Milline oleks ideaalkool? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

7-le õpilasele piisab praegustest kehalise kasvatuse tundidest ainult sellepärast, et nad rohkem ei viitsi. Nendel õpilastel järelikult puudub harjumus või huvi iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks. 6  Joonis 2 Kooliväliselt spordiga tegelejad Leidus 13 õpilast, kellele ei piisa praegustest kehalise kasvatuse tundidest. Neile meeldivad kehalise tunnid ja sooviksid, et neid oleks rohkem. Sellest saame järeldada, et neil on arenenud välja harjumus iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks, kuid paljudel õpilastel siiski see harjumus puudub. Ainekava näeb ette, et põhikooli lõpetajal on arenenud välja harjumus iseseisvaks aktiivseks liikumiseks (PRÕK). Nüüd tuleks mõelda, mida tuleks ette võtta, et see harjumus kujuneks välja kõikidele õpilastele ning mitte vaid üksikutele. 2.2 Tunnid läbi õpilaste silmade

Kehaline Kasvatus ja ujumine

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Lõigukesi Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi intervjuust Eesti Päevalehe ajakirjanikule Jaak Urmetile: Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme? Miks on neid ühes koolis rohkem, teises vähem? Selles on süüdi õpetaja elukutse alaväärtustamine. Kui noor mees, kes on õppinud õpetajaks, saaks niisugust palka, et tagada oma perekonnale eksistents, siis tuleks ta kooli ega peaks otsima paremini tasustatud töökohta. Kui mul oleks klassi ette viia mõni suur tugev mees, siis mul ei oleks distsipliiniprobleeme, nad vaataksid talle otsa ja oleksid temast vaimustuses. Kui see eriala oleks väärtustatud, siis minu kui koolijuhil tekib võimalus valida selline õpetaja, millist ma paremaks pean. Kui ma võtan kellegi katseajaga ja ta osutub halvaks, siis katkestan temaga suhted, võtan teise. Ja niiviisi tekib mul hea kaader. Aga mul pole kusagilt võtta!

Ajalugu

15

doc

HEV koordinaatori roll

Keeruline ja raske on ka nende noormeeste kodune elu, kus pered on läinud lahku ja emad kasvatavad üksi poisse. Tähelepanu püüavad nad saada oma negatiivse käitumisega. Paraku on probleemsel käitumisel ka tagajärjed ning esmalt võivad need ilmneda just õpiraskustes õpilasel. Iga aastaga tuleb kooli üha enam õpilasi, kellel on õpiraskused. Mahajäämus klassikaaslastest tekitab trotsi, stressi ja süvendab mahajäämust veelgi. Sellistele õpilastele oleks vaja läheneda individuaalselt. Ei saa väita, et tavakooli programm käib neile ülejõu, kuid tõenäoliselt vajavad nad eriõpetust või teatud toetatud tegevust nende arengus. Sageli neid õpilasi ,,veetakse" klassist klassi, kuid see pole kindlasti lahendus lapse jaoks, kui tema arengut ei toetata ega arendata vajalikul moel, mis hiljem võib osutuda takistuseks elus hakkama saamisel. Koolides on palju lapsi, kes ei jõua klassiga samas tempos õppekavanõuetele vastavalt edasi

Sotsiaalpedagoogika

7

docx

Kas koolis antakse liiga palju õppida

näiteks mis toimub 9. klassides. Põhiliselt sain oma vajaliku info kätte internetist.Leidsin mitu väga head artiklit ja hakkan neid ka siin analüüsima.Samuti hakkan analüüsima küsitluse vastuseid ja teen ühe suure kokkuvõtte. Kuna uurimistöö on esmakordne tänan oma ühiskonna õpetajat Katrinit, kes aitas valida sobiva teema, tabavad küsimused ning selgitas uurimitöö juhendit, et see oleks võimalikult arvusaadav ja teostatav. Peatükk 1 Kuigi Eesti õpilased on teadatuntud kui head ja eeskujulikud õpilased on lood hoopis vastupidi.Inimarengu auranne toob välja, et 70% Eesti õpilastest peab õppekoormust liiga suureks, 67% tunneb, et nad on pidevalt väsinud, ja 33%, et ei taha üldse koolis käia.Eesti Õpilasesinduste liidu aseesimehe Kristo Petersoni sõnul on see tingitud sellest, et õppetöösse

Ühiskonnaõpetus

25

doc

Nimetu

Tööde koos parandamisel on eeliseks see, et õpib kogu klass, ning peamised vead tuuakse kohe esile ning nähakse nõrgad kohad teadmistes. 11 4.3 Tööde hindamine sisu ja tähtaja järgi ,,Kui te tööd õigeks ajaks ei esita, läheb teil iga päeva eest hinne maha!" ütlevad õpetajad iga perioodi algul kui uued iseseisvate tööde teemad kätte jagavad. Aega töö tegemiseks oleks ju piisavalt ­ tervelt 5 nädalat. Miks aga ikkagi juhtub, et õpilased jäävad oma töödega hätta ning selle eest nende hinne päevikusse madalam tuleb kui teistel. Kuidas peaksid õpilaste meelest hindama õpetajad töid ­ kas tähtaja või sisu järgi? Selles küsimuses jagunesid õpilaste arvamused suhteliselt võrdselt. Võib järeldada, et inimesed, kes esitavad oma tööd alati õigel ajal, õigesti vormistatud ja sisukatena, ei taha, et

Kategoriseerimata

5

doc

Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse

kaudu. Kuidas on läbi viidud sama reform Lätis? Selle reformi valmistamine kests kümme aastat. 1995. aastal otsustas Läti Seim, et igas vene koolis peaksid lapsed õppima vähemalt kaks ainet läti keeles põhikoolis ja kolm ainet keskkoolis. 1998. aastal vastuvõetud haridusseaduse redaktsiooni kohaselt peaksid keskooli õpilased õppima ainult läti keeles. See pidi jõustuma 1. septembril 2004 aastal, aga ühiskond nõudis, et ainult 60% ainetest oleks läti keeles. Selle reformi vastu olid pidevad protestid. Balti sotsiaalteaduste ülikool viis läbi ühe küsitluse. Seda reformi toetasid ainuld 20% venekeelse kooli õpetajaids, 15% õpilasi ja 13% vanemaid. Arvamused, milleni see viis on väga erinevad. Eelmine haridusminister arvab, et kõik on korras: riigieksami tulemused 2005. aastal olid põhimõtteliselt samad kui eelmiste aastate tulemusedki. Õpilased ja õpetajad arvavad teisiti

Pedagoogika alused

76

pdf

Nimetu

’’, millest selgus, et 66,7% vastanutest on saanud abi sõpradelt, 41,7% vanematelt ning internetist, 33,3% psühholoogidelt ning raamatust, 16,7% mujalt ning 8,3% õpetajatelt. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 13. Joonis nr 13. Kust on vastajad abi otsinud Kui meile saab osaks läbikukkumine, tuleb meile muretsemise asemel hoolega uurida ebaõnnestumise põhjust ning võimalusel astuda vajalikke samme olukorra parandamiseks. Autorit huvitas, kuidas oleks võimalik koolistressi gümnaasiumiõpilaste 23 seas vähendada. Küsimusele ’’Kuidas võiks sinu arvates toime tulla koolistressiga ning kuidas seda võiks gümnaasiumiõpilaste seas vähendada’’ oli vastajad 37. Tulemuste analüüsist ja üldistamisest selgus, et gümnaasiumiõpilased vajavad seda, et neile räägitakse täpsemalt koolistressist, kuidas sellega toime tulla ning kuidas seda ennetada,

Psühholoogia

16

doc

Koolivägivald

...................................................................................................... 9 8.0 Lisad ............................................................................................................................10 2 2.0 Sissejuhatus Kirjutan koolivägivallast, sest see on hetkel väga aktuaalne teema ja mis on väga tõsine ja millest peaks igaüks midagi teadma. Kes meist ei oleks kuulnud koolivägivallast. See on meie igapäevane probleem praegusel ajal. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. On liiga palju noori kelle mõttemaailmas on asju, mis ei ole sobivad. Juhtub üha hullemaid õnnetusi, mille tagajärgedeks on kahjuks juba siiski surmad. Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu?

Eesti keel

Kommentaarid (0)