Tärklis

12

ppt

Tärklise ettekanne

TÄRKLIS · Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks · Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab

Keemia

15

doc

Leidumine looduses 10 Kasutamine 11 Tärklis inimese organismis 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 Lisad 15 3 Sissejuhatus Tärklis on tähtsaim taimne polüsahhariid.Tärklis kuulub sahhariidide valdkonda.Glükoosiks hüdrolüüsitult kulub ta taimedes nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaallikaks. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud.Ma püüan teile selgeks teha,et kust võib tärklist leiduda ja tärklise kohta informatsioone edasi anda. 4

Keemia

17

pptx

Tärklis

Uurimustöö Tärklis Kirjeldus/erinevad liigid · Tärklis on orgaaniline aine.Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja

Toiduainete õpetus

19

ppt

Süsivesikud

Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Süsivesikud on energiarikkad ained Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Süsivesikud jagunevad kaheks: Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid ehk oligosahhariidid. I Monosahhariidid Ehk lihtsuhkrud, kus C arv on 3-6 Näiteks: 1. RIBOOS - C5H10O5

Keemia

12

docx

Tärklise kordamisküsimused, sissejuhatus

• Nii tootjale kui ka tarbijale on tähtis toiduaine kvaliteet. • Kvaliteetseid toiduaineid toodetakse toorme ümbertöötlemise meetoditega, mis tuginevad füüsika, keemia, mehhaanika, soojustehnika, mikrobioloogia ja biokeemia seadustel. • 4. Tärklise põhiomadused: teke, keemiline koostis, struktuur jt. Omadused • PEAMISED! -Tärklis on süsivesik, mis koosneb paljudest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. - Keemiliselt omaduselt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärklis polüsahhariidide hulka. - Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. - Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. - Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. - Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See

Toiduainete loomne toore

60

docx

ÕPIMAPP

hakkama 3 ja koduaedades 1 korraga. (Ibid.) Mitte ühelegi Salvest Põnn tootele ei ole lisatud soola (NaCl) Toorainete loetelu: ploomipüree pirnipüree mustikapüree porgandipüree vaarikapüree banaanipüree pohlamahl õun kõrvits kartul porgand kapsas punapeet kaalikas brokol sibul juurseller lillkapsas nisujahu täisteranisujahu riisijahu odrajahu 30 hirsijahu riisitärklis modifitseeritud tärklis neljaviljahelbed (rukis, kaer, nisu, oder) kaerahelbed veisemaks veiseliha kanafilee kalkuniliha sealiha piim jogurt rõõskkoor või taimne õli rapsiõli riis manna suhkur glükoos nuudlid tomatipasta 5.2 Vilma tooraine Peamiseks tooraineks Vilma toodete puhul on jahu ja suhkur. Jahu pärineb Eestist ja suhkur Euroopa Liidust. 31

Toidukaubaõpetus