1 Sissejuhatus • Esitlus kirjeldab hübriidkultuuri Tritikale • Arutleme antud teema üle • Kogume teadmisi • Anname teadmisi edasi 2 Ajalugu • Eestis hakati kasvatama 2001. • Hübriid nisu-st (triticum) ja rukkis-t (secale). • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % ) • Kasvuala 6000-8000 ha, saagikusega 2,5- 3,5 t/ha. 3 Kasutamine/iseärasused • Nii tali- kui suvivormid. • Kasutatakse söödaviljana ( asendamatud aminohapped ja hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse). • Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ja tugevate ohetega.
lehekaenaldes. Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis? Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Levinumad osjad on põldosi ja metsosi. Levinumad kollad on kattekold ja karukold.
männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusk on levinud hekitaim. . 1 HARILIKU KUUSE ISELOOMUSTUS Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid, vaiguta. Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 500 aastani. Tavaliselt
Söödaks kasutatakse seemneid, põhku ja aganaid. Läätsepõhk on söödaväärtuselt lähedane heinale. Läätse haljasmassi- ja seemnesaak on väiksem kui teistel kaunviljadel. Kuna läätse vars on lamenduv, siis on mehhaniseeritud koristamine raskendatud. 20. sajandi alguseni kasvatati läätse rohkesti ka Eesti alal, aga tõenäoliselt vähene saagikus ongi põhjus, miks Eestis enam ei ole läätse kasvatamine populaarne. Lääts on kasvutingimustes üsna leplik. Seemned hakkavad idanema 4-5 juures, tõusmed taluvad 5-6 öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 . Läätse veevajadus on üldiselt väike. Rohkem vajab niiskust seemnete idanemise ja õitsemise ajal. Eelistab kergeid toitainete- ja lubjarikkaid muldi. Läätse kasvatamisel valitakse kasvukoht, haritakse mulda, väetatakse ja valmistatakse seemed ette nii nagu herne viljelemisel. Lääts külvatakse üheaegselt suviteraviljadega.. Külvatakse tavarealiselt
Seened - Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. - Kõik on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. - Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest, mis on moodustunud pikkadest hulktuumsetest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates kasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. - Seened paljunevad enamasti eoste abil, nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa.
· Maisi seest leitud putukaid oli ühepalju nii uue umbrohumürgiga töödeldud GM- põllul kui ka tavalise umbrohumürgiga töödeldud tavalisel põllul. Ülesanne PISA 2006 testist Maisi külvati 200 põllule üle kogu riigi. Miks kasutasid teadlased rohkem kui ühte põldu? A) Et rohkem põllumehi saaks uut GM-maisi katsetada. B) Et näha, kui palju GM-maisi nad on suutelised kasvatama. C) Et võimalikult palju põllutükke GM-maisiga katta. D) Et kasvatada maisi võimalikult erinevates kasvutingimustes. http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine Eesti õpilased PISA 2006 uuringus Eesti õpilased jagasid PISA 2006 uuringus 5. kohta Jaapani õpilastega Euroopa arvestus jäi Eesti 2., Soome järel PISA uuringu tulemused näitasid, et Eesti õpilased väärtustavad loodusteadusi ja toetavad loodusteaduslikku uurmismeetodit Edasised uuringud PISA 2009 keskendub taas lugemisoskusele, PISA 2012 matemaatikale ja PISA 2015 loodusteadustele
Okrataimed võivad kasvada 0,6-2m kõrguseks. Enamik USAs ja Lõuna-Ameerikas viljeldavaid sorte, mis ilmselt meilgi kasvuhoones kasvatamiseks kõige paremini sobiksid, on kasvukõrgusega 1,2-1,8m. Seega vajavad taimed toestamist analoogselt kasvuhoonekurgi või tomatiga. Kasvuajal peab väga hoolas olema kastmisega. Mulla niiskusevaeguse suhtes on okra väga tundlik ning reageerib sellele kohe kasvuseisaku ja saagi langusega. Optimaalsetes kasvutingimustes võib esimest saaki koguma hakata tärkamisest arvates 8-10 nädala pärast. Kuprad kasvavad väga kiiresti ja saavad koristusküpseks juba 4-6 päeva pärast õitsemist. Koristustöödel soovitatakse töötada kinnastatud kätega, vältimaks käte vigastamist kokkupuuteil karedapinnaliste taimeosadega. Koristamisel ei tohi kupraid muljuda, sest poolvalminult on need väga õrnad ja muljumiskohad tumenevad juba mõne tunniga. Säilitamine. Värskeid kupraid pikemat aega säilitada ei saa,
niiskusega pinnasel. Selle nähtuse täpne mehhanism on teadmata, kuid arvatakse, et antotsüanidiini süntees võib olla märk muude flavonoidühendite sünteesist. Need ühendid aitavad vähendada stressiga tekkinud vabu rasikaale, mistõttu on neil oluline mõju taime võimele kasvada karmides tingimustes. Selline mitmekujulisus säilib tänu keskkonna erisugususele, sest antotsüanidiinide tootmine on kasulik stressi tingimustes, kuid soodsamates kasvutingimustes taimele pigem koormaks.) Flavonoolide olemasolu ja sisalduse hulk taimes sõltub: taime liigist; päikese valgusest valgus stimuleerib flavonoolide sünteesi, st. mida rohkem päikest, suurem on nende sisaldus taimes; kasvutingimustest (ilmastikutingimused, kahjurid jmt.) rasketes tingimustes on taimsete pigmentide sisaldus suurem; viljade valmimise astmest noortes viljades on flavonoolide tase kõrgem, kasvades väheneb valgevärvilistel sortidel (nt
siis nad kasvavad potist ise välja. 1 · Kuukingadel ära lõika pärast õitsemist õievart maha, tavaliselt moodustab see uusi õitsvaid harusid. · Orhideed võivad olla meelepärased taimed ka mitmetele kahjurputukatele. Pane neid tähele ja võta tarvitusele vastuabinõud. · Pimedal südatalvisel ajal üritab orhidee puhata, siis tuleb ka kastmise- ja väetamisega hooletum olla. Sobilikes kasvutingimustes ja õigete hooldusvõtete juures kasvab ja õitseb orhidee aastaringselt. 2. UURIMUSE METOODIKA JA TULEMUSED 2.1. Uurimuse metoodika 2 potti samasugust orhideed, 1 poolvarjust , teine päikesevalguse käes, temperatuurid jne . 2.2. Uurimuse tulemused Orhidee 1 Orhidee 2 ( Kuuking ) ( Kuuking )
tegu väga tugeva happelisusega; 3,6 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6 -7,2 - neutraalne. Üle 8,5- tugevasti leeliseline. Mullas toimuvad pidevad protsessid mille tulemusena jääb mulda kord happeid, kord aluseid. Kõige rohkem mõjutab mullas toimuvat väetamine, mille käigus viiakse sinna kord füsioloogiliselt happelisi, kord leeliselisi väetiseid. Taim on kohanenud teatud kindlatele keskkonna tingimustele. Järsud muutused kasvutingimustes oleksid kahjulikud. Tegeltikult mulla pH nii järsult ei kõigu, sest muld avaldab ka vastupanu tema reakstsiooni muutustele. Sellist vastupanu võimet nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H,
Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse. Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki. Kõik Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2 ´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 22`C. Tõusmed taluvad 7 8- kraadist öökülma. Õitsemise ja valmimise ajal on öökülmad odrale ohtlikud. Külmast rikutud terad kaotavad idanemisvõime. Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel
Sarnased liigid: Euroopa pähkel Leviala: USA idaosa, Kanada I. Puuliigi üldkirjeldus Must pähklipuu (lad k. Juglans nigra), teise nimega Ameerika pähkel on üks haruldasemaid ja hinnatumaid lehtpuid. Ameerika pähkel kasvab tavaliselt 20-27 meetri kõrguseks, parimates kasvukohtades isegi 40 meetri kõrguseks. Ilma oksteta silindrilise tüve kõrgus on 8-18 meetrit. Tüve läbimõõt on tavaliselt 0,6-1,2 meetrit, kuid heades kasvutingimustes võib ulatuda kuni 2 meetrini. Lülipuit on tavaliselt tume šokolaadipruun, tihti lillaka või punaka varjundiga. Maltspuit on hele (kahvatukollane) kuid aurutades muutub peaaegu sama tooni lülipuiduga. Must pähklipuu on sitke, mõõdukalt vastupidav, kerge sillerdava läikega puit. Ta on ühtlase jämeda tekstuuriga, kiud on enamasti sirged kuid võivad olla ka lainelised. Aastarõngad on selgesti eristatavad. Säsikiired ei ole silmaga nähtavad. Kasvutingimused
Tegelikult aga saab isiksus areneda vaid omaenese võimete rakendamise toel. Maria Montessori on öelnud, et ta ei ole loonud uut metoodikat, vaid lapsi erapooletult jälgides on ta avastanud nende olemuse väärtusi. Lapse areng on kordumatu protsess ja Montessori metoodika tugineb oskusele jälgida lapse arengut ning arvestada kasvatustöös iga lapse arengutasemega. Ta tõestas pikkade pedagoogiaastatega, et soodsates kasvutingimustes avaldub lapse loomulik headus ja armastus, loomulik vajadus hästi õppida ja töötada. Kasvatuse ülesanne on tagada lapsele kasvukeskkond, kus laps saab oma sünnipärast potensiaali kõige paremini arendada - see tähendab tingimusi, kus lapsele on tagatud liikumis- ja tegevusvabadus, arengut soodustavad töövahendid, ilu, kord ja puhtus. Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini
Tulemused ja arutelu Panime seemned maha 9.aprillil ja esimene taim tõusis 14. aprillil 3. potis ning 1. ja 2. potis olid taimed olemas juba 15. aprillil. 17. aprillil olid 1. ja 2. potis 4 taime. 3. potis tõusis ainult 3 taime. Põhjust ei tea, aga võib oletada, et kas seeme ei idanenud korralikult või kastsin liiga harva. Samuti ei saanud asi olla kasvutingimustes, sest ainuke erinevus oli kastmises ja nad olid kõik ühe koha peal. 1. potis oli keskmine taimede pikkus oli 5 cm. 2. poti taimede keskmine pikkus oli 7 cm ja 3. poti taimede keskmine pikkus oli 4 cm. Teisel nädalal oli 1. poti keskmine pikkus 14 cm, 2. poti taimede kesmine pikkus oli 16 cm ja 3. poti taimede kesmine pikkus oli 10 cm. Kolmandal nädalal oli 1. poti taimede keskmine pikkus 23 cm, 2. poti taimede keskmine pikkus oli 25,3 cm ja 3. poti taimede keskmine pikkus oli 21 cm.
2.Erinevate kultuuride mõju arengule. Kaasaegsed teooriad seovad nii pärilikkuse kui keskkonna (kultuuritaust). Pärilikkus-bioloogia arengus oluline J.J. Rousseau (1712-1778) : "looduslik" teooria. Lapsed loomult head ning ei vaja normaalseks arenguks moraalseid juhtnööre ega piiranguid. Kasvatus ja kogemus pole oluline. A.Gesell (1880-1961): Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid; Motoorika ja taju areng toimub normaalsetes kasvutingimustes automaatselt. J.Piaget (1896-1980): loogilise mõtlemise aluseks bioloogilised juured Keskkond arengus oluline C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust.
5-pallisel hindamisskaalal on ,,Esto" rohukamara pehmust hinnatud 4,4, ühtlikkust 4,3, dekoratiivsust 4,0, tihedust 3,7, peenelehisust 3,2 ja niitmisjärgselt heledaks muutuvate võrsetippude nähtavust 1,8 palliga. Haiguskindlus Haigustele vastupidav. : Talvekindlus: Hea külma-, jäätumis- ja üleujutuskindlusega. 8-12 aastat. Läbilöövus karjamaasegudes on esimestel Kestvus: aastatel nõrk, soodsates kasvutingimustes võib hiljem valitsevaks kujuneda. Harilik aruhein Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) ,,ARNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal Sorditüüp: Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel
õietolmu kogumisel ja kuivatamisel silmas pidada.Vaarikalt õietolmu kogumisel oleks otstarbekas tühjendada kogurid vastkogutud tolmust kaks korda päevas.Mõned sordid õitsevad vähesel määral kogu suve,põhiline korje saadakse õitsemise haripunktis umbes viis päeva peale esimeste õitepuhkemist.Üks vaarikaõis eritab 15-20 mg nektarit suhkrusisaldusega 45-50%.Kõige paremat saaki annavad päikesepaistelistes kohtades kasvavad taimed.Meeproduktiivsus hektarilt on 70-100kg.Soodsates kasvutingimustes eritavad vaarikaõied nektarit nii rikkalikult,et mesilasel piisab meepõie täitmiskeks 4-5 õie külastamisest.Suurte vaarikamassiivide läheduses võib tugev mesilaspere koguda 3-4kg päevas.Vaarikamesi on hele,peaaegu värvitu,vaevumärgatava roheka varjundi ning meeldiva maitssega. Harilik pärn Pärnaliste sugukonda kuuluv kuni 35 m kõrguseks kasvav puu.Lai võsa on munajas ja rohkesti harunev.Õitseb juulikuu keskel,tavaliselt 10-20. Juunini.Õisik püstine, 3-11-õieline ebasarikas
uurimused, mille põhjal seened on loomadega lähemalt suguluses, kui taimedega. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000) 4 1. Seene ehitus ja elutegevus 1.1. Ehitus Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Need mikroskoopilised torjuated rakud võivad soodsates kasvutingimustes harunedes moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Biloogia Gümnaasiumile I 2002) Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin. 1.2. Paljunemine
· Raskusi on turustamisega; tõenäoliselt on parim lahendus eksport (kuigi see ei sobi kõikidele tootjatele) Viinamari Eestis aina rohkem populaarsust koguv kultuur. Pärineb metsviinapuu ja kes liitlehelise või lihtlehelise viinapuu ristamise teel. Lõunaseina ääres võib kasvatada talni ravling, hansaski, silga, silva , Peterson. Suhtelised soojakindlad meie kasvutingimustes kasvuhoonetes rondo, skuiins, Kuulub viinapuuliste sugukonda. On kõigevanem roniv tiam. On üks levinumaid ja vanemaid puuviljakultuure. Euroopa viinapuud kasvatatud Eestis pikki aastaid ( Zilga) Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal. Viljaks mari. Euro viinapuu on erineva suuruse ja värvusega viljadega. Meil natuke külmaõrn -15 C. Amuuri viinapuu looduslikult kasvab Kaug Idas on väga külmakindel, kasvatatakse ilutaimena, on aretatud veinimarjasorte.
Eostega paljunemise puhul levivad viljakehadest vabanenud seeneeosed omasoodu ning samblik saab moodustuda ainult siis kui eosest arenenud seeneniit õigel ajal juhtub kokku õige fotobiondi rakkudega. Viljakehade ja eoste tekkele peab eelnema suguorganite moodustumine ja viljastumine. Samblikel, nagu teistel elusorganismidel on looduses oma eesmärk. Neil on raske võidelda kasvukoha eest (aeglane kasv), kuid neil on kergem elada karmimates kasvutingimustes, mida teised taimed ei pruugi taluda. 4 Olulisemad Eesti samblikud Harilik hallsamblik Hypogymnia Physodes (L.) Nyl. Kirjeldus Tallus lehtjas, läbimõõt 1-10 cm, ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvatel hõlmatippudel. Viljakehad esinevad vähestel isenditel. Levik
põletuse vältimiseks. Väetise lahjendamine toimub üldjoontes (olenevalt selle koostisest) mitte rohkem kui 30 gr 10 l vee kohta. 10 l lahust kulub 5-le ruutmeetrile. Suur väetiste kontsentratsioon pinnases mõjub taimedele stressitekitavalt, mõjub negatiivselt taime arengule, tekitab juurestiku kärbumist ja lehtede põletikku. Väetatakse sooja ilmaga. Madala temperatuuri puhul väetamise efektiivsus langeb järsult. Umbes juuli keskel soodsates kasvutingimustes toimuv alumiste lehtede kolletumine – see on loomulik nähtus. Toimub toitainete äravool viljadesse ja noortesse võrsetesse. Neid lehti ära korjata pole vaja. Kui nad ära korjata, siis lehtede kolletumine taimel intensiivistub. Peale selle eritavad nad kärbumisel süsihappegaasi, mis on vajalik fotosünteesiks. Süsihappegaasi allikas on ka sõnnik ja põhk nende lagunemisel. Kurgitaimede pikemaajaliseks säilitamiseks
sarapuu 136. isasurvad 137. sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega TSÜAATIUM Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes 178. vareskolla eospead 179. osjade eospead HEITLEHINE
suuruseid alasid. 3)Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. 4)Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: happevihmad 5)Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloosi-tööstused. 20.Selgitage mõisted: metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästev areng Metsatüüp: ühesugustes kasvutingimustes ( kliima, veestik, muld) kasvavad metsad Bioloogiline mitmekesisus: ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa üksuste mitmekesisus Metsasus: arv, mis näitab mitu protsenti pindalast on kaetud metsaga Puiduvaru: arv, mis iseloomustab kasutatavat puidu mahtu ja väljendatakse m³ - tes Puidu juurdekasv: arv, mis näitab metsa juurdekasvu, m³/ha aastas Metsamajandus: nimetatakse metsa uuendamist, kasvamist, kasutamist ja metsakaitset
kuid nii, et potid ei oleks vees. (Rünk 1999) 2.4. Paljundamine Sõnajalad paljunevad eostega, mida kannavad lehed. Kui eosed satuvad maapinnal sobivalt niiskesse keskkonda, siis areneb väike südamekujuline eelleht, mis jääb looduses märkamatuks. Samal eellehel moodustuvad nii munarakud kui ka seemnerakud. Seemnerakud pääsevad munarakuni ainult vees ujudes, kuid selleks piisab vaid ühest vihma- või kastetilgast. Viljastunud munarakust areneb embrüo, sellest aga sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Lisaks eostega paljundamisele saab sõnajalgu paljundada ka vegetatiivselt. Selleks kasutatakse risoomi jagamist, s.t risoomi haru või lõigu eraldamist emataimest. Eraldataval risoomiosal peavad olema juured, sest hiljem ei pruugi need enam kasvada. Parim jagamise aeg on kevadel ümberistutamise ajal. Üksikud sõnajalad on paljundatavad lehe- või leherootsupistikutega ja lehtedel tekkivate sigipungade abil. (Tuulik ... 2007)
6. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldvad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. 7. Vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. 8. Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, siserõhk langeb ja taim närbub. lk72 2. Hulkraksete seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates kasvutingimustes hüüfis kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. kandseente viljakeha koosneb jalast ja kübarast. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. 3. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseente hulka kuulub ntks pintselhallik. 4. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindikujulised
Kiubanaan kasvab looduslikult Indias ja Filipiinidel, kultiveeritakse Jaaval ja Sumatral. Melon Melon kuulub kurgiga ühte perekonda ja on botaaniliselt sellele väga lähedane. Meloni kodumaaks on hakatud pidama troopilist Aafrikat, kuigi umbrohuna esinevaid looduslikke, ploomisuuruste, söögiks kõlbmatute viljadega teisendeid leidub nii Aafrikas kui ka Ees-Aasias. Aafrikast tulnud taimel tekkis Iraanis, Kesk-Aasias, Indias ja Hiinas erinevais kasvutingimustes palju mitmesuguseid teisendeid, mis nüüd botaaniliselt on alamliikidesse rühmitatud; alamliikidest on tuntuim melon ehk dessertmelon, temale järgneb kurkmelon. Melon ehk dessertmelon on tekkinud Ees- ja Kesk-Aasias. Aromaatseid magusaid suuri valminud vilju süüakse värskelt kui dessertköögivilja. Arvatakse, et Vana-Egiptuses, -Kreekas ja Roomas teda ei kasvatatud.Õhtumaale ilmus ta alles Rooma riigi lõpu poole. On teada, et
Nt siirdatakse taime haiguskindel geen, mis muudab taimed vähem vastuvõtlikuks antud haigusele ja saagikaod on seetõttu võiksemad ja saak suurem. KULTUURTAIMED ÕIGETES TINGIMUSTES SUUR JA KVALITEETNE SAAK Kultuurtaimedeks nimetatakse taimi, mille saaki kasutavad inimesed kindlal eesmärgil. Samas pole paljud kultuurtaimed võimelised ilma inimese abita kasvama enamik kultuurtaimi kaotavad inimese hooleta oma väärtuslikud omadused ja metsistuvad. Kultuurtaimed annavad heades kasvutingimustes suurt saaki, mis teeb nende kasvatamiseks tehtud kulutused tasa. Kultuurtaimede nimistu aegade jooksul täieneb, neid valitakse looduslike liikide hulgast ning mõned aretatakse ka kunstlikult. Teadlikult hakati taimekasvatust arendama 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Mitme aastatuhande vältel oli taimekasvatussaaduste tootmise tase madal. Agrotehnika täiustamise, maaparanduse, muldade lupjamise ja teiste võtete rakendamise tulemusena teravilja saagikus tõusis. 20
võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. Taastatud on lossi katus ja suur osa aknaid, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis- ja haljastusprojektid. Sangaste mõisa peahoone Sangaste rukki lugu Rukis oli Eestis tollal tähtis kultuur: see moodustas kuni 1/3 külvipinnast. Peamiselt kasvatatav kohalik maarukis oli aga peene tera ja väikese saagikusega. Peades oli palju tühikuid. Halvemates kasvutingimustes oli terade hulgas palju rukkiluste. Mõisates kasvatati küll mitmesuguseid välismaiseid rukkisorte, kuid need ei osutunud meie tingimustes küllalt saagikindlaks. Madala kvaliteediga rukist oli välismaal raske maha müüa, sest eelistatud olid jämedateralised sordid. Sangaste ja teiste mõisate omanikuks sai Friedrich von Berg pärast kindralfeldmarssal F. W. R. v. Bergi surma 1874. Kohe alustas ta rukki kasvatamist. Kohalike tingimustega sobiva
hästi noore organismi arengule ning on seetõttu väga kasulik laste toitlustamisel. Spinati lehed sisaldavad rohkesti ka C-vitamiini (keskmiselt 50 milli%), karotiini, B1-, B2-, PP-, E- ja K-vitamiini. Spinati kõrget dieetilist väärtust kahandab mõnevõrra rohke oblikhappe sisaldus. Seetõttu ei peeta soovitatavaks süüa teda korraga liiga palju ja liiga sageli. Oblikhappe kahjulikku mõju aitab vähendada spinatitoitude tarvitamine koos piimaga. Ka võib spinat teatud kasvutingimustes (valgusevaene kasvukoht, lämmastikväetiste liig) salvestada ülemäärasel hulgal nitraate. Üldiselt pikapäevataim Varajase saagi saamiseks tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel võimalusel. Seemned hakkavad idanema 34° juures, optimaalne idanemistemperatuur on 2022°. Tõusmed taluvad külma 5 kuni 6°, leherosett isegi 8 kuni 10°. Optimaalne kasvutemperatuur on 15°. Üldiselt on spinat pikapäevataim
seemned veel täiesti järelvalminud ja soojendamise ning õhustamisega saab nende idanevust suurendada. Eluvõimet ei ole võimalik suurendada. Proteiini hulk ja kvaliteet. Hea õlleodra proteiinisisaldus on väike. Suure proteiinisisaldusega oder on vähem ekstraktiivne, väheneb õlle säilivus ja läbipaistvus. Proteiinisisaldus oleneb eelkõige kasvutingimistest, sordist, väetise normidest, lämmastikuga väetamisest , mulla viljakusest. Kasvutingimustes on esi kohal sademed ja temperatuur. Väiksemat mõju avaldavad eelvili ja agrotehnilised Sõklasus. Odraterad on kaetud sõkaldega. Sõklasus näitab sõkalde massi protsentides kogu tera massist. Õlleodra sõkaldel on üsna tähtis osa linnaste ja õlle tehnoloogias. Linnaste kasvatamisel kaitseb sõkal iduvart, kui see väljub idust, tungib sõkal alt tera tipuni ja väljub siis sõklast. Õlle keetmisel on sõklad filtriks. Sõkalde
KA seeduvus oli kolme katseaasta I ja II niites võrreldav puhaskülvide seeduvusega (vastavalt 630-660 g kg -1 ja 635-680 g kg-1 KA vastavalt segu ja puhaskülv). Lutserni-kõrreliste katsetes sobisid hübriidlutserni seemnesegus klassikalist põldtimutit asendama keskmise arengukiirusega leherikkamad kõrrelised - karjamaa raihein, harilik aruhein lisaks ka põld-raihein hariliku lutserniga. Roog- aruhein soodsates kasvutingimustes oli agressiivne saateliik, eriti hariliku lutserni segus. Hariliku nõiahamba-kõrreliste segukülvi saak ja toiteväärtus Harilik nõiahammas on Eestis väikese levikuga, kuid omab rohusöödana tähelepanu. Nõiahammas sisaldab tanniini. Tanniinide keemiline koostis loob kaitsesüsteemi taimedel seente, hallituste ja bakterite vastu. Tanniinil võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju rohusöötade toiteväärtusele. Tanniini kõrge
Maria Montessorit aga liiga reaktsiooniliseks pedagoogiks ja tema metoodika jäi paljudele lasteaiaõpetajatele pikkadeks aastateks tundmatuks. Viimased aastad on taas loonud võimaluse nii tutvuda laias maailmas tunnustatud Montessori pedagoogikaga, kui ka töötada tema metoodika järgi. (Kikas 2002, 33). Montessori on öelnud, et ta ei loonud uut metoodikat, vaid lapsi erapooletult jälgides avastas ta laste olemuse väärtused. Ta tõestas oma pikkade pedagoogiaastate jooksul, et soodsates kasvutingimustes avaldub lapse loomulik headus ja armastus, loomulik vajadus õppida ja tööd teha. Haridust, ei kõrg- ega algastmes, saa anda ega võtta, see tuleb igaühel endal omandada. Selle omandamine sõltub sellest, kas väikese õppija kõrval on täiskasvanu, kes toetab tema püüdlusi kasvamise ja õppimise teel. Õpetaja ülesanne on luua lapsele keskkond, kus ta saab oma sünnipärast potentsiaali kõige paremini arendada.
Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades – nii kuivadel kui soistel aladel. Sõnajalgtaimede hõimkonda kuuluvad osjad, kollad ja sõnajalad - kokku ligikaudu 10 000 taimeliiki. Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki
a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks. b) Seemlates säilib plusspuude genofond. c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Keskkonnatingimuste erinevus on seemlas välistatud, kuna kasvutingimused on seal homogeensed. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme ehk fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi. Katmikala seemla eelised: 1. Täielikult välistatakse puude tolmlemine ,,võõra" tolmuga. 2. Kasvuhoones on puude kasv ja areng väga kiired, mistõttu puude seemet andev/kandev pind suureneb kiiresti. 3. Soodsates tingimustes hakkavad puud õitsema juba 2-3. aastal, seemneid saab ruttu. 4. Seemnete kogumine on lihtne, sest puud vaid 5-7 m kõrged. 5
tselluloosipõhiselt. Pajuistanduste reaalselt tootmistingimustes saavutatav produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule (3). Katseistandustes saavutatud maksimaalsed produktsiooni tulemused, mis on isegi üle 20 tonni hektari kohta,viitavad maksimaalsele kasvupotentsiaalile optimaalsetes kasvutingimustes, kuid ei ole kindlasti laialdasemal kasvatamisel saavutatavad. Rootsis ulatub energeetiliste pajukultuuride kasvupind 13-16 tuhande hektarini (1). Eestis on üle poole metsaressursist tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne
aminohapeteks. 14. Mis on säilitushingamine? Millised keskkonnafaktorid ja koostisosad selle suurust tõstavad?sõltub temperatuurist.kudede säilitamiseks ja parandamiseks ning hoiab ioongradienti. Suurust tõstavad temp,CO2, valke vaja toota. 15. Mis on valgushingamine? Millistest keskkonnatingimustest selle suurus sõltub?on fotorespiratsioon kus hapnik asendab süsihappegaasi, sõltub vanusest. 16. Kas samavanuselisel sama liigil puul on säilitushingamine suurem soojades kasvutingimustes või jahedamas kasvukohas? 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab?CO2 gaasivahetus valguse käes. Nt käbides 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust?lehe värvuse muutus, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine , kahjurirünnakud 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? mullast,atmosfäärist, vajavad aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks 20
14. Mis on säilitushingamine? Millised keskkonnafaktorid ja koostisosad selle suurust tõstavad? Et kudesid säilitada ja parandada, temperatuur tõstab suurust 15. Mis on valgushingamine? Millistest keskkonnatingimustest selle suurus sõltub? Nim. valgusest sõltuvat O2 neeldumist ja CO2 eraldumist. Selle käigus seotakse energiat ja selle toimumiseks on vajalik valgus. Sõltub temperatuurist, niiskusest 16. Kas samavanuselisel sama liigil puul on säilitushingamine suurem soojades kasvutingimustes või jahedamas kasvukohas? -soojades 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab? Süsiniku refikseerimine on süsiniku uuesti sidumine. See leiab aset viljad; varred; risoomid 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust? •Lehe värvuse muutusest (kloroos) •Lehe tipust algav lehe kuivamine •Vanemate okste kärbumisest •Kahjurite rünnakutest •Keemiaanalüüsidest 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad?
Kudede säilitamiseks ja parandamiseks on vaja energiat, vajadus valkude taastootmiseks. Sõltub otseselt temperatuurist, mida kõrgemaks läheb temperatuur, seda kõrgem on säilitushingamise osakaal. 15. Mis on valgushingamine? Millistest keskkonnatingimustest selle suurus sõltub? Valgushingamine on fotosünteesi protsess, kus hapnik asendab süsihappegaasi Calvini tsüklis. Sõltub temperatuurist. 16. Kas samavanuselisel sama liiki puul on säilitushingamine suurem soojades kasvutingimustes või jahedamas kasvukohas? Soojades tingimustes. 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab? Viljad, varred, risoomid. Süsiniku refikseerimine on süsiniku uuesti sidumine. See leiab aset viljades, vartes; risoomides. 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust? Lehe värvuse muutusest, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine, kahjurite rünnak, keemiaanalüüsid 19
seega iseloomustab see liigile elus ja eluta looduse poolt avaldatavaid mõjusid, aga ka liigi isendite elutegevuse mõju teistele ökosüsteemi osadele. Liigi kadumisel ökosüsteemist hõivatakse tema ökoniss teiste liikide poolt. 30. Taimekoosluse struktuur vertikaalne, horisontaalne. Rindelisus. Taimekooslused · iga taimeliik kasvab vastavalt oma nõuetele vaid teatavates kasvutingimustes · ühesuguste kasvunõuetega taimeliigid moodustavad neile sobivas kasvukohas taimekoosluse Koosluse struktuur struktuuri all on silmas peatud osade omavahelisi seoseid, mis määravad selle ehituse ja olemuse. Koosluse struktuuri kuuluvad ka koosluse koosseis ja samuti selle elementide paiknemise uurimine. Vastavalt sellele, millist struktuuri osade ruumilist paiknemist koosluses
hakatud hindama maastiku mittemateriaalseid väärtusi . Rannikud erinevad sisemaistest aladest nii looduse kui kasutuse poolest. Mere mõju ei piirdu ainult otsese üleujutuse ja aktiivsete rannaprotsessidega, soolased veepritsmed kanduvad tuulega kaugemale maa suunas, mõjutades eelkõige taimkatet. Merevee mõju võib avalduda ka pinnasevee kaudu. Kuigi merevee mõju rannast kaugenedes pidevalt väheneb, on see selgelt tajutav mikrokliimas ja selle kaudu ka taimede kasvutingimustes . Rannikumaastikus, eriti väikesaartel, on maastiku oluliseks kujundajaks linnud . Rannikualad on enamasti tihedalt asustatud ja mitmeti kasutatavad. Peale mereliste ja maismaaliste loodusprotsesside on seal kokku põrkunud ka inimgruppide huvid nende alade kasutusküsimustes. Sageli on rannikualadel kerkivad probleemid küllaltki spetsiifilised ja neile püütakse lahendusi leida,et siinseid looduslikke väärtusi säästlikumalt ja otstarbekamalt kasutada .
1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt. maasika-närbuss), mõnel aga on suguküpsed emased keraja, sidruni- või pirnikujulise kehaga (nt. kartuli-kiduuss). Keha eesotsas on neil teravil e. stilett, mille abil toitutakse taimerakumahlast. Nematoodidel on arengus muna-, vastse- ja valmikujärk. Kasvades vastsed kestuvad. Ebasoodsates kasvutingimustes säilivad paljud nematoodid tsüstidena, mis moodustub munadega täidetud emasloomast. Loom ise sureb, kuid tema paksenenud kest jääb munadele kaitseks ümber. Nii võivad munad oma eluvõime säilitada 5..6 (10) aastat, oodates enda jaoks sobivat kultuuri 2. Ämblikulaadsed siin on kahjuriteks võrgendilestad, pahklestad, rohulestad ja kedriklestad. Nad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, kuid moodustavad omaette klassi. Pea ja rindmik on neil kokku kasvanud
Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või liikideks (vt. mõisteid). MÕNED OLULISEMAD MÕISTED Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3 ha-1, tm/ha). Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja
haavataelikuga nakatunud haavad ja männipessuga nakatunud männid (mädanikega kuusk samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!). Tormiheite kindlad puuliigid on tamm, saar, lehis, jalakas ja mänd, sest neil moodustub heades kasvukohtades sügavale tungiv peajuur. Mänd võib kehvadel kasvukohtadel (loo- ja soomullad) alluda tormiheitele, sest seal on tal pindmine juurestik. Kuusk moodustab heades kasvutingimustes üsna sügava juurestiku ja on siis tormikindlam. Üldiselt on kõvad lehtpuud tormikindlamad. Orkaan aga heidab ja murrab kõiki puuliike. Eestis ka väikse ulatusega keeristormid. Kestvamad tormid esinevad kevadel ja sügisel. Siis on kahjustuste oht suurem, sest puud on raagus ja tuul pääseb metsa. Talvel on maapind külmunud ja puud tormiheitekindlamad. Märja mulla korral on heite oht suurem. Kõrgemal on tuule kiirus suure kõrgemad puud kannatavad enam
happelisusega; 3,6 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6 -7,2 - neutraalne. Üle 8,5- tugevasti leeliseline. Mullas toimuvad pidevad protsessid mille tulemusena jääb mulda kord happeid, kord aluseid. Kõige rohkem mõjutab mullas toimuvat väetamine, mille käigus viiakse sinna kord füsioloogiliselt happelisi, kord leeliselisi väetiseid. Taim on kohanenud teatud kindlatele keskkonna tingimustele. Järsud muutused kasvutingimustes oleksid kahjulikud. Tegeltikult mulla pH nii järsult ei kõigu, sest muld avaldab ka vastupanu tema reakstsiooni muutustele. Sellist vastupanu võimet nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse :
parfümeeriatööstuses toorainete saamisel; keemiatööstuses värvainete ja indikaatorite tootmisel; meditsiinis. Samblikud kui ekstreemsete kasvukohtade esmaasustajad: Samblikke võib leida kasvamas praktiliselt kõikjalt. Neid on isegi leitud poolustelt ja kõrbetest. Samblike tavalisemad kasvusubstraadid on kivi, puukoor ja pinnas. Tihti kasvavad nad päikesele avatud pindadel, kus temperatuur võib tõusta väga kõrgele. Sellistes äärmuslikes kasvutingimustes ellujäämiseks on samblikel väljakujunenud eriline kohastumus võime kiirelt kokku kuivada. Samblikel on väga aeglane kasv, keskmiselt 0,1-10 mm aastas. Lihhenomeetria: Samblike kasutamist substraadi vanuse määramisel. Samblike kasv on väga aeglane. Aastane juurdekasv ulatub maksimaalselt paari millimeetrini ja nii võib isegi kümnesentimeetrise läbimõõduga samblikukorp tegelikult olla aastakümneid või isegi sajandeid vana. Lihhenoindikatsioon ja selleks kasutatavad samblikud:
väheneb järk-järgult). Tolmlemine toimub levila lõunaosas aprilli lõpus või mai alguses, Eestis tavaliselt mais ja levila põhjaosas juuni teises pooles. Seemned valmivad sama aasta septembris- oktoobris, levila põhjaosas aga võivad külmal aastal üldse mitte valmida. Seemnete varisemine algab märtsis-aprillis ja kestab kuni sügiseni. Eestis ja meie lähipiirkondades variseb kõige rohkem seemneid mais. Head seemneaastad esinevad 45 aasta järel, heades kasvutingimustes sagedamini kui halvemates. Väga headel seemneaastatel võib kuuse puhtpuistu toota 90158 kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on taigas oluliseks toiduallikaks valgejänestele, kuuse-käbilindudele ja rähnidele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad. Tõusmed tärkavad 34 nädalat pärast idanemist ja neil on 89 (harva ka 10) idulehte. Noores eas (esimesed 1015 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal
Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse. Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki. Kõik Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 22`C. Tõusmed taluvad 7 8- kraadist öökülma. Õitsemise ja valmimise ajal on öökülmad odrale ohtlikud. Külmast rikutud terad kaotavad idanemisvõime. Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel temperatuuril
haavataelikuga nakatunud haavad ja männipessuga nakatunud männid (mädanikega kuusk samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!). Tormiheite kindlad puuliigid on tamm, saar, lehis, jalakas ja mänd, sest neil moodustub heades kasvukohtades sügavale tungiv peajuur. Mänd võib kehvadel kasvukohtadel (loo- ja soomullad) alluda tormiheitele, sest seal on tal pindmine juurestik. Kuusk moodustab heades kasvutingimustes üsna sügava juurestiku ja on siis tormikindlam. Üldiselt on kõvad lehtpuud tormikindlamad. Orkaan aga heidab ja murrab kõiki puuliike. Eestis ka väikse ulatusega keeristormid. Kestvamad tormid esinevad kevadel ja sügisel. Siis on kahjustuste oht suurem, sest puud on raagus ja tuul pääseb metsa. Talvel on maapind külmunud ja puud tormiheitekindlamad. Märja mulla korral on heite oht suurem. Kõrgemal on tuule kiirus suure kõrgemad puud kannatavad enam
ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi.. Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada) vaid
Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks puistuelementi jne. Ka võivad ühe puuliigi puud samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuus esimeses ja teises rindes. 6. Mis on lihtpuistu ja liitpuistu? Vormilt jaotatakse puistud lihtpuistuteks (üherindelisteks) ja liitpuistuteks (mitmerindelisteks). Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25..
annaabi.ee 
