Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ameerika vaba kooli liikumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vaba kool taotles seda, et lastele antakse võimalikult palju tegutsemis-ja valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et
nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks
kooli juhtimisse. Nimetatud lahendusega püüti lisaks õpetada lastele praktikas demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi.
Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuseis halbadele asjadele (nagu teadmine, autoriteet ja süsteem) ja heade asjade (nagu vabadus, kogukond ja loovus ) heakskiitmine.
Vabad koolid pidasid soodsat õppimiskeskkonda tähtsamaks õpetuse sisu puudutavatest küsimustest ja aruteludest selle üle, miks ja kuidas lapsed õpivad. Kasvatusvaateks oli, et laps õpib sellest keskkonnast, milles ta elab. Vabade koolide kasvatusalane mõte toetus progressiivse pedagoogika
pärandile, mille põhjal selle esindajad pidasid oma ülesandeks kasvatada ühiskonnale lapsi, kes oleksid emotsionaalselt vabad ja tasakaalus. Eeldati, et kui kool suudaks kasvatada terveid kodanikke , laheneksid ka ühiskondlikud probleemid.
Rõhutades traditsiooniliste vahendainete vajalikkust, erines avatud kasvatus selgelt vaba kooli liikumisest . Avatud kasvatus ei olnud ka ühiskonnakriitiline liikumine, vaid püüdis muuta kooli kasvatus-praktikat koolisüsteemi sees, kohandades õpilast ühiskonnaga.
Rothenberg (1989) määratleb Ameerika avatud õpetuse eesmarke, kirjutades, et õpilased peavad koolis "omandama põhioskused , mida keeruline tehnoloogiline ühiskond eeldab.
Algkoolis tahendab see lugemise, kirjutamise ja arvutamise õppimist. Rothenberg jätkab, et avatud kasvatuse üheks eesmargiks on panna õpilased lisaks iseseisvalt õppima ja õpetada neile, kuidas huviobjekte leida ja käsitleda. Keskseks lähtekohaks avatud kasvatuse filosoofias on Rothenbergi järgi
kasvatuse lapsekesksus. Kool peab arvestama õpilaste intellektuaalse, emotsionaalse ja füüsilise arengu rütmiga. See tähendab, et kuigi laste arengus võib tähendada üldisi üksteisele järgnevaid etappe , areneb iga indiviid oma kiirusega ja on ainulaadne isiksus. Jäik õppekava ja standardne õpetus ei jõua kõigi ega isegi mitte enamiku õpilaste vajadusteni. Kooli kasvatuslik tegevusmudel peab olema paindlik ja selles tuleb lähtuda õpilasest, aga mitte mingitest väljastpoolt määratud
nõudmistest.
Avatud õpetuse lõppemise põhjuseid: õpiedukuses ei ilmnenud enamasti usaldusväärseid erisusi avatult ja tavapäraselt õpetatud õpilaste vahel. Teiseks mõjutavaks asjaoluks peab Rothenberg seda, et mitmetes avatud koolides keskenduti rohkem avatud kooli väliste tulemuste omaksvõtmisele
kui õpetuse kvaliteedile. Avatud kasvatuse lakkamisele aitas Rothenbergi (1989) järgi kaasa seegi
asjaolu, et avatud klassis töötamine nõudis õpetajalt vaga palju.
Ameerika vaba kooli liikumine #1 Ameerika vaba kooli liikumine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor huvijuhe Õppematerjali autor
Kirjeldus Ameerika Ühendriikides toiminud koolijuhtimismudelit nimega vaba kooli liikumine

Sarnased õppematerjalid

KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

kasvatada. Ellen Key oli lasteaedade vastu, ent kui olude sunnil on hädatarvilik laps lasteaeda panna, siis peaksid lapsed seal mängima kui kassipojad ja koerakutsikad; kasvataja peab olema täiesti passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime ­ kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada,

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

on head õpetajad.“ Bill töötab ka mentorõpetajana keeruliste Mike O’Connor / The Psychology of Education Review / Köide 27, Nr. 2, lk 44-5 koolide meeskonnaõpetuses. Ta on vägagi teadlik tänapäeva kooli nõudmistest õpetaja juhirollile. Ta on Austraalia Hariduskolledži kol- „Iga Bill Rogersi raamat leiab innustunud vastuvõttu klassiõpetajatelt ning teistelt, kelle töö hõlmab õpilaste käitumist ja hingehoidu. Bill Rogersi kirjutuslaad on siiras, lõbus ja teravmeelne. Pärast stressirohket päeva leegiumi liige, All Saintsi ja Trinity kolledži ning

Psühholoogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun