Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kool saja aasta pärast (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kool saja aasta pärast #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rasmusekene Õppematerjali autor
lühikirjand

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Milline oleks ideaalkool?

Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest. Ideaalkoolis oleks tunnid lühemad ja mängulisemad, sest on ju teada, et asjade praktiseerimine ja läbimängimine aitab neid paremini meelde jätta.

Kirjandus
thumbnail
2
odt

Huvitav kooliinterjöör

koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel ajal võiksid saada ujulat kasutada ka teised inimesed, kes meie koolis ei käi. Kool teeniks sellepealt natukene koolirahakassasse ja ujula ülalpidamiseks raha. Praegusel ajal on õpilastel üpris väike huvi keemia ja füüsika vastu. Kuid seda annaks

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

Kooli sünnipäeva strateegiline plaan

Võitjale on välja pandud auhind kogu klassi peale. Moodustatakse tortidest tordikollaaž. 1.3 Sihid Raha kogub iga klass ise ja iga klassi liikme panus eitohi ületada 4€. Tort peab olema ise valmistatud ja mitte tellitud. See säästaks kooli raha ning säästetud raha saaks kasutada balli jaoks. 1.4 Mõjutavad tegurid Sünnipäeva tordi hoiustamise kohaks oleks söökla, kus tordid saaksid nii kaua olla söökla külmkapis. Kell 13:30 kogunevad õpilased sööklasse ja hääletavad. Pärast hääletust toimub tortide jagamine. 1.5 Sihtrühm Sihtrühmaks on iga klass eraldi ning osa võtab terve koolipere, kaasa arvatud õpetajad(10.a- 12.e ja klassijuhatajad). 1.6 Võimalused ja probleemid Tortide koostisained tuleks lisada sildile eraldi, et allergiatega inimestel ei tuleks allergiat. Tordi ülejäägid jagatakse laiali ja soovijad saavad needendaga kaasa viia. Tuleks arvestada veel karpidega, kuhu mahutada tordi ülejäägid või kui tort tuuakse kastidega, siis kuhu need panna

Majandus
thumbnail
5
doc

Minu unistuste kool

Minu unistuste Alatskivi Keskkool Ma olen oma unistuste koolis juba päris mitmeid kordi käinud, kahjuks aga olen iga viimane kui kord dokumendid koju unustanud ja seetõttu polegi ma veel klassi nimekirjas. Esimene kord, kui ma seal käisin, oli südasuvi. Esmalt tundus mulle väga veider, et õpilased peavad käima suvel koolis, kuid päeva peale mõistsin, et see on pigem privileeg. Nimelt on neil selline huvitav süsteem, et nad peavad aasta jooksul käima koolis ei rohkem ega vähem kui 250 päeva. Igaüks valib vastavalt oma eelistustele ja huvidele, mis aastaaegadel ta koolis käia soovib. Enamus õpilasi oligi valinud suve, sest seal on siis meeltult vahvad vahetunnid, rääkimata põnevatest õppeainetest. Tol korral olid lahtiste uste päevad ja mina veetsin terve aja koos 10.klassiga Nende esimene tund oli kehaline kasvatus. See toimus minu suureks

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Eesti tervis(kes vastutab selle eest)

Mõned ütlevad et leiba ja kartulit on süües väga tervislik, teised jälle väidavad kartulit ja leiba ei tohi nii palju süüa kui Eestis lubatakse. Kui kõik inimesed elavad tervislikult siis on Eesti tervis väga hea. Aga kõik inimesed ei tea mis tähendab tervislikult elamine. Selleks et teada kuidas tervislikult elama peavad õpetajad seda õpetama selleks et õpetajad saaksid õpetada peavad õpetajad ise selleks kusagilt teadmisi saama. Teadlased uurivad, mis on tervislik. See pärast vastutab kooli süsteem, ülikoolid koos teadlasteda ja tavalised koolid õpetajatega. Selleks aga teadlased et saaksid uurida ja õpetajad saaksid õpetada peab kusagilt tulema raha. Raha saab anda ainult riik, selle pärast vastutab eesti tervise eest ka riik. Kui inimesed teavad mis on tervislik elamine siis kõigil pole ikkagi see võimalik. Mõnel on näiteks haigus, mille pärast ta ei saa liikuda või mõni ei tohi süüa kõiki sööke. Aga mõnda inimest saab aidata arsti abiga

Haigused ja ravi
thumbnail
19
doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

puuduvad vastavad ressursid laste trennide eest tasumiseks. Muidugi saab iga laps käia iseseisvalt väljas jooksmas ja teha muid füüsilisi harjutusi näiteks kõhulihaseid, kätekõverdusi jne. Selleks, et lapsel kujuneks välja harjumus ise aktiivselt ennast liigutada, tuleb teda meie arvates selleks suunata ja õpetada. Liikumisharjumuse tekitamiseks ei piisa pelgalt rääkimisest, kuidas toimida, vaid asjaga tuleb regulaarselt tegeleda. Kuna selle aasta loovtöö üldteema on ,,Oma kool", hakkasime mõtlema probleemidele meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7.­ 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1)

Kehaline Kasvatus ja ujumine
thumbnail
8
docx

Kaks õppe-meetodilist näidet

eest. Ütled uuest, teisi pole ilus narrida ja ärge narrige ka mind. KUIDAS VASTAD? (Jah, lähen kaasa, kardan tõrjutust/ ei lähe, jään oma seisukohale kindlaks, et narrida pole ilus. MIKS?) Näiteks: EI, ma ei taha teiega minna kaasa nooremaid narrima ja kiusama, sest see pole ilus tegevu ning teine võib narrimist väga hinge võtta. Jah, ma tulen teiega kaasa, sest ei taha olla üksinda ja veel enam, et mind ennast narritaks selle pärast. Need oleksid lihtsalt näidised sellele situatsioonile ja kuidas tuleks vastata(koos põhjendusega). Edasi läheb asi õpilastele lõbusamaks ja loovamaks. Nüüd joonistavad õpilased enda kogetud sarnasest situatsioonist piltjutu(olukord, kus tuleb ennast kehtestada ja oma seisukohale kindlaks jääda). Küll aga jätaksid viimase kaasa kutsutava või vastuhakanu (jutumulli) tühjaks, sest siis nii saame hiljem klassis ühiselt läbi arutada, mis ja kuidas vastata,, mida tuua

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
3
doc

Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja…

Erinevas vanuses lapsed tahavad erinevat tegevust, näiteks algklassiõpilastega tuleks tegeleda mängulisemalt, kuna siis oleks see tund neile lihtsam ning lõbusam ja selle kaudu saaks ka paremaid tulemusi. Oma väikese venna käest kuulen tihti, et neil oli väga vahva kehalise kasvatuse tund. Neil ei ole koolil oma staadioni ning seetõttu käivad nad Hirve pargis tundi tegemas, tundi tehakse iga ilmaga. Õpetaja teeb neile palju erinevaid mänge ja võistlusi, selle aasta viimase lume veeretasid nad ka mäenõlvast alla suurteks pallideks. Vahva oli ja samas olid lapsed saanud palju värske õhu käes kehaliselt liikuda. Algklasside lastele tuleb kindlasti pöörata rohkem tähelepanu, kuid samas on nendega ka mõnevõrra lihtsam, kui välja jätta see, et nad kipuvad end vahel vigastama. Kui peakski juhtuma, et õpilane end vigastab, mida juhtub väiksemate lastega tihedamini, peab õpetaja selleks kindlasti valmis olema.

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun