Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kummaliselt kuidas saab kellegi väljamõeldud Felixi loost targemaks? Mina arvan, et see on alateadvus, mis meid sel puhul juhib. Me ei pruugi ise märgatagi kui kasutame oma igapäevaelus, või siis mõnes suhteprobleemis, selle sama Felixi käiku, teeme samu tegusid. Oma peaga, ilma tema loost rääkiva raamatuta, poleks me selliste asjade peale tulnudki.
Kuidas mõjutab kirjandus minu tõekspidamisi Räägitakse, et kirjandus mõjutab inimest. Ma olen selle väitega täiesti nõus, kuna olen seda ise tundnud. Mida rohkem loen, seda enam tunnen, et teiste kirjapandu parandab minu väljendusoskust või siis lihtsalt täiustab mingi valdkonna sõnavara. Kas see on kõik või suudab kirjanik ka lugeja tõekspidamisi ja maailmavaadet kuidagi mõjutada? Ma arvasin kunagi, et lugemine on lihtsalt üks igav kohustus, mis sunnitakse koolis peale igale õpilasele. Osaliselt olid sellised mõtted põhjustatud klassikaaslaste sarnastest väidetest, teisalt võis see tuleneda lihtsalt mõnest halvast lugemiskogemusest. Halba teost ei suudaks
Raamat minu elus Kirjandus on olnud juba sünnist võimsaim põhiallikas, mis on inimesi ühendanud ja lahku ajanud, levitanud nii sõnumeid vihast, armastusest ning teavitanud probleemidest.Vaadates ajalugu on enam jaolt raamatud, mis aitavad meil astuda kaks sammu hariduse teel, neid on tohutult palju erinevaid ning neil kõigil on oma kindel otstarve. Teoste kirjanikud ise on loonud neid nii massidele kui ka individuaalidele, aga kas raamatud on mänginud olulist rolli ka minu elus? Usun, et nende roll on minu elu tegelikult päris palju mõjutanud. Kõige esimene asi, mida tahan vaadelda on see, et nad on väga palju silmaringi suurendanud. Sõna ,,palju" all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv, leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saada erinevate mõtetega
tegevus. Need olid ka need, kes ei loe peaaegu kunagi raamatuid. Paar põhjendust, mis mulle silma jäid: ,,Mõnele meeldib, teisele mitte. Lugemine on tegelikult lahedam, kui näiteks arvutis istumine, aga noored ei võta seda eriti nii. Pigem istuvad nad teleka ees, kui loevad mõnda raamatut.", ,,Lugemine on hea ajaviide, tihti võib end raamatusse unustada, kuid tihti ei leia seda õiget raamatut.", ,,Tervisele kasulik." ning ,,Lugemine on parim asi minu elus." 2. VÕRDLUS TALLINNA REAALKOOLI JA RÕUGE PÕHIKOOLI VAHEL 2.1. Võrreldavast tööst Töö, millega ma oma tööd võrdlen on tehtud Tallinna Reaalkooli 11b. klassi õpilase poolt. Selle pealkiri on ,,Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanustes õpilaste seas". Tema uurimus käsitleb ka ajakirjade, ajalehtede, interneti blogide loetavust ja võõrkeelse kirjanduse lugemist. Tema töö on väga mahukas ja palju põhjalikum, kui minu oma. Ma saan võrrelda ainult 8.
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema. Arvan seda sellepärast, et raamatu tekst on kirjutatud trükitähtedega, suure kirjaga ning selgelt väljatoodud. See tähendab, et tekst on valgel taustal, mitte pildil. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib kuidas peategelane Karli päevast. Kõigepealt ärkab, toidab loomad ning siis korraldab kanaemale peo, sest tal on sünnipäev. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Kohati tundus mõni lause minu jaoks veider või natuke keerulisemalt sõnastatud. Samas see ehk on hea, sest siis areneb lapse sõnavara. Otseselt õpetlikku raamatus ei ole. Samas kui Õpetaja või keegi täiskasvanu seletab lapsele juurde, et loomi tuleb toita ja nende eest hoolitseda, siis saab teha raamatu sisu õpetlikuks. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Koduloomad. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud väikelastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav
kättesaamatuimaid unistusi täidab, leiab Mikk oma lõpu. Intervjuu Diana Leesaluga: 2.Millal ,,Mängult on päriselt" Teie mõtetes sündis? Millest saite raamatu loomiseks inspiratsiooni? Kui palju on selles raamatus Teid ennast - mitte Teie mõtteid, vaid Te enese elu? Inspiratsiooni sain elust enesest. Sellest, mida ma enda ümber nägin, mida kuulsin, mida lugesin. Siin raamatus ei ole midagi, mida ei ole päriselt juhtunud või mis ei oleks võimalik. Minu enese elu on siin loos isegi hirmuäratavalt palju. Mitte otseselt minu endaga juhtunud, aga minu kaaslastega küll. Need seigad, mis puudutavad ühiselamus toimunut, on küll puhas dokumentalistika. Mina ja minu sõbrad ei mänginud neid mänge, aga me nägime seda kõike pealt. 2)Millist vastukaja olete saanud oma ropendava kirjaviisi eest? Kiruti ikka, aga mitte väga. On inimesi, kes olid tõesti kurjad ja arvasid, et ma üritan
Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen
Kõik kommentaarid