liigitus: Lümfotsüüdid-valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Põrn- moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Vererakkude varupaik.
9. Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. 10. Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 11. Monomeer väikese molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere. 12. Polümeer ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. 13. Lühendid nime algul orto (1,2-isomeerid) meta (1,3-isomeerid) para (1,4-isomeerid) BENSEEN · füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. · Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. · keemilised omadused: nukleofiilne tsenter METÜÜLBENSEEN ehk TOLUEEN C6H5CH3 On samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb umbes 111 ºC juures. Teda toodetakse kivisöe ja nafta tarmilise töötlemise saadustest. Tolueeni kasutatakse
Näit: CuCl 2 + 2NaOH Cu(OH)2+ 2NaCl Soolad Reageerimine: Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO 3 AgCl+ NaNO3 Oksiidide saamine Lihtainete põlemisel: S + O2SO2 Liitainete põlemisel: CH4 + O2 CO2 + 2H2O Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H 2SO4 H2O + SO3, hüdroksiidide lagunemisel (v.a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH) 3 Al2O3 + 3H2O, soolade lagunemisel: CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine
- lahjendatud vesinikkloriidhapet. b)Püüda lahustada ainet Lahustub,indikaatori roheline vees,millele on lisatud laus värvub keetmisel universaalindikaatori lillakaspunaseks. lahust. Anioonide kvalitatiivne määramine Anioonid Iseloomulikud reaktsioonid SO4 2 - 1.BaCl2 annab valge lahustamatu sademe. SO3 2- 1.KMnO4 ( nõrk lahus) happelises keskkonnas valastub. S 2O3 2- 1.AgNO3 annab valge sademe,mis kiiresti pruunistub ja siis muutub mustaks 2.Lahjendatud H2SO4 eraldub SO2 ja S,seejuures esineb sogastumine eralduva väävli tõttu. CO3 2- 1.Hapete toimel eraldub CO2. NO3- 1.Brutsiini lahus väävelhappes annab punase värvuse.
Kirjaniku hilisloomingu silmapaistvaima teose, romaani ,,Ülestõusmine" süzee põhineb kohtupraktikas asetleidnud juhtumil: rikkast perekonnast pärit haritud noormees võrgutab teenijatüdruku, see sattus avalikku majja ja jõudis varguse süüdistatuna lõpuks ka kohtupinki. Tolstoi sulest pärineb ka näidendeid, arvukalt jutustusi jm. oma usulis-filosoofilistes kirjutistes ründas ta õigeusu kirikut ning heideti st. kirikust välja. Kirjanik on oma ajast lahustamatu, tema suurus seisnebki võimes ja oskuses seda aega tabada ning kunstiliselt ülistada. 2. F. Dostojevski Üks maailma enim tõlgitud kirjanikke, sündinud Moskvas ning lõpetanud sõjaväeinseneride kooli. Tema esimest teost ,,Vaesed inimesed" saatis suur menu. Järgnesid ,,Teisik" ja ,,Valged ööd". Siis aga tuli Dostojevski saatusesse pööre: ta arreteeriti poliitilise tegevuse tõttu ja mõisteti 1849. aastal surma
Kroom on kõige kõvem metall ning volfram kõige kõrgema sulamistemperatuuriga ( 3390º C) metall. [7, lk 376] 5 Kroomi ühendid Kroomil on väga palju erinevaid ühendeid. Ta võib moodustada nii oksiide, hüdroksiide, sooli kui ka happeid. Kroomi oksiididest tuntumad on Cr2O3(pilt 5) , CrO3, CrO ja CrO2. Cr2O3 [kroom(III)oksiid] on tumeroheline rasksulav aine, mis on vees praktiliselt lahustamatu. Cr2O3 on keemiliselt inertne see tähendab , et ta ei reageeri hapete ega leelistega. Võib siiski reageerida mõnede kuumade hapete ja oksüdeerijate lahustega, aga sedagi väga aeglaselt. Cr2O3 saadakse ammoniumdikromaadi lagundamisel, seda katset kutsutakse "vulkaaniks". Cr2O3 kasutatakse rohelise värvipigmenina ja poleerpulbrite koostisosana. CrO3 [kroom(VI)oksiid] on punakas-oranz niiskust imav tahke aine. Ta on väga tugev oksüdeerija
X - kui võimalik. Eelistatud-on reaktori tüübid on PTR ja ensüüm lahustamatu -substraat-Lahustamatu ensüüm t CA 0 = dX - rA -9.Pideva funkts f(x) numbriline RT PR, halvemini -sobib PSR (millel intensiivse segamise lahustuv -substraat-Lahustuv ensüüm lahustuv
süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse -elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseeni füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Benseeni keemilised omadused: 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 HSO 2 4 + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3
Soolad Reageerimine: · Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu · Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. · Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. · Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Oksiidide saamine · Lihtainete põlemisel: S + O2 SO2 · Liitainete põlemisel: CH4 + O2 CO2 + 2H2O · Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H2SO4 H2O + SO3, hüdroksiidide lagunemisel (v.a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O, soolade lagunemisel: CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine
Soolad Reageerimine: · Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu · Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. · Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. · Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Oksiidide saamine · Lihtainete põlemisel: S + O2 SO2 · Liitainete põlemisel: CH4 + O2 CO2 + 2H2O · Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H2SO4 H2O + SO3, hüdroksiidide lagunemisel (v.a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O, soolade lagunemisel: CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine
Reageerimine: · Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe + CuSO4 ® FeSO4 + Cu · Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. · Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. · Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO3 ® AgCl¯ + NaNO3 Oksiidide saamine · Lihtainete põlemisel: S + O2 ® SO2 · Liitainete põlemisel: CH4 + O2 ® CO2 + 2H2O · Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H2SO4 ® H2O + SO3, hüdroksiidide lagunemisel (v.a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH)3 ® Al2O3 + 3H2O, soolade lagunemisel: CaCO3 ® CaO + CO2 Hapete saamine
kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus- taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO-on vaja fotosünteesiks, kuid üleliigne raud on aga hukutavad taimedele Fe2O3-on meie muldades lahustamatu Gleistumine taandunud raua tekkimine rH2-Eh/29+2pH Juhul, kui see näitaja on alla 20 on äärmiselt taandunud keskkond. 34-36 on normaalne taimne kasv. Plastilisus on mulla omadus vastu panna välisjõududele ja säilitada oma kuju samuti aitab sidusus säilitada mulla vormi. Eriveotakistus-kui palju on vaja rakendada jõudu vao sisse kündmiseks. NB Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime
Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist, siis vajalik lahusti. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne. Lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine. Veel kuulub värvi koostisesse pigmendid lahustamatud värvined, mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised -Ilma pigmendita värv nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatu pigmendi. Värvide vedeldamiseks kasutatakse vedeldit, mis on sarnane lahustiga. Tavaliselt vedeldi lisatakse otse enne kasutamist (ligroiin, tärpentin). Värve segatakse täiteainetega - Peamiselt anorgaanilised lisandid, mis annavad uue omaduse kuumuskindlus, korros ''ioonikindlus, tugevus, UV-kaitse jne.) või plastifikaatoritega, lisatakse sitkuse ja painduvuse suurendamiseks, nt. naha värvide või kruntvärvide puhul. Värvid jaguved pöörduvatesks värvideks ja pöördumatuteks
Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist, siis vajalik lahusti. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne. Lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine. Veel kuuluvad värvi koostisesse pigmendid lahustamatud värvined, mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised -Ilma pigmendita värv nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatu pigmendi. Värvide vedeldamiseks kasutatakse vedeldit, mis on sarnane lahustiga. Tavaliselt vedeldi lisatakse otse enne kasutamist (ligroiin, tärpentin). Värve segatakse täiteainetega - Peamiselt anorgaanilised lisandid, mis annavad uue omaduse (kuumuskindlus, korrosioonikindlus, tugevus, UV-kaitse jne.) või plastifikaatoritega, lisatakse sitkuse ja painduvuse suurendamiseks, nt. nahavärvide või kruntvärvide puhul.
kvaternaarsed ammooniumühendid Lisavad rasva ja muu vees lahustamatu 8 orgaanilise mustuse eemaldamise võimet
Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...
värvaineid (pruunid ja hallid toonid).Tselluloos on vees lahustumatu, ei lahustu ka enamikus tuntud lahustites (mõned komplekssoolade lahused on erandid). Näeb välja nagu puhas vatt, tihedus on ligikaudu 1,5 Mg/m3. Temperatuuri suhtes on tselluloos võrdlemisi tundlik ja kuumutamisel pikemaajaliselt 1000C juures väheneb tema tugevus tunduvalt. Lühiajaliselt kannatab välja 200 2500 C juures kuumutamist aga laguneb üldiselt kiiresti. Hoolimata sellest, et tselluloos on lahustamatu, on ta hügroskoopne, imab vett väga hästi ja tema kiud paisuvad poolteist korda jämedamaks. Märjaks saades tungivad vee molekulid tselluloosi makromolekulide vahele. Hapete toimel (mineraalhapped) glükosiidsidemed hüdrolüüsuvad, võib kulgeda kuni lihtsuhkruni välja (D-glükoosini) H+ ( C6H10O5)n +( n-1)H2O n C6H12O6 4 Leeliste suhtes on tselluloos püsiv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
