Püsik Suvik Click to edit Master text styles Päevaliilia Second level Third level Fourth level Peiulill Fifth level [Püsik] [Suvik] Sibullilled Sibullilled on püsikute eriliik. Sibullilled koguvad oma sibulasse kasvuajal rohkesti toitaineid. Suure toitainevaru arvel suudavad nad kevadel varakult tärgata ja õitseda. Sibullilled Click to edit Master text styles Krookused Second level Third level Tulbid Fourth level Fifth level Aitäh kuulamast! Click to edit Master text styles
Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja oksatüügaste kaudu ning tekitab seal kiiresti areneva valgemädaniku. Heleda mädapuidu ristlõikel on näha mustad piirjooned. Viljakehad ilmuvad tüvele alles seenhaiguse
Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus Schlumbergera truncata / Zygocactus truncates Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 15-20 kraadises soojuses; peale õitsemist 6-8 nädalat 10-12 kraadises ruumis (kuid valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini. Pärast õitsemist on soovitav anda 6-8 nädalat puhkust ja kasta harvemini. Jälgida tuleks, et võrsed ei hakkaks närbuma
6. Millised nõuded on maasika sertifitseeritava paljundusmaterjali tootmise korral? 1) tehakse umbrohu- ja taimekahjustajatõrjet; 2) kasutatakse puhtaid masinaid, seadmeid ja töövahendeid; 3) välistatakse taimede õitsemine; 4) märgistatakse erinevad emataimede partiid sordinime, partiinumbri ja istutamisajaga; 5) on vahemaa sama kategooria erinevate sortide maasikataimede vahel vähemalt kolm meetrit; 6) eemaldatakse kasvuajal paljundusmaterjali sordipuhtuse tagamiseks sordile mitteomaste tunnustega või geneetiliste mutatsioonidega taimed; 7) ei ületa põllul, hoones või rajatises taimekahjustajaga saastunud või haigustunnustega taimede protsent lisas 3 kehtestatud taimekahjustaja esinemise piirmäära. 7. Kes sertifitseerib paljundusmaterjali? Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimine on selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse
Floramix N 4% Kasutada Peale istutusala Segatakse Intermag Parandab Kristal-N P2O5 2% juhul kui on valmimist ja mullaga taimede kasvu K2O 5% vajadust. siis teine segamini ja õitsemist. väetamine enne õitsemist SUBSTRAL® N 3% aastaringne Kasvuajal - üks vesilahus Substral Enne Looduslik P2O5 1% kord nädalas kasutamist väetis K2O 5% Puhkeajal raputa tugevasti (oktoober - pudelit mõne veebruar) kord minuti jooksul
Mida pikem ja jahedam on kevad, seda enam kannatavad taimed võimaliku lämmastiku puuduse all ja seda efektiivsem on pealtväetamine. Mida huumusrikkam on muld seda väiksem on N-väetiste kasutamise efekt. Lämmastikväetisi ei anta liblikõielistele taimedele. P-väetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Fosfor on vajalik taimedele talvitumiseks, viljade ja seemnete arenguks. P- väetisi võib kasutada sügisel ja kevadel ning taimede kasvuajal. Fosforväetisi võib kasutada rohkem kui taime vajadus, sest ta ei leostu mulast välja. Fosforväetiste sobivaim andmise viis on põhiväetisena sügisel (nt istutusala ettevalmistamisel või sügiskünnil) või kevadel paikliku väetisena. K-väetiste kasutamisel tuleb eelkõige lähtuda mulla kaaliumivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Kaaliumit vajavad taimed õitsemiseks ja õievärvuse intensiivistamiseks ning talvitumiseks
Mulla suhtes okral erilisi nõudeid ei ole, kasvades rahuldavalt samadel pinnastel, millel kurk või tomatki. Kasvukohale istutatakse istikud kasvutüübist olenevalt reavahedega 60-100cm ja taimede vahedega reas 30-60cm. Okrataimed võivad kasvada 0,6-2m kõrguseks. Enamik USAs ja Lõuna-Ameerikas viljeldavaid sorte, mis ilmselt meilgi kasvuhoones kasvatamiseks kõige paremini sobiksid, on kasvukõrgusega 1,2-1,8m. Seega vajavad taimed toestamist analoogselt kasvuhoonekurgi või tomatiga. Kasvuajal peab väga hoolas olema kastmisega. Mulla niiskusevaeguse suhtes on okra väga tundlik ning reageerib sellele kohe kasvuseisaku ja saagi langusega. Optimaalsetes kasvutingimustes võib esimest saaki koguma hakata tärkamisest arvates 8-10 nädala pärast. Kuprad kasvavad väga kiiresti ja saavad koristusküpseks juba 4-6 päeva pärast õitsemist. Koristustöödel soovitatakse töötada kinnastatud kätega, vältimaks käte vigastamist kokkupuuteil karedapinnaliste taimeosadega
Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv. Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000 seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400-2500 idanevat seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse taimekahjuritega. KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse. Kas kasvatatakse kiu või õli saamiseks. Varajane koldküpsus sobib kõige paremini kiu saamiseks kuna selles küpsusjärgus saadakse linalt kõige suurem ja kvaliteetseim kogusaak. Selles staadiumis on linapõld muutunud helekollaseks. Lehed on
Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai. Madisepäeva kombed ja tavad Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Põhjatuul ennustas külma kevadet. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest
Vajab ideaalseks kasvamiseks niisket mulda ja kuiva õhku SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Hiina US A T ürg i Ind ia Eg ip tus KAS TEADSID? Ee s tis tunti to m a tit ve e l 2 0 . s a ja nd i a lg us e s ki vä h e Juure s tik tung ib kuni p a a ri m e e tri s üg a vus e le ja võ ib la iud a kuni 1 ,5 m ka ug us e le va rre s t TOMATI VILI KURK (Cucumis sativus) Päritolumaaks PõhjaIndia Idanemine algab 1215 kraadist Optimaalne temperatuur kasvuajal 2030 kraadi Vajab niisket ja viljakat mulda Kasvab soojas parasvöötmes On sooja nõudlik Vajab rohkesti niiskust Ei vaja palju valgust SUURIMAD TOOTJAD Ma d a lm a a d P o o la His p a a nia Kree ka Bulg a a ria KAS TEADSID? Kurg is o n üle 9 0 % ve tt KURK HERNES (Pisum sativum) Päritolumaaks VäikeAasia Vajab parasniiskeid ja mõõdukalt tihenenud liivsavi ja saviliivmuldasid Kasvab soojas parasvöötmes On valgusnõudlik
ligikaudu 500 mg kaltsiumi. Täielikult uueneb inimese luustik iga 56 aasta tagant. Päevanorm naistel on 1000-1300 mg ja meestel 1000-1300 mg. Fosfor Fosfor on samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas. Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada
vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1.Mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv. *Raskustung-juured alati allapoole
tilli ja köömnega sarikõieliste hulka. Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga ja tugevasti hargneva varrega, mille harud kannavad rohelisi, sulgjad ja õrnu lehti. Taime kuldkollased õied koonduvad suurteks sarikateks, pärast õite viljastumist arenevad neist viljad ehk kõnekeeles seemned. Küpsena sarnanevad need nii välimuselt, aroomilt kui ka maitselt aniisiseemnetega. Magus apteegitill on kulinaarias kasutusel nii ürdi kui ka vürtsina. Kasvuajal, enne õitsemist pruugitakse liha- ja kalaroogade maitsestamiseks taime õrnu lehti. Vürtsina leiavad kasutust poolküpsed sarikad ja isegi juured, kuid kõige enam tarvitatakse siiski seemneid ehk vilju. Mugulatest ja jämenenud lehevartest valmistatakse hautisi, wokirooge ja salatit. Lehti ja seemneid maitseainena. · Koriander Koriander on poole meetri kõrgune maitse- ja ravimtaim petersellitaoliste lehtede ja punavalgete väikeste õiegruppidega
Külvimees pidi vastlapäeval üheks korda sööma, siis andvat põld üheksakordse seemne. Uuemaaegsed vastlapäevatoidud on vastlapuder ja kuklid. Vastlapäevaks lõppesid üldiselt lihatagavarad otsa ja järgnevatel tähtpäevadel ning pidudel kasutati rohkem muna-, jahu- ja piimatoite. Madisepäeval (24. veebruar) võis küpsetada kooki, keeta tangusööki, ei tohtinud aga kapsaid, uba ega herneid keeta, et nad kasvuajal ära ei ussitaks. Samuti ei tohtinud süüa liha ja kartuleid. Karjalaskepäeval (14. aprill) anti mõnel pool isegi kariloomale tükk leiba, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigivad. Künnipäeval (14. aprill) kasteti esimest kündjat nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune. Suvistepühadega tähistati külvitööde perioodi lõppu. Siis mindi kiigel, kus jagati kaselehtedega värvitud mune
Viinapuu Viinapuu on üks vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi maailmas. Viinapuu on soojema parasvöötme taim. Ta talub talvel vähest külma, kuid vajab sooja suve. Parim temperatuur kasvuajal on 20 kraadi. Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima.
Hirsi kasvatamine *Hirsitang on suure valgu ja rasvasisaldusega . *Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk . *Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele. *Üks kõige põua- ja kuumakindlamaid teravilju . *Haigus ja kahjurikindlus kõrge. *Maailmas kasvatatakse 40-50milj hektaril, peamiselt aafrikas ja aasias. Parimad saagid 2,5-4 t/ha . Kasvutingimused: Soojus.minimaalne idanemistemperatuur on 8-10 kraadi , optimaalne 20kraadi. kasvuajal optim. temp 18-23 kraadi . Niiskus.Transpiratsioonikoefitsent 200-250. Juurtel erakordselt suur veeimemisvõime. Tugeva põua korral kasv peatub. Valgus.valgusnõudlik taim. Külviread põhja-lõuna suunaliselt(lisab saaki 6-10%)- intensiivn fotosüntees tera täitumisest valmimiseni . umbrohtumus ja tihe külv vähendvad saaki . Muld.viljakas , toitaineteriks, mitmesugused mullatüübid, mulla pH 6,5-7,5 . Talub ka happelist mulda. Agrotehnika *Vegetatsiooniperiood 55-115 päeva.
Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Tulenevalt keskkonnast on jõulukaktus tundlik ereda päikesevalguse ja samas nõudlik kõrge õhuniiskuse suhtes. 5.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 11 15-20 kraadises soojuses; peale õitsemist 6-8 nädalat 10-12 kraadises ruumis (kuid valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini. Sobiv muld on vett läbi laskev, huumusrikas ja kergelt happeline
- Mullastiku suhtes nõudlik:vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda - 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina,India,USA,Venemaa,Prantsusmaa, Kanada, Austraalia,Saksamaa, Pakistan, Türgi Riis - 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias - Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse Mais kliimavöötmeni - Nõuab palju soojust ja niiskust - Valgusnõuslik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt - Jahedamas kliimas haljassöödaks sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist - Suurima saagikusega teravili - 2005 toodeti 635 miljonit tonni - 2005 toodeti 692 miljonit tonni, suurimad tootjad: USA, - riisi- suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia,
· Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses · Kasvatatakse kõikides maailmajagudes · Mullastiku suhtes nõudlik: vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda · 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina,India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia,Saksamaa, Pakistan, Türgi 1.8. Riis · 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias · Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni · Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist · 2005 toodeti 635 miljonit tonni riisi- suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA · Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) 1.9. Mais · Nõuab palju soojust ja niiskust · Jahedamas kliimas haljassöödaks · Suurima saagikusega
õhupuhastaja. Tänu oma dekoratiivsusele ja vastupidavusele leiab nõelköis tihti kasutamist kaubanduskeskustes ja kontorites. Nõelköie hooldusjuhend Toatemperatuur on täiesti sobiv, ei sobi aga märg ja ülekastetud muld. Parim kastmisvesi on nõus ööpäeva seisnud vesi või siis vihmavesi. Talvel peaks arvestama, et mida jahedam on ruum, seda vähem vajab taim kastmist. Talle meeldib vee piserdamine ja niiskem õhk. Kasvuajal märtsist augustini väetatakse toalillede väetisega kord nädalas koos kastmisega. Ümber võib istutada teisel, kolmandal aastal, kui pott on juurestikku täis. Kasvusubstraadisk sobib toalillede muld. Nõelköie kasvutigimused Nõelköis on vähenõudlik toataim: ta talub hästi vähest valgust ja madalat õhuniiskust. Sõrgköis Sõrgköis on epifüüt, st et ta kasvab vihmametsades puudel ja okste vahel, vahest harva ka maapinnal
2. veebruar küünlapäev ilmad juba nii valged, et nägi kangamustrit kududa. Valmistati rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad eredalt. Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak. 24. veebruar madisepäev putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta, sest siis nad lhevad kasvuajal ussitama. · Märts (paastukuu): 1. märts jevdokia päev lindude saabumise päev, lindudele visatakse toitu. 8. märts naistepäev naised tööd ei tee 9. märts linnupäev, tsirgupäev seostub nr 40, tulnud 40 Sebastja märtri järgi. 40 lindu pööravad suu suve poole ja lendavad tagasi koju, küpsetati kakukesi lindudele. Arvati, et kui sel päeval on külm, tuleb seda 40 päeva järjest. 17
apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid
Kogu külmatöötluse saavad liilia sibulad Hollandis Valime kohalikes tingimustes ajatamiseks sobivad sordid järgmistest rühmadest: Aasia-hübriidid, Ida-hübriidid, LA-hübriidid ja Longiflorum-hübriidid Eraldi sordid on lõikeõite tootmiseks ja potikultuuri jaoks Nõuded kasvuhoone ja kasvutingimuste suhtes: Kastides kasvatamisel temperatuur varrejuurte moodustamise ajal 12-13º, kasvuajal 14-16º, päeval päikesega 22-25º, relatiivne õhuniiskus 80-85% Kasvutingimuste muutmiseks kasutada ventilatsiooni ja varjutamist. pH Aasia- hübriididel 6 – 7, Ida- LA ja Longiflorum hübriididel 5.5-6.5 Võimalik ettekasvatamine juurutusruumis 3-4 nädalat 10-13º juures Kastides kasvatamine: Eelajatamisel võib kaste juurutusruumis hoida seni kui võsud on 8-10 cm pikad. Istutamisel
Ajalehes anti sõna politseinikule, endisele kaugushüppajale Tiit Lumistele. MÄÄRUSED Eri liiki määruseid komaga ei eraldata. Koosolek toimub 4. mail Tallinnas. Sama liiki määrused eraldatakse komaga. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. Mees kohtles teekäijat vaenulikult, põlastavalt. Täpsustav või seletav aja- või kohamäärus. Kevadel, pärast õitsemist(,) tuleb taimed tagasi lõigata. Põhilisel kasvuajal, suvel(,) tuleb taime ohtralt kasta. Hõlmavaid määrusi komaga ei eraldata. Jõudsime esmaspäeva hommikul kell 5 Tallinna. Kirjanik Arvo Mägi sündis Kavastu vallas Põhja-Tartumaal. Nädalapäeva ja kuupäeva märkivad sõnad ei hõlma teineteist, nende vahele pannakse koma. Koosolek toimub esmaspäeval, 13. mail kell 14.30.
Nuikapsas 2-aastane Külmakindel Vähenõudlik Varajased istikutest Vähe sademeid kasta Väldi ülekasvamist (siis on Varsvili (ümar, ovaalne, Parem saak jahedamal suvel Huumusrikkad saviliivmullad kasvukohale rohkem kõva, kiuline, halb koorida) valjka või punaka või violetse Kasvuajal palju vett, muidu Väetise suhtes ei ole nõudlik Hilised otsekülv Ebaühtlane niiskus mõjub Varajast saaki võib korsitada, koorevärvusega) vili puitub ja on maitsetu Võib kasvatada kurgi, Mitte liiga sügavale mulla halvasti (lõheneb) kui saak on 6-7cm jäme.
peamised ekspordiarktiklid. *Põllukultuure võib klassifitseerida mitmeti: 1) kust kultuur pärit on 2) (Kus kasvatatakse?) Suurimad teravilja kasvatajad on Hiina, India ja USA Nisu: • vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda • suurimad nisutootjad– Hiina,India, Venemaa, USA,Prantsusmaa,Kanada, • RIIS • 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias • Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni • Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist • riisi suuremad kasvatajad:Hiina,India, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan • MAIS • Nõuab palju soojust ja niiskust • Suurima saagikusega teravili 2009 maisi suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Indoneesia,India,Prantsusmaa,Argentiina Lõuna-Aafrika Vabariik,Ukraina Kultuurtaim Kust pärit(manner)
tekkimine välis- ja maltspuidus. Põhjustab mädanikku. Väline pehmemädanik puidu pikaajalisel ebaõigel säilitamisel malts ja lülipuidu kahjustus puitulagundavate seente poolt. Kahjustunud puit on ehituses seennakkuse allikas. Putukkahjustused Puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Eristatakse pindmist, pinnalähedast, sügavat, läbivat ja suurt tõuguriket. Tõugurkked tekivad puidus peamiselt tõugu kasvuajal ki nad puitu närivad. Kui puit viiakse metsast üle uutesse tingimustesse ja tõugud satuvad uude keskonda, siis tavaliselt nad hävivad. Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad. Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi: 1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2
6. TERAVILJAD / TAIMED Taime (vilja) kasvufaasid – 00 - tärkamine; 10 - lehtede kasv; 20 - võrsumine; 30 – kõrsumine (lihtne lugeda viljapeas pähikuid); 40 - viljatupe paisumine; 50 - loomine; 60 - õitsemine; 70 - seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid. Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem. Lisaks on suviviljade saak väiksem, kui taliviljadelt, mis tähendab väiksemat tulu. Taliteraviljad – Nendeks on talinrukis, -nisu, -oder ja talititrikale
saagikust. Kartuli kasvuaegse hoolduse juurde kuulub veel -lehemädanikutõrje (esimene tõrju profülaktiline, siis, kui taim on 15 cm kõrge. Lehemädaniku tekkimist soodustab soe ja niiske ilm. Levib väga kiiresti on ohtlik. Varajasel kartulil esineb rohkem kui hilisel) -keemiline umbrohutõrje (oluline teada, milline umbrohi põllul kasvab, sellele vastavalt valitakse preparaat, soov. kasutada vähendatud norme) -kartulimardika hävitamine-käsitsi korjates Väetamist tehakse kasvuajal ka korduvalt (vastavalt mulla koostisele) Koristamine Toidukartul koristatakse siis kui kartulimugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgistumises. Koristusviisid 1)mehhaniseerimata 2)osaliselt mehhaniseeritud 3)kompleksselt mehhaniseeritud koristamine Säilitamine Säilitustingimused jagunevad: ·raviperiood-mugulad järelvalmivad, koor muutub tihedamaks, vigastatud kohad armistuvad (10 kuni 15 päeva 15°C juures)
ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Kartuli-hõbekärn haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine. o Kartuli-süvikkärn kandub edasi nakatunud mugulatega ja mulla kaudu
[9] Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab õitsemist kui keskmine temperatuur on 10 kraadi või rohkem ning teeb seda koos lehtimisega või natukene varem. Kirsipuu viljad ehk kirsid valmivad suvel. [10] 2.1 Liigi tagasilõikamise nõuded Kirsipuude mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad. Nende lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel ajal lõikamine isegi meeldib, kuna viljad pääsevad päikese kätte. Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. Puid on mõistlik juba maast madalast kujundama hakata, sest mida väiksem lõikehaav, seda paremini ja kiiremini see paraneb. Lõikamata aga läbi ei saa.
Peale mikrokliima parandamise kaitseb katteloor porgandit tõhusalt ka porgandi - lehekirbu ja porgandikärbse kahjustuse eest. Hooldustööd seisnevad peamiselt mulla õigeaegses kobestamises, umbrohu hävitamises ja porganditaimiku harvendamises. Mulla kobestamist (kooriku purustamist) ja umbrohu hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt mulla pealispinna tihenemisest ja umbrohtumisest. Ilma täppiskülvikuta õnnestub harva külvata porgandit optimaalse tihedusega. Enamasti vajab taimik harvendamist. Esimest korda on soovitav harvendada võimalikult vara, juba 10. - 15. päeval pärast tärkamist, jättes vahed 1 - 2 cm. Teist korda tuleks harvendada 2 - 3 nädalat pärast esimest harvendamist. Lõplikud vahekaugused jäetakse olenevalt külviskeemist ja sordist 3 - 5 cm
Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest ning ka seleeni sisaldavate toitude ja väetiste kasutamisest. Fosfor on samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas. Fosforit sisaldavad · piim · juust · liha · ajud · maks · munad · herned · oad · kala · koorimata teravili · mõned puu- ja köögiviljad. 11 Kasutatud kirjandus: www.terviseinfo.ee www.inimene.ee www.eestitoit.ee www.tai.ee www.sign.ac.uk www.tervisekaitse.ee www.ti.ttu.ee www
vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Faktoreid võib jagada mõju järgi: 1. Mullapealsed ja juurestikuliselt mõjuvad Õhurõhk, kahjurid, reostumine.
optimaalsest külviajast hiljem külvatud päevaga kaotame 60 kg saagikust. Paras külvi- sügavus on 4-5 cm. Põuasel kevadel tuleks põlde pärast külvi rullida, et kiirendada idandite tärkamist ja pinnale jäänud väiksemaid kive sisse rullida. Suuremad kivid tuleb niikuinii korjata, et vältida kombainide lõhkumist koristamisel. 8 Kasvuaegne hooldamine Kõige olulisem töö kasvuajal on õigeaegne umbrohutõrje. Kui võimalik, tuleks põldu enne idandite tärkamist või siis orase tärganud 3. lehe faasis äestada. Sageli ei pääse mööda ka keemilise umbrohutõrjest. Üheaastaste seemneumbrohtude pritsimiseks on soovitatav kasutada Granstar Preemiat. Kui esineb nii ühe-, kui ka mitmeaastaseid umbrohte tuleks kasutada herbitsiide- Sekator, Mustang või Arrat. Sobivateks puhtimispreparaatideks lendnõe ja triiptõve vältimiseks on Bariton ja Maxim Star
kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja selle müügiks ettevalmistamine. Töökeskkond Aedniku töö võib toimuda nii välistingimustes kui ka kasvuhoones. Õues töötades tuleb arvestada erinevate ilmastikutingimustega ning mõnikord tuleb töötada ka külmades ja niisketes oludes. Suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni, taimede kasvuajal. Talvel on aedniku peamised tööülesanded saagi säilitamine ja/või turustamine ning ettevalmistused uueks kasvuperioodiks. Aedniku tööaeg on tavaliselt 40 tundi nädalas, kuid olenevalt kohast ja töötamise vormist (eraettevõtja või palgatöötajana) saab ta oma tööaega mõneti reguleerida. Aednik kasutab oma töös mitmeid tööriistu, nagu labidad, rehad, hargid, noad, aia-, oksa- ja
Ei soovitata kasvatada kartulit turvasmuldadel ega kasutada turbakomposte, sest turvas on haigustekitajale soodne elupaik, oma pH, niiskuse ja õhulisuse pärast. Enne kevadist mahapanekut kasutada puhtimist. 11 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea) Kartuli-süvikkärn kuulub suuremate kahjustajate sekka kartulikasvatuses. Positiivne on,et kahjustusi saab vähendada juba kasvuajal. Selleks tuleks vältida üleniisutamist, mis on üheks haiguse põhilisemaks põhjustajaks. Niisutamisega tagatakse kartuli parem säilivus. (Resistance to Powdery Scab in Potato, C.R.Brown) Kartuli- süvikkärna iseloomustavad kartulimugulal olevad tumedamad kärnad (Joonis 7). Joonis 7.Kartuli – süvikkärn (A potatoe tuber) Antud haigus levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu
· Kasvatatakse kõikides maailmajagudes · Mullastiku suhtes nõudlik: vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda · 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi Riis · 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias · Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni · Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist · 2005 toodeti 635 miljonit tonni · Riisi suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA · Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) Mais · Nõuab palju soojust ja niiskust · Jahedamas kliimas haljassöödaks
1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t
Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis-koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis.
Olenevalt sordi kasvuperioodi pikkusest antakse kasvuperioodil 1- 2 korda lisaväetisi. Märgatava saagilisa annab põllu kastmine või vihmutamine kasvuperioodi teisel poolel, kui toimub juurvilja intensiivne kasvamine (juuli - august). Kui porgandit kasvatatakse laia reavahega (60- 75 cm), võib vajalikuks osutuda porgandi muldamine augustis- septembris, kui juurviljade ülemine osa mullast välja kasvab ning on oht selle roheliseks värvumiseks või külmakahjustusteks. (7) Kahjurid Kasvuajal põhjustavad peamisi probleeme porgandi-lehekirp ja porgandikärbes. Lehekirbu keemiliste tõrjepreparaatide kasutamisel on vaja seda teha korduvalt. Veidi aitab ka külviaja valik. Külvata kas väga varakult või alles nädal enne jaanipäeva, siis ei ole porgand lehekirbu massilise lendluse ajal kõige tundlikumas arengufaasis. Porgandi kärbse keemilist tõrjet tehakse samuti korduvalt, sest kahjuri munemisperiood on pikk. Mõlema kahjuri kahjustust esineb vähem tuultele avatud kasvukohas
kõrvatoimed.Hoiustamiseks on enmus juhul kuivatamine ja tõmmised ( vee ja viinaga). Preparaatdega sama tõhusad on õlid. Naistepunast teha õlis, japanna veelpäikese kätte. Mõni kord võib teha ka segu. Arvestada igasuguste võimaustega, mis see kaasa võib tuua. Kogumine Koguda puhtalt. Koguda ühte liiki, mitte pärast jagama hakata. Korjata õigel ajal; kui toimeaineid leidub( on kõige rohkem). Tavaiset sügisest varakevadeni, suvel kasvuajal on vähe. Kui kasutada lehti, siis korjata suvel. Kui annavad õied siis korjata õitseise ajal, sest õitsedes aine tehulk kahaneeb. Meliss korjata enne õitsemist. Puu koort koguda talvisel ajal. Nt piparmüntikorjata sügisel,siis on taimes rohkem vajaikke aineid. Paremad ravimtaimed saab metsast, sest taimedel on stressi tingimustes rohkem kaitseaineid. Metsast korjates ei tohi täielikut ära korjata kaitsealuseid liike. Kaubandus Väikeseõieline pajulill on taim mida palju müüdakse.
Põõsakujuline mägimänd ja tema sordid (valida tuleks madalad sordid, kuna põhiliik kasvab siiski liiga kõrgeks) sobivad lausistutusena suurte hoonemassiivide tasakaalustamiseks, aga ka foonitaimeks, grupi- ning üksikpõõsaks. Sageli on haljastajad hädas seemnest paljundatud, silma järgi väljasorteeritud ,,madalate" taimede majandamisega, kuna nende kasv ei ole ühtlane ning reeglina kasvavad taimed ikkagi liiga kõrgeks. Siin aitab iga-aastane pikkvõrsete kärpimine nende kasvuajal (juunis) umbes poole kuni 2/3 pikkvõrse pikkuse võrra. Sel viisil on võimalik juhtida ka põõsa okste kasvusuunda. Kärpimisega tuleb alustada kohe istutusjärgsel aastal. Linnatingimusi talub ka harilik mänd. Eriti sobiv on ta kasutamiseks elurajoonides (Tallinna ,,-mäed"!), parkides ning parkmetsades. Kuna harilik mänd valgusnõudliku liigina on väga azuurse võraga, ei koorma ta ka koduaeda liialt üle, kuigi kasvab kõrgeks puuks. Arvestada
kehapinna koheselt pärast pritsimist. Preparaadi vorm: õli dispersion. Proteus 110 OD on laia toimespektriga insektitsiid, mis sisaldab kahte erineva toimemehhanismiga toimeainet. Deltametriin on kontaktne toimeaine, mis kleepub taime lehe pealispinnale. Mõjub kahjuritele koheselt läbi nahapinna, häirides nende närvitalitlust ning pidurdab putukate toitumisintensiivsust. Kulunorm- 0,5 – 0,75 l/ha, veekulu - 200-300 l/ha Kordus-kuni 3 korda kasvuajal, ooteaeg-14 p Hind – 27eur/l Umbrohud Orashein (Elymus repens) Ennetatav Kultuurtaimedele soodsate kasvutingimuste loomist,taimede tiheda seisu saavutamist. Kasutamine puhta külvise ja käärinud sõnniku. Umbrohtude levikut põldudele tõkestab ka nende õitsemiseelne niitmine jäätmaadel,teede ääres.Saagi õigeaegne koristamine. Agrotehniline Koorimine.Kui peale koorimist moodustub 2-3 uut võrset tuleb uuesti koorida või künda.Süiskünniga maetakse kurnatud risoomid sügavale mulda
Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Maarjapäev, ka paastumaarjapäev, punamaarjapäev, kapsamaarjapäev - 25. märts Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi, mille juures on olulisemad järgmised
valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Maarjapäev, ka paastumaarjapäev, punamaarjapäev, kapsamaarjapäev - 25. märts Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi, mille juures on olulisemad järgmised jooned ja
niisutusväljak või pinnasfilter. Kõigil juhtudel jaotatakse reovesi vett filtreerivasse pinnasesse sinna paigutatud augustatud või piludega immutustorustiku kaudu. Reovee puhastamine imbväljakul ja pinnasfiltris põhineb vee aeglasel filtreerimisel läbi pinnasekihi, misjuures vees olevad reoained adsorbeeritakse pinnase poolt. Niisutusväljakul on oluline osa taimedel- taimejuured imevad vett. Niisutusväljak sobib paremini kasutamiseks taimede kasvuajal, s.o. kevadest sügiseni. Pinnasfiltris juhitakse reovesi torude abil läbi filtrikihi, mille all on drenaaztorustik puhastatud vee kogumiseks ja edasiseks suublasse juhtimiseks. Viimastel aastatel on väikeasulate ja puhkealade reovee bioloogiliseks puhastamiseks rajatud looduslähedasi tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet. Peale eelnevat mehaanilist puhastamist (setitamist) juhitakse reovesi kas madalasse tiiki, kus kasvavad
apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid
Viies väetist mulda, saavad taimed selle ikkagi kätte, kuigi koefitsient on väike. Ülejäänud superfosfaat neeldub keemiliselt, muutudes kättesaamatuks. Happelistel muldadel leiab aset reaktsioon, kus superfosfaadi kaltsium asendub alumiiniumi ja rauaga, tekib raua-alumiiniumfosfaat, mis ei lahustu ei vees ega ka juureeritistes. Happelisel mullal tuleb enne väetise lisamist likvideerida, kasutades selleks lupjamist. 4)bioloogiline neeldumine seisneb bioloogilise aineringes. Kasvuajal organismid võtavad mullast toitaineid oma kudede-rakkude ülesehitamiseks. Seega teatud kogus N, F ja K jne. on teatud ajaks seotud. 5)füüsikalis-keemiline neeldumine ehk asendusneeldumine- on kõige olulisem põllumehe seisukohalt, sest sellel põhineb kogu mullaväetusõpetus. Olemus seisneb selles, et mullas toimub pidev ioonidevahetus vedela j atahke faasi vahel. See on ekvivalentsetes ehk võrdsetes kogustes.
annaabi.ee 
