Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu (0)

Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster valmis 1249 . aastal.
Kool avati 6. juunil 1631
2. Kooli asutamise eesmärk: Kuningas oli veendunud, et ka Liivimaale on tarvis haritud inimesi, ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt., kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt.
3. Nimed

• Tallinna Gümnaasium 1631 – 1653
  
• Kuninglik Gümnaasium 1653 – 1710
  
• Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 – 1805
  
• Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 –1890
  
• Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 –1917
  
• Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 –1918
  
• Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 –1918
  
• Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 –1918
  
• Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 –1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov)
  
• Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923
  
• Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 –1932
  
• Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 –1940
  
• Tallinna I Keskkool 1940 –1941
  
• Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 –1944
  
• Tallinna I Keskkool 1944 –1991
  
• Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991
  

4.Tähtsad:

• 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster
  
• 6. juuni 1631 KOOL
  
• 1633 Trükikoda
  
• 1734. aastal vana kloostrikiriku asemel uus õigeusu Issanda Muutmise Peakirik.
  
• 1739 Piibel
  
• 1888 Jaan Tõnisson
  
• 1908 tuli garderoob, keskküte, 3 korrus ja ventilatsioon
  
• 1909 lõpetas Jakob Westholm
  
• 1912 võimla vahepeal oli hobusetall
  
• 4. jaanuaril 1919. EESTI KEEL
  
• 1920. jalgpalliturniir, Reaalkooliga kohtumine korvpallis, korvpalliajaloo algus
  
• Aktuste avamäng on G-F- Händel '' Tulevärgimuusika ''
  
• 1918-1942 legendaarne ajalooõpetaja Villem orav
  
• Teine maailmasõda oli meie kool kommertskoolis, reaalis, westholmis
  
• 1950/1951. TÜDRUKUD
  
• 1967. PRANTS KEEL, Maria Piel.
  
• 1975/76 MATE FÜSA
  
• alates 1991/1992. ROOTSI KEEL
  
• 1992 aprill käis rootsi kuningapaar külas
  
• keeled: kreeka, heebrea , ladina 1631-1651, +vene 1710-1805, 1805-1890 ladina muutus saksaks,+ prantsus , 1920-1940 eestik+ingl, 1991 rootsi
  

5.Rektorid:

• Heinrich Vulpius – Rootsi aeg, rektor 1632 -1647
  
• Aleksis Kuusik - Eesti Vabariigi perioodil
  
• Helmi Viikholm – nõukogude legend
  
• Ain Siimann
  
• Hendrik Agur
  

6.Kuulsad nimed.
Rootsi aeg

• J. V. Meder - Saksamaa helilooja , gümnaasiumi kantor , Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,, Kindlameelne Argenia“ Rootsi aeg
  
• Gebhard Himselius – gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor . Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg
  
• Reiner Brockmann – poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete juhuluuletuste autor . Rootsi aeg
  
• Anton Thor Helle - gümnaasiumi vilistlane, kelle eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde.
  
• B.G. Forselius- rahvakoolid
  

Vene aeg F. J. Wiedemann -kubermang, P. J. Karell -ärkamisaeg
7.Pühad
a) 6. juunil kogunevad vilistlased, et tähistada kooli avamist 1631. aastal
b) õpilased kogunevad 6. novembril (Gustav Adolfi päeval), tähistamaks kooli ümbernimetamist Gustav Adolfi Gümnaasiumiks 1991. Aastal
8. Ingel
Hannes Starkopfi dekoratiivskulptuur „Ingel“ valvab rahu ja õpilasi
9. Vabadussõda
Vabadussõjas osalesid mitmed õpetajad, kes moodustasid ka oma roodu . Ka koolihoonel oli sõja kulgemisel oma roll, sest enne kui õppetöö 1919. aasta märtsis jälle hoo sisse sai, kasutas kooli ruume Soome vabatahtlike abivägi. Vabadussõja käigus hukkus 7 gümnasisti, kellele oli pühendatud ka marmortahvel aula seinal, mis avati piduliku aktusega iseseisvuse 4. aastapäeval. Sõjast naasnutest autasustati mitmeid Vabadusristiga, mis oli sellel ajal ainus Eesti sõjaaumärk, ning igaühele neist tagati vabastus õppemaksust “kõrgema kooli lõpetamiseni”.