Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda. Ma väga ei imesta, et õpilased ei taha just kõige meelsamini kehalise kasvatuse tundides käia. Piiratud aeg keset teisi ainetunde - näiteks otse jooksurajalt tormad matemaatika kontrolltööd tegema või midagi muud sellist.
ESSEE Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja... Kehaline kasvatus on tund, kus õpilased saavad pikale istumisele vahelduseks ka end liigutada see ongi selle tunni peamine mõte. Tänapäeva noorte seas on sporditegemine jäänud unarusse ning kehalise kasvatuse õpetajad on just need, kes võiksid ja peaksid noorte silmad taas avade tervislikule elule ning spordiga tegelemisele. Samas aga tuleks arvesse võtta tõsiasi, et kehalise kasvatuse tunnis ei kasvatata välja uusi tippsportlasi, sest et see on juba noorte enda otsustada, kui palju nad soovivad spordiga tegeleda ning kui hingelähedane see neile on. Siiski, peaksid kõik sporti tegema, arvesse võttes oma keha vajadust selle järgi.
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus.............
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul
................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS........................................................................................2 2.1 Kehalise kasvatuse programm..........................................................................................2 2.2 Kehalise kasvatuse tund...................................................................................................2 KOKKUVÕTE...............................................................................................................................2 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................
Kui tahame, et lapsed areneksid loomulikult ja vastavalt oma võimetele, peavad nad saama veeta aega koos teiste lastega ja samuti peab neil olema võimalus mängida, liikuda nii vabalt kui ka planeeritult juhendaja õpetajaga. (Einon 2003) Hea koostöö kodu ja lastevanemate vahel on heaks hüppelauaks lapse arengus. Ema-isa saavad lapse kehalisele arengule kaasa aidata, ärgitades järeltulijat liikuma ning luues talle selleks tingimused. Mida rohkem rõõmu suudab pere ja teda toetav lasteasutus üheskoos liikumisest ja sportimisest tunda, seda aktiivsem, osavam, enesekindlam ja tervem kasvab ka laps. (Lusti 2006) Kui lapse liikumistarve on rahuldatud, siis on laps tavaliselt ikka rõõmus. Rõõmus liikumine aga arendab alati last. Seda on kõige lihtsam saavutada midagi üheskoos tehes. Laste jaoks ei ole sport kehaliste võimete võrdlemine, vaid pigem elav ühistegevus koos sõpradega, perega jne. Ütleksin Anu
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine);
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele
Kõik kommentaarid