Teadmised kurgi kasvatamisest (0)

Kurkide kasvatamisel kilekasvuhoones on tähtis taime õige kujundamine, muidu ei saa me loodetud saaki, vaatamata sordi iseloomustusele. On vaja arvestada, et hübriididel on emasõied millest moodustuvad viljad peavarrel, tavalistel sortidel asuvad nad külgvõrsetel. Kuna kasvuhoonetes me kasvatame põhiliselt partenokarpseid hübriide tuleb seda kindlasti arvestada taime kujundamisel. Pikaviljalistest on enam levinud "Zozulja", "Aprelski", "Ivana", "Darina", "Emelja" jt. Nad on saagikad, varajased, nende viljad sobivad salatite valmistamiseks. Lühikeseviljalistest partenokarpsetest hübriididest enamlevinud - "Klaudia", "Marinda", "Bianka", " Vilma ", "Maða" jt. väga heade maitseomadustega nii värskelt kui konserveeritult. Soovitatud hübriididel moodustub saak peavarrel, seega kärbitakse peavart ainult üks kord kui ta jõuab välja spaleerini, jättes talle üles 3-4 lehte. Taime latv keeratakse ettevaatlikult traadi ümber, et ta ei murduks ja seotakse kahest kohast kinni, ülemistest lehekaenlatest jäetakse 2-3 tekkinud võrset (olenevalt taime kasvutihedusest) kasvama. Need võrsed juhitakse allapoole ja näpistatakse tagasi kui nad asetsevad 1-1,2 meetri kõrgusel peenrast. Emasõied ja külgvõrsed eemaldatakse alguses taime alumises osas kuni 4 leheni. Alumised külgvõrsed näpistatakse tagasi alates teise lehe kaenlast, aga keskel ja ülaosas teise ja kolmanda lehe kaenlas. Vilja kandmise lõpetanud võrsed ja haiged lehed eemaldatakse koheselt. 
Väga tähtis on mitte lasta taimel üle spaleeri vohada ! Sellega muutuvad halvemaks valgustingimused ja saagikus langeb märgatavalt. Kõrgete kurgisaakide saamiseks on vaja pidev orgaanika ja mineraalidega väetamine . Esimene tehakse kohe kui taim on juurdunud, umbes 5-6 päeva peale istutamist. Linnusõnnik segatakse veega vahekorras 1:15 ja lisatakse 5 g magneesiumsulfaati 1 ämbri kohta. Lahus jäetakse kasvuhoonesse 3-5 päevaks seisma. Selle ajaga ta käärib ja temast eraldub suur hulk süsihappegaasi mis on vajalik taimedele. Edasi antakse väetist iga 15 päeva tagant- orgaanikat koos mineraalidega. Mineraalväetisena on kõige parem kasutada- lämmastik - fosfor - kaaliumi kompleksväetist koos mikroelementidega (30 g 10 liitri vee kohta). Kulunorm: 1 liiter vedelikku taime kohta. Taimed on väga tänulikud õhu kaudu saadavale süsihappegaasile: kiirendab kasvu, suurendab saaki ja parandab viljade maitseomadusi. Gaas eraldub pinnasest kui seal on sõnnikut. Peale selle võib kasvuhoonesse panna tünni sõnnikuleotisega (linnu või looma). Leotist tuleb segada ja uuendada. Kurke tuleb korjata järjepidevalt, ei tohi lasta neil üle kasvada, harv viljade korjamine pidurdab järgmiste viljade arengut.
Selleks et kurgid oleksid tõeliselt krõmpsuvad, lisage soolamisel aineid arvestusega 1 liitrise purgi kohta: 6 g mädarõikalehti, 1 g piparmündilehti, 1 g küüslauku, 6 g petersellilehti, 6 g sellerilehti, 10 g tilli, 3 g petersellijuuri. Oma aias kasvatatud maitseroheline on palju maitsvam ja kasulikum.
Soolakurgid.
1. Pestud kurgid ja maitseained panna kolmelitrilisse purki , lisada sool, valada peale külm vesi, sulgeda plastmasskaanega. Hoida keldris . Talvel nõu avada, soolvesi lahjendada külma veega, lisada näputäis suhkrut, veidi värsket küüslauku ja loorberilehte. Soola pannakse nii purgi põhja kui pealmiseks kihiks. Kolmeliitrisele purgile kulub 50 g soola, maitseained (soovi järgi), suhkrut.
2. Ettevalmistatud kurgid panna liitristesse purkidesse. Lisada maitseained, sool, purk valada ääreni külma vett täis. Sulgeda plastmasskaanega, purki võib paar korda ümber pöörata. Võib säilitada kuni 2 aastat. Liitrilisele purgile kulub: 2-3 küüslauguküünt (peenestatult), tükike mädarõikajuurt, 1 kaun teravat pipart , 2-3 kirsilehte, 2 tillivart seemnetega, 1 spl soola.
3. Ettevalmistatud maitsetaimed (soovi järgi) panna kolmeliitrise purgi põhja, siis laduda kurgid. Vett valada veidi üle purgi kumeruse. Puhta salvräti sisse panna 100 g jämedat soola, siduda niidiga kinni. Soolakotike panna purki nii, et ta ulatuks kuni 5 mm vette, purk sulgeda plastmasskaanega ja viia kohe keldrisse (mitte loksutada ).
4. Nõu põhja panna 1/3 maitserohelisest, panna nõu poolenisti kurke täis, siis 1/3 maitsetaimi, täita nõu üleni kurkidega, peale panna ülejäänud maitseained ja valada üle soolveega. Peale panna puust vajutis koos raskusega. Hoida keldris.
100 kg kurkide kohta: 300-400 jämedalt hakitud küüslauku, 3-4 kg tilli (õite või seemnetega), 500 g tükeldatud mädarõigast, 1 kg mustsõstralehti või 500 g mädarõikalehti. Võib lisada ka tamme- või kirsilehti, 100 g kibedat kaunpipart, 500 g peterselli- või sellerilehti, estragoni, koriandrit jt maitsetaimi. Soolvesi: 12 l veele 800 g (väikesed kurgid) või 1 kg (suured kurgid) jämesoola.
* Ilma soolalahuseta soolatud kurgid.
Võtta kahjustatud või kolletunud kurgid (kuid mitte mädanikuga), lõigata peeneks nagu kapsad, soolata ja oodata kuni ilmub mahl . Panna ümber ettevalmistatud nõusse kihtidena koos tervete kurkidega, vahele panna maitserohelist ja mädarõigast. Alumine ja pealmine kiht peab olema peenestatud kurgid (paksu kihina). Hoida külmas kohas. 10 kg kurkide kohta võtta 400 g soola.
* Marineeritud kurgid.
1.  Kaaned ja purgid steriliseerida. Purgi põhja panna vürtsid, purk täita kurkidega, valada kolmel korral peale keev marinaad , viimase korra ajal kaanetada purgid kinni, keerata purk ümber ja jahutada. 3-liitrisele purgile kulub: 1 spl äädikhapet (või 3 spl söögiäädikat), 3 spl jämedat soola, 3 spl suhkrut (väikse kuhjaga), 1 küüslauguküün, mädarõigast (1 leht või 3-5 cm juurikat), 2-3 mustsõstralehte, 3-4 kirsilehte.
2. Kurgid panna tihedalt purki, igasse purki panna 1-3 küüslauguküünt, 1-2 peenestatud sibulat, tükike mädarõigast, tillioks. Valada peale keev marinaad. Pastöriseeritakse 95 °С juures 1-2 l purke 15-20 minutit, 3 l purke 30-35 minutit. Kaanetada. 10 kg kurkide kohta võtta 150-200 g tillivarsi koos seemnetega, 500-800 g sibulat, 15-20 g mädarõikajuurt, 1 küüslauk . Marinaad: 10 l vett, 375 g soola, 125 g suhkrut, 125 g sidrunhapet, 10-15 tera pipart ja sinepit, 5-6 loorberilehte.
3. Suured, kuid mitte ülevalminud kurgid pesta külmas vees, koorida ja lõigata pikuti pooleks.
Eemaldada lusikaga seemned ja iga poolik lõigata tükkideks ja panna kas puust, klaasist või emaileeritud nõusse, puistata üle soolaga (10% kurkide kaalust) ning panna peale vajutis. 18-20 tunni pärast valada soolvesi ära, kurgitükid loputada kergelt külma veega, seejärel blanðeerida mõni minut keevas vees. Jahutada külmas vees. Kurgid panna klaas- või puitnõusse ja valada peale marinaad, mis sisaldab äädikaessentsi ja suhkrut (10 l lahusele - 320 ml essentsi ja 3-3,5 kg suhkrut). Suhkur lahustada kuumas vees, marlikotti panna kaneel ja nelk ja lasta keema tõusta . Keeta mõni minut, seejärel lisada äädikaessents ja saadud lahus valada kurkidele. Hoida külmas kohas.
Suve teisel poolel kurgi istanduste eest hoolitsemine. Kurk on väga tundlik kultuur kasvutingimuste suhtes. Ta on soojaarmastav taim. Kõige tugevamalt reageerivad temperatuurile juured. Peamine juurestik on 10-15 cm sügavusel. Viljakandvuse perioodil on optimaalne mulla temperatuur +23-25°. Eriti halvasti talub kurk madalat mulla ja õhu temperatuuri koos nende suure niiskusega. Sellepärast on külma ilmaga parem kasta päeval, et ööseks peenrad natuke kuivaksid või kasvuhoone tuulduks. Mõningad aednikud arvavad ekslikult, et kurk on varjulembeline taim. Ta võib küll taluda mõningast varju ja annab seejuures head saaki kuid kurk on siiski valguslembeline taim. Suurim kurkide saagiperiood on intensiivse päiksepaiste ajal. Mittepiisava valguse puhul võib multðida peenraid valge kilega . See peegeldab valgust. Suurtesse kiletükkidesse tuleks teha 20-30 cm järel augud kastmiseks ja õhustamiseks. Kurk ei armasta tõmbetuult, kuid palavatel päevadel on vajalik kasvuhoones intensiivne tuulutamine. Nõrga õhu liikumise tõttu jääb lehtede pinnale hapnik, süsihappegaas ei pääse lehtedeni ja kõrge õhuniiskuse tõttu on võimalik viljade mädanemine otstest. Ilma tuulutamiseta kuumenevad taimed tugevasti üle. Ülekuumenemised avaldavad negatiivset mõju fotosünteesi intensiivsusele, geneetiliselt mõruvabad sordid lähevad kibedaks, eriti mittepiisava kastmise ja kuumuse koosmõjul. Kuna kurgi juured paiknevad mullapinna lähedal, on vajalik pidev kastmine . Süstemaatiline niiskuse puudumine väljendub lehtede närbumises ja kolletumises, kurgid muutuvad seest tühjaks ja kasvavad väärarenguga. Suurte kastmiskoguste puhul kasvuhoones toimub mulla soostumine , kuna drenaaþisüsteem enamasti puudub. Optimaalne on kastmine väikeste kogustega, kuid iga päev, isegi sombuse ja jaheda ilmaga. Kurk on tundlik pinnase tiheduse suhtes ja liig tiheda pinnase puhul arenevad taimed halvasti. Optimaalne tahke mulla, vedeliku ja gaasi suhe on 1:2:3. Vegetatsiooniperioodi teisel poolel pinnas tiheneb, vajadusel peab pinnast kobestama, tehes peajuurte vahele hargiga sügavad torked. 2- 4 torget 1 ruutmeetrile . Et juuri vähem traumeerida, võib suurema osa torgetest teha peenra ääres, kus on vähem juuri. Samasugust kobestamise tehakse soostumise korral.
Saagi koristamisel tuleb arvestada, et viljade suurus sõltub oluliselt sordist. Saagi koristuse valmidus määratakse sõltuvalt vilja läbimõõdust. 3-3.5 cm läbimõõduga vili on täiesti formeerunud. Ta võib olla 7-10 kuni 20-30 cm pikkune . Korniðoni tüüpi sordid koristatakse väikestena, kuni 2.5 cm läbimõõdu juures. Vilju ei tasu kasvatada liig suurteks, ülekasvanud viljad kiirendvad taime vananemist . Varase saagiga viiakse mullast välja toitained . Peamiselt lämmastik, kaalium ja magneesium . Lämmastik koguneb viljadesse nitraatidena. Suurem osa nendest on koores, seda tarvitatakse lehtede ja võrsete loomiseks. Kaaliumi soolasid on küllaltki märkimisväärses koguses viljades, magneesium on taime rohelistes osades.
Kiire toitainete vajaduse märgiks on vastava toitaine puudumise välised ilmingud. Lämmastiku puudus – need on kahvaturohelised lehed ja valkjad laigud võrsete otstes , viljade väärareng tipu teravnemisena. Kaaliumi puudus - kollakas–rohelised randid lehe äärtel. Magneesiumi puudus – väikesed helerohelised ümmardused laigud, mis asetsevat kaootiliselt leheraagude vahel, alates alumistest lehtedest. Väetamist tuleb teha juhendi järgi kuid tuleb teada mõningaid üldiseid reegleid – Väetamist soovitatakse teha mitte tihedamini kui kord 7 – 10 päeva jooksul. Väetis viiakse niiskesse mulda. Peale väetamist tuleb taimed kiiresti loputada üle puhta veega, et pesta maha väetis, mis on sattunud alumistele lehtedele ja võrsetele, seda tehakse lehtede keemilise põletuse vältimiseks. Väetise lahjendamine toimub üldjoontes (olenevalt selle koostisest) mitte rohkem kui 30 gr 10 l vee kohta. 10 l lahust kulub 5-le ruutmeetrile. Suur väetiste kontsentratsioon pinnases mõjub taimedele stressitekitavalt, mõjub negatiivselt taime arengule, tekitab juurestiku kärbumist ja lehtede põletikku. Väetatakse sooja ilmaga. Madala temperatuuri puhul väetamise efektiivsus langeb järsult.
Umbes juuli keskel soodsates kasvutingimustes toimuv alumiste lehtede kolletumine – see on loomulik nähtus. Toimub toitainete äravool viljadesse ja noortesse võrsetesse. Neid lehti ära korjata pole vaja. Kui nad ära korjata, siis lehtede kolletumine taimel intensiivistub. Peale selle eritavad nad kärbumisel süsihappegaasi, mis on vajalik fotosünteesiks. Süsihappegaasi allikas on ka sõnnik ja põhk nende lagunemisel. Kurgitaimede pikemaajaliseks säilitamiseks suve teisel poolel on soovitav istandust puhastada : koristada ära kuivad lehed ja lõigata ära vilja kandnud võrsed. Kasvuhoone alaosa tuleb korralikult tuulutada. Vegetatsiooni lõpupoole vanad võrsed ja kuivad lehed kahjustuvad esmajärjekorras hallmädanikust ja niiske õhu tõttu võrsed ja juurestik kahjustub mädanikust.
Kurk kasvab hästi koos ristõieliste taimedega, sellepärast võib hästi valgustatud peenra äärtesse istutada pekingi kapsast kogu suve vältel või redist varasemal perioodil või sügise poole.