Puittaimede hoolduse juhend (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonna instituut
Aianduse osakond
Puittaimede hoolduse juhend
Koostas: Kati Markus
Juhendas: Ele Vool
Tartu 2016
Sisukord
Harilik kuldvihm ................................................................................................................................3
1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded............................................................................................3

Hooldus isekülvil või levimisel........................................................................................4

Elujõulisuse suurendamine ...............................................................................................4

“ Kosmeetiline ” hooldus..................................................................................................4
Kirsipuu ..............................................................................................................................................5
2.1 Liigi tagasilõikemise nõuded............................................................................................5

Hooldus isekülvil või levimisel........................................................................................6

Elujõulisuse suurendamine..............................................................................................6

“Kosmeetiline” hooldus....................................................................................................8
Viited...................................................................................................................................................9
Viited..................................................................................................................................................10
Harilik kuldvihm
Laburnum anagyroides
Harilik kuldvihm on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas , pärit Lääne-Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt, armastades lubjarikkaid muldi. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised , 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased, võrsed tumerohelised, karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates , õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid cytisiini) dekoratiivne põõsas. Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui grupiti. Sordid : ' Aureum ' - lehestik kollakasroheline; 'Pendulum' - võra rippoksaline. [1]
1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded
Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist .
Ilupõõsaste lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel.
Suvel ,kohe peale õitsemist, lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. [2]
Lõikamisel lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, aga ei kärbita. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. [3]
Õige nõrgalt võib lõigata kuldvihma ka talvel. [4]
1.2 Hooldus isekülvil või levimisel
Kuldvihma võib paljundada seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või kümikusse kui külvata enne talve. Tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi. Mõjub hästi üksikult muru taustal või tumerohelisel taustal harvendatud rühmadena. Istikud võivad ka välja venida ja maha painduda. [5]
Kuldvihm paljudeb hästi vegetatiivselt. [6]
1.3 Elujõulisuse suurendamine
Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremaid kuldvihmataimi katta . [7]
Kuldvihm vajab tuulte eest varjatud päikselist kasvukohta . Pinnas peaks olema viljakas, vett läbilaskev ja mitte happeline. [8]
1.4 "Kosmeetiline" hooldus
Kui ilupõõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta põõsa noorendamine.
Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast . Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid. [2]
Kirsipuu
Prunus subg. cerasus
Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste toompuu perekonna alamperekond . Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn , kui sedagi . Kirsipuu vili on kirss. [9]
Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab õitsemist kui keskmine temperatuur on 10 kraadi või rohkem ning teeb seda koos lehtimisega või natukene varem. 
Kirsipuu viljad ehk kirsid valmivad suvel. [10]
2.1 Liigi tagasilõikamise nõuded
Kirsipuude mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad. Nende lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini.
Puule sel ajal lõikamine isegi meeldib, kuna viljad pääsevad päikese kätte. Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena.
Puid on mõistlik juba maast madalast kujundama hakata, sest mida väiksem lõikehaav, seda paremini ja kiiremini see paraneb . Lõikamata aga läbi ei saa.
Kirsipuid lõigatakse võrreldes õunapuuga vähem ja valikuliselt. [11]
Mida kevade poole, seda enam hõljub õhus haigustekitajaid ning seda päevakohasem on lõikehaavade kohene kaitsmine. Tavapärane vahend haavade kaitsmiseks on aiavaha. Uuesti võib puude lõikamise peale mõelda suvel (juunis-juulis). Siis on hästi äratuntavad kuivanud oksad, lisaks võib sae või kääridega eemaldada väiksemaid elus oksi. Kõikidele liikidele on eriti sobimatu lõikuseaeg pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni. Sel ajal kasutavad taimed kogu energia lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks.[12]
2.2 Hooldus isekülvil või levimisel
Aiamaa peab enne viljapuude istutamist olema tasandatud ning kividest ja kändudest puhastatud, Väheviljakale mullale antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi või veetakse peale viljakat mulda. [13]
Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld , seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus.
Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel.
Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud kirsipuude juurestik paikneb suhteliselt maapinna lähedal ning on horisontaalsuunas võrdlemisi lai, ületades tavaliselt 2-3 korda ladva pikkuse. Maapealse osa järgi jagunevad kirsipuud tüvikirsipuudeks ja põõsaskirsipuudeks. Esimesed on 3-5 meetrit kõrged ning üldjuhul ühe tüvega, kirsid kasvavad kõrgemal võras ning teised 1-3 meetrit – oksad on pikad ja längus ning võra on madal ja ümara kujuga.
Kirsipuude viljastamine sõltub ilmastikust ning temperatuur peaks jääma üle 13-15 kraadi. Vastasel korral võib juhtida, et kirsiõied langevad maha ning selleks aastaks on kirsisaak rikutud. [10]
Pärast istutamist tuleb võraoksi kärpida. See on Vajalik võra ja juurestiku vahelise tasakaalu taastamiseks, sest istiku väljakaevamisel jäi osa juurestikust mulda, aga ka pungade puhkemsie ning okste kasvu ja harunemise ergutamiseks. [14]
2.3 Elujõulisuse suurendamine
Kirsipuud taluvad üldiselt talvel hästi külma. Ohtlikuks võib saada 30 kraadine või suurem pakane, kuid kui kirsipuud hästi ette valmistada, siis ei saa ka see neile saatuslikuks. Kirsipuude ettevalmistamise hulka kuuluvad näiteks enne suuremate külmade saabumist puutüve ümber lume kuhjamine. Samuti võib tüved ja põhioksad kinni mähkida. Selleks sobib hästi tihedam paber, riidekotid, vanad riided, kuuseoksad.
Kirsipuu kinni mähkimine aitab hästi ka loomade vastu, kes armastavad kirsipuu koort närida. Näiteks jänesed ja kitsed .
Kevadel on suurim oht öökülm, sest see võib hävitada õiepungad. Levinud nipp öökülma ohuga võitlemiseks on piserdada õisi enne temperatuuri alla nulli langemist veega, see aitab neid kaitsta, kuna tekkinud jää tekitab kaitsekihi. Nipi negatiivseks pooleks on muidugi see, et hoolega tuleb jälgida kraadiklaasi, et õigeaegselt tegutseda. Ja teiseks aitab see ainult juhul, kui öökülm pole suurem kui -1 või -2 kraadi. Teine levinud nipp on tugevalt suitseva lõkke tegemine aias, mis aitab samuti  temperatuuri langemise vastu.[10]
Selleks, et vältida kirsipuude lehevarisemistõbi, tuleb varisenud lehed hävitada ja pritsida puud enne pungade puhkemist karbamiidi või raudvitrioliga. [15]
Mida paremini muld taimi toitainetega varustab , seda viljakam ta on ja seda suurem on saak.
Viljapuud kasvavad normaalselt, kui põhjavesi on 1,2..1,5m sügavusel.Pinnalt kobestatud muld takistab niiskuse auramist sügavatest kihtidest ja säilitab seda taimejuurte tarvis. Mulla kobestamine parandab ka mulla õhusisaldust.
Viljapuud võtavad rohkesti mullast lämmastiku, fosforit , kaaliumi ja kaltsiumi. Viljapuu vajab ka magneesiumi, väävlit, rauda, boori , mangaani , vaske, molübdeeni ja tsinki , mida mulla son tavaliselt piisavalt. Kui aga viljapuude kasvus ilmnevad mõningad häired või puudushaigsued, tuleb tingimata anda ka mikroväetist, mis sisaldavad eespool loetletud elemente. Kõik need elemendid on viljapuude kasvuks vajalikud ja mitte üksi ei ole asendatav teisega . Järelikult on vaja hoolitseda selle eest, et mullas oleks kõiki mikroelemente.
Ilmastik mõjutab viljapuude maapealse osa kasvamist, arenemist ja saagi kujunemist suurel määral. Valgus ja otsene päikesepaiste on vajalikud eneregiaallikana toitainete ümbertöötamisel viljapuulehtedes. Valguspuudusel jäävad lehed kahvatuks, elujõuetuks, viljad ei värvu sordile omaselt , maitse jääb mõrkjaks. Otsene päikesepaiste on vajalik viljapuu õiealgmete tekkimise ja viljade valmimise ajal. Viljapuu võra kasvu tuleb reguleerida nii, et valgus pääseks iga okasni.
Viljapuu juurestik on välismõjude eest kaitsutud mullaga, võra kaetud lehtede ja oksastikuga, tüvi aga on kõige vähem kaitstud organsüsteem. Et tüvi on kogu viljapuu elutegevuses väga tähtis, tuleb teda hästi kaitsta ja hooldada .
Noore viljapuu vegetatiivse kasvamise periood kestab tavaliselt varakevadest juulikuu lõpuni. Seejärel hakkavad võrsed puituma ja talveks ette valmistuma. Vahel ei lõpeta noored viljapud kasvu õigeaegselt või alustavad seda teist korda augustis, mõnikord isegi septembris. See võib viljapuule ohtlikuks saada, sest puitumata ja karastumata võrsed ei talu talvetingimusi, külmuvad ning kahjustravad sellega kogu puu kasvurütmi. Et noorte viljapuude kasvamist hilissuvel ära hoida, tuleb soodustada niiskuse auramistmullast noorte puude kasvupiirkonnas. Kui võraalused kaeti kevadel multšiga, tuleb see suve keskel kõrvaldada. Vihmasel suvel on soovitatav külvata noorte puude võrade alla kattekultuure, mis aitavad niiskust ära kasutada ja pidurdavad sellega viljapuude kasvu. Lämmastikuväetised tuleb anda varakevadel, mitte hiljem. [14]
2.4 "Kosmeetiline" hooldus
Varakevadel tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada tüved ja võraharud korbast ja seente viljakehadest. Ravida ka koorehaavad.
Õitsemisjärgselt tuleb lõigata kirsipuudel välja ja põletada kõik luuviljaliste mädanikust kahjustatud oksad. Suvel tuleb eemaldada kirsipuudel hõbelehelisusest nakatunud oksad. Lõikehaavd tuleb katta õlivärvi või aiavahaga. [14]
Suvel tasub ära rebida senini kasvanud vesivõsud. Äravõetud võrsete asemele sel aastal enam uusi ei kasva ning puu saab suunata rohkem jõudu õiepungade arenguks. [12]
Luuviljalisi kärbitakse vähem ja valikuliselt, sest väga tugev kärpimine muudaks võra jälle väga tihedaks ja lisatööd ei ole ju mõtet teha. Tugevasti (umbes poole võrra) peaks siiski kärpima ploomipuude pikki aastakasve. Kandeealiste puude vananevaid oksi saab välja vahetada võras olevate vesivõsudega. Vanade ploomi - ja kirsipuude noorenemisvõime ei ole kuigi suur, sellepärast peab piirduma tagasihoidliku noorendamisega. [12]
Viljapuude ümberpookimine võetakse ette siis, kui istutatud viljapuu ei vasta sordile, kui väheviljakad sordid on vaja asendada viljakatega, kui tahetakse parandada viljastumistingimusi, rikastada sortimenti vms. Ümberpookimne annab tulemusi vaid juhul, kui puud on terved , elujõulised ja noored. Vanu, kiduraid ja haigeid puid pole mõtet ümber pookida. Ploomi- ja kirsipuud on ümerpookimise suhtes tundlikumad kui õuna - ja pirnipuud. Ümberpookimiseks valitakse võraharud, mis on ühtlaselt arenenud ja terved. [13]
Viited
[1] Aiasõber.(2011). Kuldvihm. [WWW]
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/391
[2] Karner.(2011). Ilupõõsaste lõikamine. [WWW]
http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/
[3] Hortes. Ilupõõsaste lõikamine. [WWW]
http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21
[4] Luua metsanduskool. (2011). Puude ja põõsaste hooldamine. [WWW]
https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa
[5] Seemnemaailm. (2002). Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides. [WWW]­
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee
[6] Haljassaare. Harilik kuldvihm. [WWW]
http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28
[7] Hansaplant. Perekonnakirjeldus. [WWW]
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=163&art=111
[8] Calmia. Harilik kuldvihm [WWW]
http://www.calmia.ee/Taimed/laburnum_alpinum.ht m
[9] Vikipeedia. (2015). Kirsipuu [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/Kirsipuu
[10] Rodoaed . (2013). Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine . [WWW]
http://www.rodoaed.ee/kirsipuude-hooldamine-ja-kasvatamine/
[11] Maakodu . (2011). Ploomi- ja kirsipuu ootab lõikajat. [WWW]
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/ploomi-ja-kirsipuu-ootab-loikajat?id=49812615
[12] Valgamaalane. (2005). Iga viljapuu vajab kärpimist. [WWW]
http://valgamaalane.postimees.ee/2203847/iga-viljapuu-vajab-karpimist
[13] “ Aiandus väikeaedades” A. Viks , kirjastus Valgus, Tallinn, 1985
[14] “ Maaelaniku koduaed” E. Kukk, kirjastus Valgus, Tallinn, 1985
[15] Hansaplant. Kirsipuu lehevarisemistõbi. [WWW]
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=837&cid=1806&cgid =
Joonis 1. Harilik kuldvihm.
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee
Joonis 2. Kirsipuu.
http://pilt.delfi.ee/picture/3048463/
10