Tema maailmavaate aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. 1840.a. rajas F. Fröbel oma esimese eelkooliealiste laste lasteasutuse, millele pani nimeks ,,lasteaed". Ta koolitas ka lasteaednikke. 1849.a. avas ta Lasteaednike Seminari Bad Liebensteinis, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lapsevanematele. Lasteaednike ülesandeks pidas Fröbel pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega (http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1138/Oppematerjal.pdf ). Alljärgnev referaat pühendub Friedrich Fröbeli pedagoogika põhimõtetele ja nende maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia
" Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi,
aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende meeli ja leida tegevust ärkavale vaimule jne.
Fröbeli 2 põhilisemat teooriat: 1. Hingelis-vaimse arengu suur tähtsus varajases lapseeas 2. Mänguteooria ja mänguülesannete väljatöötamine Töötas välja oma mänguülesanded, mis aitasid last arendada mängu kaudu. Õpetasid tundma matemaatilisi seoseid ja funktsioone. Kasutas näiteks palli, silindrit ja kuupi. Samuti ka konkreetseid materjale nagu puulehed, kivid, lilled jms. 5 slaid Ajaloost 20-ndail kasutati lasteaedasid sõjalistel eesmärkidel 1920ndatel aastatel muutusid lasteaiad tihti relvade ja lahingumoona valmistamise kohtadeks. Sõjajärgses ühiskonnas oli suur vajadus lasteaedade järele, kuid ometi suurt murrangut ei toimunud. 30-ndail natsionalistliku ideoloogia rakendamine Tegelemine pedagoogikateaduste, sotsiaal-pedagoogika ja psühhoanalüüsiga keelati kas osaliselt või täielikult. Rakendati rassiõpetust, mis tähendas, et riik vajab terveid ja tugevaid inimesi, keda karastada sünnist alates. Rõhutati isamaa-armastust ja lasteaias tehti sõjalisi
individuaalsusega arvestamist. Põhiülesanne on: luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele Eralasteaiad enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. II
EV LAPSE KOOLIVALMIDUSE MÄÄRATLEMINE • Raseduse kulu ja loote arengu jälgimine. Naiste tervishoid, sünnitusabi kvaliteet. • Riskivastsündinute jälgimine, arengu hindamine, perekonna toetamine ja õpetamine. • 0-1,5a laste arengu jälgimine pere- ja eriarstide poolt, nõustamine ja abi meditsiini-, rehabilitatsioonisüsteemis, lapsehoiu kvaliteet. • 1,5-3a lapsed sõimerühmades. Õpetajakoolituse kvaliteet, lasteaia logopeedide töö algus. Vanuses 3-5 a. Oluline on kokkupuude teiste lastega. Lasteaed, õpetajate oskused erivajadustega last märgata ja lapsevanemat nõustada, õpetamise rasksastet varieerida. Logopeediline töö, vajadusel individuaalne arenduskava. Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused vajaduse korral. Vanuses 5-7 a. Koolivalmiduse kujunemine:Hoiakud, oskused ja teadmised õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade kaupa. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused, oskus töötada grupi liikmena
arengutaset hinnata, sh lapsevanematelt teavet küsida (eelneva arengu, koduste tegevuste kohta). Vahel on vajalik suunata laps veel mõnedele lisauuringutele, mille toimumisest on kas palju aega möödas või mida pole seni vajalikuks peetud. Soovitused täiendavatele uuringutele suunamisel on samad, mis tavarühmadeski: anda lapsevanemaga kaasa lasteaiapoolne hinnang ning paluda tagasisidet spetsialistilt ka lasteaia jaoks. Nagu tavarühmas tuleb ka sobitus- ja erirühmas teha hindamistulemustest kokkuvõte ning viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna
Lapsed kõnnivad õpetajaga saalis/õues vabalt ringi ning loevad salmikest: ,,Porgand maitsev, kaal on maitsev, mis saab siis kui kapsast maitsed. Ruttu, ruttu Korjama". Lapsed hakkavad koos õpetajaga köögivilju korjama. Korjatud saakinäidatakse õpetajale, kellega koosnimetatakse ja kirjeldatakse vastavatköögivilja. 7 Vaimse tervise edendamine Sõbraliku ja toetava õhkkonna loomine Hea lasteaia üheks olulisemaks tunnuseks on seal valitsev õhkkond. Sõbralikus ja toetavas õhkkonnas tunneb nii laps kui iga personaliliige, et temast hoolitakse ja teda väärtustatakse. Õpetaja roll hõlmab hoolitsust laste sotsiaalse, vaimse ja emotsionaalse heaolu eest, õpetades ja juhendades lapsi teineteisest hoolima, pakkudes nii arengut toetavat tagasisidet laste tegevustele kui ka vajadusel abi, julgustust ja toetust. Sõbralik
Kõik kommentaarid