Staabi-ja sidepataljon (1)

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Sidepataljoni ajalugu 3
Sümbolid 5
Vapp 5
Lipp 5
Väljaõppetegevus väeosas 6
Sportimine ja vaba aeg 7
Traditsioonid 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud materjalid 10
Pilte 11

Sissejuhatus

Koostasin oma refveraadi Üksik- sidepataljonist. Sellega tutvustan pataljoni töid ja tegemisi. Samuti tutvustan pataljoni ajalugu.
Sidepataljon asub Tallinnas Filtri teel ning on kaitseväe maaväe osa. Pataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vaheline side ning koolitada välja brigaadi staabi- ja toetusüksusi. Sõja ajal ei asu sidepataljon eesliinil, vaid tagab side olemasolu võitlevate üksuste ja Peastaabi vahel. Sidekompanii kaitse lahinguolukorras tagab staabi- ja tagalakompanii.

Sidepataljoni ajalugu

Üksik sidepataljon on asutatud 21. novembril 1928 ja taasasustatud 29. oktoobril 1993.
21. novembril 1918.a. lõi Sõjaministeerium teiste väeüksuste kõrval “Tallinna Traadita Telegraafijaama”, mida juhtis ülemleitnant F. Olbrei . Tegeleti raadioside loomisega , kuid traatside jäi Inseneripataljoni korraldada.
Esimesed raadiojaamad osteti sakslaste käest ning üks leiti isegi imekombel Kadriorust Peetri maja lähedalt asuvast kuurist. Saksa väed olid selle arvatavasti lihtsalt maha unustanud. 
Kui 1919 aastal veebruari alguses Sõjaministeeriumi komisjon läks Inglismaale tehnilise varustuse järgi, telliti sealt ka uut ja korralikku sidetehnikat. Alustati kursustega kaadri koolitamiseks ning neil kursustel pandi alus eestikeelsele elektrotehnika terminoloogiale, millest suur osa on ka hetkel käibel.
Tähtsamateks ülesanneteks Vabadussõja ajal olid Tallinna raadiojaamal välisriikidelt pressi- ja ka muude teadete vastuvõtmine, ühendusepidamine laevadega, rinde olukorra kohta välismaale teabe andmine, meteoroloogiliste- ja jääteadete üleandmine, propagandatöö ja hiljem ka ühendusepidamine sisemaa raadiojaamadega. Tegeldi lisaks ka postiameti telegrammide vahetamisega.
Telegraafijaamad koosnesid autodele paigutatud raadiojaamadest, mis olid ainulaadsed Eestis ja võimaldasid pidada sidet ka väljaspool statsionaarseid sidesõlmi.
15. Märtsil 1924.a. ühendati “raadioside- ja traatüksused” Sidepataljoniks, kuhu viidi täies koosseisus üle Inseneri Pataljoni Telegraafikompanii ja Pioneeri Pataljoni Õppekompanii.
Sidepataljonil oli osa ka 1924 aasta mässus, nimelt: 1. detsembril 1924.a. nurjati veebel Teer’i poolt hangitud õigeaegse info abil, ja tema juhtimisel, riigikukutajate katse hõivata väeosa relvastus ja tehniline park.
1939. Aastaks oli Sidepataljonist saanud kaasaegse sidetehnikaga varustatud eliitväeosa. Siin teenida oli auasi, ja ajal, kui üldiseks miinimumnõudeks hariduse vallas oli 7 klassi, nõuti Sidepataljoni ajateenijatelt gümnaasiumiharidust.
17. juunil 1940.a. sai Sidepataljoni ülem, kolonelleitnant Otto Karell , korralduse vabastada Juhkentali kasarmud okupatsioonivägede tarbeks. Pataljon paigutati ümber Raua tänava koolimajja.
21. juunil tuli käsk relvad ära anda. See ei toimunud rahumeelselt. Hilisõhtul toimus tulevahetus, milles hukkus arvatavasti üks Sidepataljoni võitleja ning erinevate andmete kohaselt kuni 10 punaarmeelast. Oli ka haavatuid. Tulevahetus lõppes kahes keeles peetud läbirääkimiste tulemusena, mida viis läbi sõjaminister Rotberg. Kogu vahejuhtum vaikiti maha, sest maailmale pidi jääma mulje rahulikust riigipöördest.
30.09-25.12.1940 formeeriti väeosa ümber, ja see kuulus Punaarmee Eesti 22. territoriaalkorpuse koosseisu ning tegi kaasa 1941. a. ränga taandumise.
Taasmoodustati Eesti kaitsejõudude sideüksus Peastaabi Sidekompanii näol, mis asus Kosel ning kuhu kuulusid 22 ajateenijat.
29. oktoobril 1993 taasmoodustati Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega Üksik-sidepataljon. Väeosa ülemaks määrati kolonelleitnant E.Luhaväli. Samal ajal võeti üle "mäekasarmud", mille olukord peale Nõukogude armee lahkumist oli pehmelt öeldes halb.
 21.11.1994 annetas Vabariigi president Lennart Meri Üksik-sidepataljonile lipu ning väeosa sai jälle täieõiguslikuks pataljoniks.  

Sümbolid

Vapp

Staabi- ja sidepataljoni vapilinnu jalge ees paiknevad nooled sümboliseerivad elektrit, tähed pea kohal erinevaid side liike: telefon, telegraaf, raadio, signaalvahendid, postituvid ja sidekoerad.

Lipp

Sidepataljoni lipp on tihedalt seotud Järvamaaga. Nimelt annetasid selle lipu Paide ja Türi linn ning Järva maavalitsus . 24.05.1930 andis riigivanem O. Strandmann Tallinnas Vabaduse väljakul lipu üle kolonel- leitnant F. Kapsile. Selleks puhuks kirjutas nooremallohvitser Paul Härm pataljoni lipulaulu.
Üksik-sidepataljoni lipu kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega 1. juunil 1928 aastal. Kilbist vasakul on Paide linna vapp ja paremal Järva maakonna vapp. Üksik-sidepataljon on ainuke väeosa, millel on säilinud originaalne lipp. See säilis tänu Lydia Mägi`le, kes säilitas seda 57 aastat. 1997 aastal annetas ta lipu Laidoneri muuseumile. Lisaks lipule on alles lipuvarda kullatud piigikujuline teravik ning lipulint, mis on Vabadusristi II liigi aumärgi lindi värvides.
21. novembril 1994. aastal - pataljoni aastapäeval - annetas tolleaegne vabariigi president Lennart Meri Üksik-sidepataljonile taas lipu, mis on ligilähedane koopia originaalile. 2006 aastal annetas Järva maavalitsus sidepataljonile uue lipu, sest vana oli kulunud.

Väljaõppetegevus väeosas

Väljaõppeolud on  Üksik-sidepataljonis tänapäevased: klassides on kaasaegne esitlus- ja arvutitehnika. Teadmisi jagavad noored, kuid maailma ja inimesi näinud ning mitmel pool täiendkoolitust saanud instruktorid.
Pataljoni territooriumil on takistusriba, jõusaal ning võimalus mängida ka korv- ja jalgpalli.. Väliharjutusi viiakse osaliselt läbi Männiku mändide all, kus toimuvad laskmised ja pioneeriõpe. Enamus õppuseid toimub siiski Soodla veehoidla juures, kus on kõik õppusteks vajaminev kergesti kasutatav. Kuigi alad on pikka aega olnud militaarkasutuses on siiski säilinud kaunis loodus.
Ükisk-sidepataljonis valmistatakse ajateenijatest ette sidespetsialiste. Sidekompaniis õpetatakse elektroonika ja elektrotehnika põhialuseid, radio ja traatsidet ning õpitakse hooldama ja kasutama kõiki kaitseväes kasutusel olevaid raadiojaamu, telefoniaparaate ja kaableid.
Esimesed 10 nädalat ajateenistusest moodustab sõduri baaskursus (SBK). Selle aja jooksul antakse äsja aega teenima tulnud noormeestele ettekujutus sellest, mida kujutab endast Kaitsevägi ja mida tähendab olla kaitseväelane - oma kodumaa kaitsja.
Peale kahte  ja poolt kuud teenistust valitakse välja parimad ja sobivamad kandidaadid sideeriala nooremallohvitseride kursusele (NAK). Peale NAK`i edukat lõpetamist saavad nad nooremseersandi auastme ja jätkavad teenistust jaoülemana. 
Kui erialased teadmised on omandatud, rakendatakse neid allüksuste kursustel, kus ka värsked jaoülemad saavad oma juhioskused proovile panna. Kursused kulmineeruvad suurõppusega “Kevadtorm”.

Sportimine ja vaba aeg

Teenistusest vaba aega võib veeta sõdurikodus, kus on võimalik vaadata televiisorit ning videofilme. Sõdurikodus on ka puhvet.
Staabi- ja sidepataljonil on väga hea tasemega raamatukogu. Samuti on olemas tänapäevane arvutiklass ning on olemas wifi leviala.
On võimalik külastada muuseume ja näitusi, käia teatris või kinos. Samuti käiakse mõndadel ajateenijate soovitatud üritustel. Kes soovi avaldab, saab minna ka kirikusse.
2005. aastal oli Üksik-sidepataljon Eesti Kaitseväe parim väeosa spordis . Aktiivselt spordiga tegelejatel on võimalus iseseisvateks treeninguteks. On olemas nii pataljoni siseselt kasutatavad võimalused ning samuti saab käia Kalevi spordihallis.
01.02.2006 loodi Üksik-sidepataljoni juurde spordirühm, kuhu koondati kokku seni kaitseväes teeninud 13 tippsportlast. Rühma asus juhtima senini  piirivalves teeninud endine viievõistleja Imre Tiidemann.
Sidepataljonis on aega teeninud paljud tippsportlased: Indrek Sei, Raiko Pachel, Dmitri Budõlin, Ain- Alar Juhanson, Martin Padar, Andrus Värnik, Garol Pärn, Marko Kristal , Martin Kaalma, Raio Piiroja, Risto Mätas.

Traditsioonid

• Pataljoni sünnipäeva tähistamine 21. novembril.
  

• 21. juunil, viiakse pärg Raua tänava kooli juurde mälestamaks sõdureid, kes langesid seal 1940. aastal
  

• Vabariigi aastapäeval ja Võidupühal viiakse pärjad kindralite kalmudele Kaitseväe kalmistul.
  

• Pataljoni sümboolikaga sõrmused
  

Kokkuvõte

Referaadi jaoks materjali kogudes sain teada mõned endale üllatavad ja samuti ka huvitavad faktid. Ainuüksi juba fakt lipu kohta, samuti oli ka huvitav teada saada, et sideteenistuses kasutati postituvisid ja samuti ka koeri.
Arvan, et Sidepataljoni ajalooga tutvumine oli üpriski vajalik tegevus, sest Sidepataljon on ju Eesti riigi ja Riigikaitse tähtis osa. Lahinguolukorras on selle väeosa mitte osalemine mõeldamatu.
Loodan, et Sidepataljon jätkab oma tublit tööd ka edaspidi.

Kasutatud materjalid

• www.sidepataljon.ee
  

• www.mil.ee
  

• Riigikaitse õpik, Tallinn 2006
  

Pilte

Lipu üleandmistseremoonia Lydia Mägi
Sidepataljon väljaõppel Rivistus
11