Sõnajalgtaimed (2)

Sarnased õppematerjalid

15

ppt

Sõnajalgtaimed

SÕNAJALGTAIMED Bioloogia: 7. ja 12. klass  Üldiseloomustus eostaimed,millel on lehed, varred ja juured paljunevad ja levivad eoste abil eosest areneb eelleht, millel moodustuvad suguorganid viljastumine toimub veekeskkonnas, seetõttu kasvavad valdavalt niisketes kohtades kokku ~ 10 000 liiki, Eestis ~ 50 liiki  Paljunemine ja areng eostega vegetatiivselt risoomi * üherakulisest eosest areneb eelleht, millel moodustuvad abil suguorganid * viljastumine toimub veekeskkonnas * viljastataud munarakust areneb uus taim Sõnajalgtaimede arengutsükkel SÕNAJALGTAIMED  SÕNAJALAD suured liht või liitsulgjad lehed võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomi

Loodus õpetus

34

pdf

Eesti taimestik

.................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed..................................................................................................................11 Õistaimed..................................................................................................................................12 Taimed, mida saame Eesti looduses süüa..............................................

Eesti taimestik ja loomastik

4

docx

Taime botaanika

kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel) Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n). Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks. Sõnajalgtaime gametofaasi moodustavad eos, eelleht ning sellel arenenud suguorganid ja sugurakud. Haploidne (ühekordne) kromosoomistik - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt. Neil puuduvad

Loodus õpetus

11

docx

Põllumajandus taimed-Konspekt

- Kasutusel rahvameditsiinis - Keemiatööstuse tooraine - Õhu ja vee reostuse indikaatorid  - Erosiooni takistajad Sõnajalgtaimed  Ürgse päritoluga soontaimed, millel vegetatiivne keha on jagunenud juureks, varreks ja lehtedeks, puudub õis.  Liikide arv: ca´20000, Eestis 47.  Paljunemine: vegetatiivselt risoomidega ja eostega.  Elutsüklis domineerib diploidne sporofaas jagatakse sõnajalgtaimed 3 võsundirühma:  1. Sõnajalatüüp - sageli suurte lehtedega taimed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades  2. Osjatüüp - lehed on taandarenenud, niitjad. Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega, seest õõnsad. Eoslad on varretippudes eospeadena.  3. Kollatüüp - hulgaliselt spiraalselt varrel paiknevaid pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.

Kategoriseerimata

42

pptx

Sõnajalgtaimed

SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed  U. 400 mln aastat tagasi  VANAAEGKOND- Paleosoikum  Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad  Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed  Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude  Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida.  Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad …  Kollad,osjad, sõnajalad  Nad paljunevad ja levivad eostega  Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD  Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed.  Eosed arenevad varte tippudes eospeadest  Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt  Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold, ungrukold, harilik sookold, mets-vareskold

Bioloogia

50

doc

Botaanika Eksam

ja võimalik optimeerida ainete kasutamist maksimaalse kokkuhoiu suunas, hiljem on seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime

Botaanika

50

doc

Botaanika Eksam

Varases embrüogeneesis võime eristadakobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millestigaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo omaevolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigileiseloomulikud tunnused 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime

inglise teaduskeel

84

docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Tipmine, külgmine ja vahe-meristeem (algkude). Sekundaarsed akgkoed. 10. Taime põhikoed. Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed.  13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed

Aiandus

Kommentaarid (2)