Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maisi kasvatamine ja kastmine (0)

1 Hindamata
Punktid

Sissejuhatus
Olen alati mõelnud, et kui tihedasti tuleb taimi kasta. Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus . Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust.
Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta?
Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma .
Teooria
Hariliku maisi ajalugu
Harilik mais on pärit Kesk- Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse.
Eestis hakati maisi kasvatama 1835 aastal.
Hariliku mais
Mais on 2-3 meetri kõrgune üheaastane teravili. Vars on täidetud pehme säsiga ja läbimõõt on 2-7 sentimeetrit .
Harilikul maisil on 1-4 tälvikut, mis on 10-25 sentimeetri pikkune.
Hästi arenenud juurestik aitab taime püstisena hoida.
Kasvutingimused
Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline. Talle meeldib kasvada 25-30 kraadises soojas ning kergetel ja hästi õhustatud neutraalsetel, viljakatel muldadel.
Materjal ja metoodika
Materjal
  • Kasutasin 400 ml jogurtitopse
  • Poest ostsin taimede kasvuturvast
  • Suhkrumaisi seemned
  • Vesi

Metoodika
Idandasin suhkrumaisi seemneid 1. päeva. Seejärel panin seemned 400 ml, kasvuturbaga täidetud jogurtitopsidesse.
Topsid seemnetaga panin päikese kätte aknalauale, kus oli umbes 23 kraadi sooja ja õhuringlus. Mul oli kolm potti ja kastsin neid erinevalt:
  • ülepäeva (pott nr 1)
  • iga kolme päeva tagant (pott nr 2)
  • nädalas korra.(pott nr 3)

Kastmistabelid
9.04
10.4
11.4
12.4
13.4
14.4
15.4
16.4
17.4
18.4
19.4
1
X
X
X
X
X
X
2
X
X
X
3
X
X
20.4
21.4
22.4
23.4
25.4
26.4
27.4
28.4
29.4
30.4
1
X
X
X
X
X
Lõpp
2
X
X
X
Lõpp
3
X
X
Lõpp
Tulemused ja arutelu
Panime seemned maha 9. aprillil ja esimene taim tõusis 14. aprillil 3. potis ning 1. ja 2. potis olid taimed olemas juba 15. aprillil.
17. aprillil olid 1. ja 2. potis 4 taime. 3. potis tõusis ainult 3 taime. Põhjust ei tea, aga võib oletada, et kas seeme ei idanenud korralikult või kastsin liiga harva. Samuti ei saanud asi olla kasvutingimustes, sest ainuke erinevus oli kastmises ja nad olid kõik ühe koha peal.
1. potis oli keskmine taimede pikkus oli 5 cm. 2. poti taimede keskmine pikkus oli 7 cm ja 3. poti taimede keskmine pikkus oli 4 cm.
Teisel nädalal oli 1. poti keskmine pikkus 14 cm, 2. poti taimede kesmine pikkus oli 16 cm ja 3. poti taimede kesmine pikkus oli 10 cm.
Kolmandal nädalal oli 1. poti taimede keskmine pikkus 23 cm, 2. poti taimede keskmine pikkus oli 25,3 cm ja 3. poti taimede keskmine pikkus oli 21 cm.
Katse lõpus olid taimed ilusad ja uhked 1. ja 2. potis, aga 3. poti taimedel polnud ka viga, aga need olid lihtsalt natuke pisemad .
Kõige paremini kasvasid taimed 1. ja 2. potis ning kõige kehvemini 3. potis. Põhjus seisneb selles, et 3. potti kastsin ma ainult nädalas korra. Samas jäi ka 2. pott natuke liiga kuivaks ja 1. pott oli liiga niiske. Arvan, et kõige paremini kasvab taim, kui kastad teda iga kahe päeva tagant.
1. pott 2. pott 3. pott
Kokkuvõte
Soovisin saada teada, kui tihti tuleb kasta, et taimel oleks täiuslik elu. Ja selleks ma panin kasvama suhkrumaisi seemned kolme potti, mida kastsin kõiki erineval ajal ja korrapäraselt. Kasvutingimused olid kõikidel ühesugused ja sellised mida mais vajab: 25-30 kraadi sooja, päikesepaistet ja viljakat mulda.
Kastsin neid järgmiselt:
  • Ülepäeva
  • Iga kolme päeva tagant
  • Nädalas üks kord
Kastsin taimi niimoodi umbes kolm nädalat ja tulemis oli järgmine.
Pott mida ma kastsin ülepäeva oli natuke liiga niiske ja pott mida ma kastsin iga kolme päeva tagant oli jälle natuke liiga kuiv kui ma teda uuesti kastsin ja pott mida ma kastsin nädalas kord oli põhimõtteliselt kogu aeg kuiv. Samuti olid kõige pikemad taimed potis mida ma kastsin ülepäeva ja iga kolme päeva tagant ja kokku panin ma maha igasse pottti neli seemet ja ainult kahes potis tärkas neli seemet. potis mida kastsin nädalas kord tärkas ainult kolm seemet.
Kõige paremini kasvasid taimed potis, mida kastsin ülepäeva ja iga kolme päeva tagant kuna, aga mõlemal potil oli mingi viga, kas siis liiga kuiv või liiga märg kasvupinnas, oletan, et siis võiks kasta iga kahe päeva tagant.
Sissejuhatus
Olen alati mõelnud, et kui tihedasti tuleb taimi kasta. Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus. Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust.
Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta?
Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma.
Vasakule Paremale
Maisi kasvatamine ja kastmine #1 Maisi kasvatamine ja kastmine #2 Maisi kasvatamine ja kastmine #3 Maisi kasvatamine ja kastmine #4 Maisi kasvatamine ja kastmine #5 Maisi kasvatamine ja kastmine #6 Maisi kasvatamine ja kastmine #7 Maisi kasvatamine ja kastmine #8 Maisi kasvatamine ja kastmine #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarkpea12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kasvatamise juhend
12
odt

Kasvatamise juhend

lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pärast lehtede täielikku kuivamist, tavaliselt oktoobris, need eemaldatakse ja sibul tõstetakse toatemperatuuril (15–20°C) ja pimedasse kohta. Puhkeperiood lõppeb tavaliselt jaanuaris. Hooldus Kastmine: korrapäraselt peale õiepunga ilmumist ja ümberistutamist. Kasuta toasooja vett, ühtlasi jälgi, et vesi ei satuks sibulale. Kastmine lõpeta hilissuvel-sügisel. Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega. Ümberistutus: kord aastas peale puhkeperioodi kui õiepung on 4–5 cm pikk. Istutamise ajal eemalda lahtised kuivanud sibulasoomused ja täielikult kuivanud või pruuniks tõmbunud juured. Vana suure sibula küljest võib eemadalda ka väiksemad külgsibulad, need lähevad 2–3 aasta pärast õitsema. Meelsamini kasvavad nad väikses potis, sibul poolenisti mullast väljas.

Põllumajandus taimed
Toataimed
25
doc

Toataimed

Märtsist augustini väetatakse üle kahe nädala lahja väetislahusega . Pärit on aaloe Aafrikast , kuiva kliimaga aladelt . Kahjurid ja haigused on lehetäid ja kedriklestad . Aaloed on üldiselt lihtne kasvatada ja ta on vähenõudlik . [1][2][3] Flamingolill (Anthurium ) Flamingolill peab oma nime eest tänama oma ilusaid , tavaliselt roosa või punasevärvilisi õisi . Ta on valgusetundlik , kuid tundlik otsesepäikese suhtes pole . Tepmeratuur ei tohi langeda alla 15 soojakraadi . Kastmine ja väetamine on taime nõrgad kohad . Seetõttu tuleb vesi pehmendada või kasta vihmaveega . Tavalistes taimeväetistes on palju ühendeid , mille suhtes flamingolill on tundlik . Aseainena võib kasutada hüdrokultuuridele mõeldud vedelväetisi . Normaalse arengu tagamiseks kasutada just flamingolilledele mõeldud turvast ja turbasammalt sisaldavat kasvusubstraati . Paljundatakse jagamise teel või seemnetega , mis on aga suhteliselt aeganõudev .

Bioloogia
Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B

Aiandus
Ilutaimede hooldusjuhend
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Buxus semprevirens Harilik pukspuu Hooldus Hariliku pukspuu kõige raskemaks kasvatamise perioodiks peetakse pikalevenivat talve, vahelduvate külmade, suladega ja päikesepaistega. Sellel perioodil on igihaljad taimed kõige tundlikumad, kuna juurestik puhkab, kuid maapealne osa ärkab koos esimese päikesega. Piisava niiskuse puudumisel kuivavad lehed ja puitunud kasvud. Taimeosad, mis talvituvad lume all ja varjus, ei saa tavaliselt kahjustusi. Novembri algul tuleb läbi viia rikkalik kastmine, mis annab pikaks talveperioodiks taimedele piisavalt niiskust. Soovitav on põõsaste aluse multsimine turba või kõdunenud okaspuu okastega. Selleks ei sobi kuivad lehed, need põhjustavad niisketel ja pehmetel talvedel taime kõdunemist, seenhaiguse teket ning lehtede langemist. Püsivate külmade saabumisega kaetakse pukspuu. Väiksemõõdulised vormid kaetakse täielikult. Katmiseks sobivad puit- või plastmasskastid, millel on õhuavad

Ilutaimede kasutamine
Suvelillede ülesanne
34
doc

Suvelillede ülesanne

f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled ­ õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled ­ kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B

Ilutaimede kasutamine
Köögiviljad
11
pdf

Köögiviljad

Tõusme ilmumisest kuni Ilusate ja soojade ilmadega niiskemaid Soovitatav on istikutest, Umbrohutõrje Säilitamiseks korista enne juurviljani 40päeva kasvanud vili on puine ja Head ka nõrgalt happelised võimalik vältida maakirpu Kastmine öökülmasid Juurvili kasvab mullast välja kibe Istiku istutamisel ­ 4-5 Harvendamine (idu faasis, 4- Tõmba välja, raputa, lõika Sisu on kollane, kreemjas või Niiskuse suhtes nõudlik pärisjuurt, 1/3 juurest tagasi 5 pärislehe faasis) pealsed tagasi (1-2cm

Bioloogia
Mustikate kasvatamine
13
doc

Mustikate kasvatamine

teha. Töös tutvustan erinevate mustikataimede sorte, mida soovitatakse Eestis kasvata. Samuti saab ülevaate taime kasvutingimuste kohta. Ülevaade antakse ka mustikataime istutamisest ja hooldamise võtetest ja tingimustest. Eraldi peatükis tutvustatakse mustikataime paljundamise võimalusi. 2 Marja- ja puuviljakultuuride kasvatamine Maailmas kasvab looduslikult mitusada mustikaliiki, kuid vaid üksikud neist sobivad kultuuristamiseks. Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis

Põllumajandus
Maitse- ja ravimtaimed
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander

Terviseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun