Eesti tervis(kes vastutab selle eest) (0)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Kehaline aktiivsus koolis

liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001). Vaino Hussar, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees: Eesti Kehalise Kasvatuse Liit on oma kümne tegevusaasta jooksul murega teavitanud avalikkust laste vähesest kehalisest aktiivsusest ja selle mõjust tervisele. Tartu Ülikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutest on selgunud, et 45% õpilastest on nõrga tervisega. Siseorganite areng ei vasta laste kasvule. Mis on tervis? Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea. Tervise üle võib arutleda ja seda võib hinnata järgmiste valdkondade kaudu:

Kehalise kasvatuse didaktika

43

pdf

Tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013  2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................

Lapse tervise edendamine

24

docx

Kehaline kasvatus aktiivsus ja selle vajalikkus

lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014). Eriti murettekitav on laste vähene kehaline aktiivsus, millele viitavad mitu värsket uuringut. Näiteks Kenn Konstabel leidis kolleegidega, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15 protsenti tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud – nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat ja/või tugevamat kehalist koormust päevas. Mitmete uuringute järgi tagab vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist päevas positiivse mõju füüsilisele tervisele ja on kasulik vaimsetele näitajatele, näiteks annab parema meeleolu. Antropoloogid leiavad, et see norm on suhteliselt lähedal meie kiviaegsete

Kehakultuur

20

pdf

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTI

Eripedagoogika

13

doc

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus

Tüdrukud on tugevamad tasakaaluharjutustes, hüpetes, liiguvad rütmilisemalt, kergemalt. Poisid ronivad paremini, jooksevad kiiremini, viskavad kaugust ja märki täpsemini. Harjutuste sooritamisel 3-7 aastaste laste rühmas kasutatakse palju väikevahendeid: palle, rõngaid, kuubikuid, linte, lippe. Kehalise kasvatuse tunni kõikides osades pööratakse tõsist tähelepanu õige rühi ja hingamise kujundamisele( Eesti NSV Haridusministeerium, 1979). 4. Kuidas korraldada kehalist kasvatust haridusasutuses ja kodus Parim liikumiskasvatus haridusasutuses ja kodus loob lapsele vabad võimalused liikuda ning see omakorda pakub mitmekülgset rõõmu ning loob positiivseid elamusi. Kodu osa lapse hoiakute kujunemisel on väga suur. Tihti ei mõtle vanemad sellele, kui lihtsatest igapäevategevustest lapsed saaksid osa võtta. Argipäeva väärtus kujuneb pisikestest,

Kehalise kasvatuse didaktika

16

doc

Lapse tervislik toitumine

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg  Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü

Toitumise alused

9

doc

Eksami konspekt

1.Rahvatervise valdkonna mõisted/ definitsioonid rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust; tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine; rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel; tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõj

Sotsiaaltöö

10

docx

Toitumine

Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid ­glükoos. Sed

Tööõpetus

Kommentaarid (0)