Rahvuslik ärkamisaeg (4)

Rahvuslik ärkamisaeg
19. saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg.
Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine.
Napoleoni sdade järel levis natsionalism – esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil ( Rumeenia , Bulgaaria, Serbia ). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel
Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika.
Hakati tunnetama ennast kui rahvust – seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine , eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel.
Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid:

• 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees , mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis
  
• 1864. Eesti Postimees
  
• 1857. – 1861. ilmus Õpetatud Eesti seltsi toimetamisel „Kalevipoeg“ – Faehlmann kogus lood, Kreutzwald pani kirja
  
• 1865. asutati esimene laulu- ja mänguselts Vanemuine , millele järgnesid Tallinnas Estonia, Pärnus Endla, Võrus Kannel , Viljandis Koit
  
• 1869. esimene üldlaulupidu, Tartus. 50 aastat pärisorjuse kaotamisest, üheks initsiaatoriks oli Jannsen . Osaleda võisid vaid mehed, sest mõeldud oli rahva moraalile.
  
• 1870. esimene teater Vanemuine (asjaarmastajatele), esimene etendus Koidula „Saaremaa onupoeg“, selle järel Estonia teater.
  
• 1868. – 1870. Carl Robert Jakobsoni „Kolm isamaakõnet“ – jagas eestlaste ajaloo kolmeks: muistne õnnepõlv, pimeduse aeg, koidu e ärkamise aeg
  
• 1864. palvekirjade aktsiooni kõrgaeg – vahendasid Peterburis Köler ja dr Karell
  
• 1864.ndast aastast hakati rajama aleksandrikooli komiteesid, selle initsiaator oli Paistu kihelkonna pulleritsu kooli õpetaja Jaan Adamson – idee oli rajada esimene eestik gümn. Luba tuli taotleda tsaarivalitsuselt. Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt , Jannsen , Jakobson , Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne )
  
• 1870.ndate aastate alguses asutati esimesed eesti põllumeeste seltsid
  
• 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks sai Hurt – põhiül oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige õpikute väljaandmine ja vanavara kogumine.
  
• 1878. hakkas Jakobson välja andma ajalehte Sakala, et oma mõtteid avaldada.
  

Soodsalt mõjus ärkamisajale raudteeliikluse käivitamine. Eestis 1870. esimene raudteeliin oli Paldiski-Tallinn-Narva.
1870.ndate lõpul tekkis rahvuslikus liikumises nn suur lõhe – tüli kahe suuna vahel:
- alalhoidlikum – vaja toetuda baltisakslastele kui kultuurikandjatele, rõhutasid religiooni pos. rolli, Hurt, Jannsen
- radikaalsem – kirikuõpetajatevaenulik, sakslastevaenulik, toetasid pigem vene keskvõimu, Jakobson
Rahvuslikus liikumises algas allakäik, mindi vastu venestamisajale