Midagi korrata pole vaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keele väljendusõpetus: KIRJAVAHEMÄRGID

Eesti keele väljendusõpetus: KIRJAVAHEMÄRGID (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Eesti keel - Eesti keele väljendusõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Midagi korrata pole vaja?

KIRJAVAHEMÄRGID
KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID

Kõrvallause eraldatakse alati koma (de)ga.
Ma ei tea, kuhu ta läks.
Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime.
Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks.
Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju.

SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID

Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt).
Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle.
Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle.
Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe.
Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised.

isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad kokku, et ja kui ette koma ei panda.
Käisin pool linna läbi, ilma et oleks kohanud ühtki tuttavat inimest.
Võtke ette mida tahes, peaasi et ta ei kannataks.
Ma tõstsin kohutavat lärmi, olgugi et see oli minevik .

Ka kõrvuti asetsevate sidesõnade vahele ei panda koma.
Tuleks tõrelda, kuid et ta on nii tundlik, siis piisab ehk märkusest.
Ent nagu teatati, ei võinud ešelon veel selleks ajaks Tamsallu jõuda.

LAUSELISUSEGA SEOTUD ERIJUHTUMID

Kõrvallause eraldatakse komaga , kui ta sisaldab öeldist.
Sõudsime nii kiiresti, kui suutsime.
Öeldis on da-infinitiivi kujuline.
Poiss mõtles, kuidas ülesannet lahendada.
Kui minna, siis kohe.
Meist igaüks on arutlenud küsimuse üle, kus hoida raha.
Olema-verbi väljajätt ei mõjuta kõrvallause komakasutust.
Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud.
Ta tegi rohkem, kui ette nähtud.
Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud .
Mis keelel, see meelel .
Komakasutus on vaba ühendites: maksku mis maksab, saagu mis saab, tee mis tahad , olgu kuidas on, läheb kuidas läheb.
Komakasutus on vaba juhul, kui kõrvallausest on välja jäetud pealause verbiga identne öeldisverb.
Kas klient näeb e-arvel kõike seda(,)mida oma paberarvel.
Poisid teevad sama(,)mis tüdrukudki.
kui ja nagu
Mees oli tugev kui karu.
Laps uuris kingitust nagu imeasja.
Niisuguseid inimesi nagu Juhan ei ole just palju.
Helista , kui tagasi jõuad.
Tüdruk vastas, nagu teda oli õpetatud.
Laps uuris kingitust, nagu oleks see imeasi.
Kui võrdlussidesõna kui alustab käändelise verbivormiga tarindit, on komakasutus kui ees vaba.
Seda on kergem öelda(,) kui teha.
Meil ei jäänud muud üle(,) kui tagasi minna.
Ma ei pea tegema muud(,) kui korralikult harjutama.
Kõrvallause kaaluga ja vaba komakasutusega on ka öeldisverbita võrdlustarindid, kus võrdlussõna (nagu või nii nagu) seisab lause algul.
Nagu kõik koduloomad (,) vajavad hoolitsust ka kassid. Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust.
Nii nagu Eesti tarbija(,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda…

OTSEKÕNE KIRJAVAHEMÄRGID

Otsekõne pannakse jutumärkidesse.
Mari ütles: „Ma lähen koju.”
„Ma lähen koju,” ütles Mari.
„Kas te olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?”
Mari ütles „Ma lähen koju” vaid Jüri ärritamiseks.
Kevadel oli lehes pealkiri „ Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama”.
Võistkond leidis pudeli kirjaga „Ära jäta taarat randa!”.

LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID

Alati eraldataks komaga järeltäiendina esinevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata- lühendid .
Kaup, osalt kastidesse pakitud, osalt pakkimata, oli jäetud riiulitele vedelema.
Komaga eraldatakse määruslikud nud- ja tud-lühendid.
Söönud kõhu täis, heitsin magama.
Teiste juttudest hirmutatud, heitis laps magama.
Tavaliselt eraldatakse komaga verbita lauselühend .
Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes.
Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale.
Aga: Suu täis ei räägita. Ta käib kogu aeg nina maas . Lühem, tegevuse viisi väljendav püsiühend .
des- ja mata-lauselühend: Komaga eraldatakse põhilause järel paiknevad lühendid, kui käändeline verbivorm on lühendi algul.
Ta tuju oli hea, hoolimata halvast ilmast .
London mängib traditsioonilist mängu, olles vastu igale sammule, mis …
Komaga ei eraldata põhilause ees paiknevaid lühendeid, kui käändeline verbivorm on lühendi lõpus või kui sel vormil puuduvad laiendid .
Tuppa astudes ütles mees, et …
Vastust ootamata lahkus ta toast .
Süües kasvab isu.
Kirja lõppu ei panda sõnade tervitades, tänades, jõudu soovides vms järele koma.
*Tervitades, Peeter > Tervitades Peeter
Komaga ei eraldata vorme alates ja võrreldes.
Alates esmaspäevast hakkab kehtima… Kahju loodusele on väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga.
Vahel rakendatakse des- ja mata-lühendi reeglit ekslikult ka valt -tarindi puhul.
*Erinevalt paljudest eakaaslastest, ei ole Maret iseenda kahvatu vari.
*Vastavalt meie tehtud kutse täpsustustele, võiks toimuda…
maks- ja tuna-lühendi komakasutus on vaba.
Paul oli jälginud iga lauset(,) kaasa haaratuna kõne arengust.
Polnud vaja eiti pingutada(,) seda kõike mõistmaks.
Ta sõitis eskalaatoril üles(,) kahe tüseda mehe vahele kiilutuna.

KIILLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID
Kiilud eraldatakse kas komade , mõttekriipsude või sulgudega .

Komadega lühemad kiilud.
See lavastus , räägitakse, läheb suure menuga.
Kiilu eriliik üte.
Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastutada.
Kirja alguses pöördumise järel koma ei panda.
Tere, Peeter! või Tere, Peeter
Mõttekriipsud
Mart – tema on üks kummaline inimene.
Mets, loomad, maa, vesi, õhk – seda kõike peab hoidma.
Ühel päeval – mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud – avaldas isa mulle kogu tõe.
Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele.
Palju ei puudunud – jõudsin õnneks viimasel minutil eest ära hüpata -, et auto oleks mulle otsa sõitnud.
Sulgudega eraldatakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused , viited jms.

JÄRELTÄIENDI JA –LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID

Omadussõnaline järeltäiend ning järellisand eraldatakse koma(de)ga.
Minu kolleeg , tark ja elukogenud, ütles, et…
Kas sina, haritud inimene, tead, mis …?

Järellisanditeks (või järeltäienditeks) on ka ühendid, mis algavad sõnadega nimelt, näiteks, nagu (=näiteks), s.o, sealhulgas, muu hulgas, teiste seas, eriti jne.
Mitu kooli, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma …
Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister.
Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist…
Omastavas käändes järellisand eraldatakse ühe komaga.
Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul.
Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud .
Meie, sõprade vahel polnud saladusi.
Tartus, meie ülikoolilinnas, on palju tudengeid.
Kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt.
Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla .
Komaga ei eraldata olevas käändes ja kui-lisandit.
Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa.
Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa
.
Järeltäiendi või –lisandi esiletõstmiseks võib selle eraldada komade asemel mõttekriipsudega.
Siinsete inimeste südamemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks.
Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti.

LISANDITAOLISED MÄÄRUSED
Päritolumaal, Peruu mägises siseosas(,) valitsevate tingimuste tõttu on ta harjunud …
Täna, 7. septembril(,) saavad huvilised …
14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval(,) peetakse emakeelepäeva.
RIND - JA KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID
Sina küsid, mina vastan .
Juhan on muidu tubli mees, kuid armastab vahel viina võtta.
Oleme täna käinud Ardus, Olustveres ja Puiatus.

Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, (nii)…kui (ka) puhul koma harilikult ei kasutata
Vihma sajab ja päike paistab.
Vares istub aiateiba otsas või katusel.
Mehel polnud sõpru ega vaenlasi .
Tal leidub nii sõpru kui ka vaenlasi.
Koma on soovitatav panna, kui sidesõna alustab järsult uue mõttega lauset või kui temaga väljendatakse vastandust, seletust või järeldust.
Ta ehmus , ja rõõm segunes vihaga.
Oli juba möödunud kümme tundi, ja mehi polnud ikka näha.
Lapsed tulevad meiega suvitama, või me loobume üldse maale minekust.
Koma peab panema , kui rindosalause järgneb kõrvallausele, üttele, järellisandile vms, mis nagunii tuleb komaga eraldada.
Vend ütles, et tal ei ole aega, ja sõitis edasi.
Tulge siia, poisid, ja vaadake, mis ma leidsin.
Andsin pileti Jaagule, oma töökaaslasele, ja ta oli väga rahul.

SAMAVÄÄRSED JA HÕLMAVAD TÄIENDID, LISANDID VÕI MÄÄRUSED
sinised, punased ja kollased õhupallid – samaväärsed täiendid
suur, paljuharuline lühter – järgnev täiend täpsustab eelnevat
uued tumerohelised tugevad lehed
LISANDID

Kõrvuti lisandid on enamasti samaväärsed ja eraldatakse koma või sidesõnaga.
Kohtasin eile oma sõpra, ülikoolikaaslast ja kunagist kolleegi Jüri Põldu.
Ajalehes anti sõna politseinikule, endisele kaugushüppajale Tiit Lumistele.

MÄÄRUSED

Eri liiki määruseid komaga ei eraldata.
Koosolek toimub 4. mail Tallinnas.
Sama liiki määrused eraldatakse komaga.
Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli.
Mees kohtles teekäijat vaenulikult , põlastavalt.
Täpsustav või seletav aja- või kohamäärus.
Kevadel, pärast õitsemist(,) tuleb taimed tagasi lõigata.
Põhilisel kasvuajal, suvel(,) tuleb taime ohtralt kasta.
Hõlmavaid määrusi komaga ei eraldata.
Jõudsime esmaspäeva hommikul kell 5 Tallinna.
Kirjanik Arvo Mägi sündis Kavastu vallas Põhja- Tartumaal .
Nädalapäeva ja kuupäeva märkivad sõnad ei hõlma teineteist, nende vahele pannakse koma.
Koosolek toimub esmaspäeval, 13. mail kell 14.30.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 28 allalaadimist

Eesti keele väljendusõpetus-KIRJAVAHEMÄRGID #1

Eesti keele väljendusõpetus-KIRJAVAHEMÄRGID #2

Eesti keele väljendusõpetus-KIRJAVAHEMÄRGID #3

Eesti keele väljendusõpetus-KIRJAVAHEMÄRGID #4

Eesti keele väljendusõpetus-KIRJAVAHEMÄRGID #5

Eesti keele väljendusõpetus-KIRJAVAHEMÄRGID #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nastyachaynaya Õppematerjali autor

Eesti keele väljendusõpetuse 6. loengu konspekt, Teemad: kõrvallause, otsekõne, lauselühend, kiillause, järeltäiend ja lisand, rind- ja koondlause, määrused.

eesti keel kirjavahemärk kõrvallause otsekõne lauselühend kiillause järeltäiend ja lisand rindlause koondlause määrused.

Sarnased õppematerjalid

doc

Komad

nagu oma hinge. Kooloniga eraldatakse: a) selgitav lisand, nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus; b) loetelulisand, mis järgneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell (vt ka SÜ64). Sulgudega eraldatakse lisand, mille väljendatud mõistet loetakse teisejärguliseks, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. Rindlause kirjavahemärgid Rindlause vahemärgistatakse enam-vähem samade reeglite järgi mis koondlause. 1. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komaga, nt Sina küsid, mina vastan. Kellassepp on muidu tubli mees, kuid armastab vahel napsitada. 2. Sidesõnade ja, ning, ega ja või puhul vahemärke enamasti ei kasutata, nt Vihma sajab ja päike paistab. NB! Koma tarvitatakse: a) ja, ning ees, kui need alustavad järsult uue mõttega lauset, nt Ta ehmus, ja rõõm segunes vihaga;

Eesti keel

docx

Kirjavahemärkide tabel

kohta, märkides selle eri tunnuseid. prullakad poisid - kõik tantsisid Samalaadiliste täiendite vahele sambat. pannakse koma. Omadussõnalised täiendid Sinine, kollane, punane ja pruun värv said juba otsa. Täiendid, mis näitavad samaliigilisi tunnuseid Inglise, vene, saksa keele oskus Alati eraldatakse komadega on väga vajalik. järellisandid Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel 3. PÕIM- Põimlause on liitlause, mille osalaused Tädi Maali korjas maasikaid ja LAUSE on alistusseoses ostis poest vahukoort, et

Eesti keel

doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine.

Eesti keel

doc

Eesti keele kirjavahemärgireeglid

Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1

Eesti keel

docx

Lisand

Lisand Lisand on nimisõnalise täiendi erijuhtum. See tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel. Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt,

Eesti keel

docx

Lausete liigid

olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE

Eesti keel

odt

Interpunktsioon, kirjavahemärgistamine - reeglid

nt Elasin pikka aega Pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. (kohamäärus) nt Elasin pikka aega Saare maakonnas Kuressaare linnas Pikal tänaval. (kohamäärus) nt Ma olen sündinud 5. märtsil 2006. aastal. • Mõistemahult samad – koma pannakse. nt Olen elanud Saare maakonnas, Pärnu maakonnas ja Harju maakonnas. nt Eile, 6. oktoobril toimus koosolek. nt Täna, 7. oktoobril, teisipäeval kell 14.30 lõpeb eesti keele tund. (kellaaja ees koma pole, sest kellaaeg on üks hetk päevast, mahub teise sisse, seega koma ei ole) • Ametlikus keeles kasutatakse määruesid nimetavas käändes (nt CV) ja sel juhul eraldatakse määrused alati komaga. nt Marit Tarkin, 07.10.2014, Kuressaare Gümnaasium • Erinevaid määruseid (aeg – millal?, koht – kus?, viis – kuidas? jne) omavahel komadega ei eraldata. nt Olen sündinud Kuressaares 5. märtsil.

Eesti keel

doc

Eesti keele reeglid

Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt) KEELENÕU Keelenõu * Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731. * ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/ * ,,Eesti keele käsiraamat" * ,,Eesti ortograafia" * ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3) * www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee * ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel ÕSi kasutamine + liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane . vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima ' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's { } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup

Eesti keel

Rohkem sarnaseid