Lisaks ida- ja politseipataljo- nidele moodustati 1942. aastal Eesti SS-Leegion. Nagu kõik välismaalased ei tohtinud ka eestlased astuda Wehr machti, kuid neile avati Relva-SS. Eestlased võitlesid mitmel sõjatand- ril, üks pataljon isegi Stalingradi all. Alfons Rebane (19081978), Eesti Va- 1944. aastal koondati eestlased rah- bariigi ohvitser, SS-Standartenführer vuspiiri kaitsma. Ühtlasi korraldati (kolonel), Eesti väeosade komandör Teises maailmasõjas, tammelehte mobilisatsioon, mis tõi piirikaitse- dega Rüütliristi kavaler rügementidesse 38 000 meest. Saksa 19
hakati tegema emailitud märke, muidu sarnanesid need kujult eelmistega. Embleemil olev põdrapea esindab Scoutspataljoni võitlejate erksust, suursugusust ja vahvust. Viisnurkne põhjatäht kujutab Scoutspataljoni võitlejate sihikindlust, valmisolekut ja alistamatust. Embleemil asetsev sinine värv tähistab truudust riigile ja võitluskaaslastele, kuldkollane aga täiuslikkust kõiges, mida nad teevad. Scoutspataljoni logo võeti kasutusele 1918. aastal, kui pataljon loodi. Moto "E pluribus unum" tähendab "Üks paljudest", mis tähistab võitlejate valmisolekut alati üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent seejuures üks, ühtne ja raudne rahvas. Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust. Scoutspataljoni embleem 4
Kuperjanovi jalaväepataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni põhimäärus võeti vastu Kaitseministri poolt 18. detsembril 2008. aastal. Kuperjanovi jalaväepataljon (inglise keeles Kuperjanov Infantry Battalion) on kaitseväe väeüksus Lõuna Kaitseringkonna kooseisus ning asub Võrus. Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus. Partisanide pataljon asutati ametlikult 23. detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov
jaanuaril 1919 Narva. Sõja lõpuks oli 4. jalaväerügement kasvanud täiskoosseisuliseks, loendades oma ridades 53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit. 3. Tegevus ja paiknemine kuni 1940 Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. rügement Narva-Jõesuusse ja viidi sealt Kadrinasse. Rügement tõmmati kokku kaadripataljoniks, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12.07.1921 liideti see 1. rügemendiga 4. pataljoniks, asukohaks sai Narva. 1. aprillil 1924 viidi 4. pataljon sama numbri all 5. rügemendi koosseisu. Kogu selle aja vältel oli endisel 4. rügemendil alles ka Jõhvi üksus. Seoses üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks. 28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga. 4. Taasloomine ja paiknemiskohad
vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt oma salga nimetusele sõda punastega. Kuperjanovi pataljoni võitlejate hulk kasvas koos väeosa populaarsusega kiiresti. Lühikese ajaga suurenes liikmete hulk 600-ni ja pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid ja suuremaid väeosi. Oma jõudu tunnetades vabastati Tartu ja jätkati liikumist Valga suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada. Jõudes 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa alla, kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ning oli sunnitud peatuma. Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. A Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Näitamaks tänu Julius Kuperjanovile tema teenete eest Eesti riigile, avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba. Pärast J
vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusvande Eesti riigile. Scoutspataljon tõestas oma kõrget võitlusvõimet eesti rahvale võidukalt lõppenud Vabadussõjas. Esimene pealesõjaaegne Scoutspataljoni järeltulija oli 1993. aastast 1997. aastani Põhja Üksik-Jalaväekompanii. Scoutspataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega 29. märtsil 2001. SÜMBOOLIKA Scoutspataljoni logo võeti kasutusele 1918. aastal, kui pataljon loodi. Moto "E pluribus unum" tähendab "Üks paljudest", mis tähistab võitlejate valmisolekut alati üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent seejuures üks, ühtne ja raudne rahvas. Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust. Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3
moodustamiseks. Vabatahtlike rohkearvulise juurdevooluga muutus see salk peatselt iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks". Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a., mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale. Pärast pataljoni laialisaatmist majutati Võrus paiknevatesse Taara kasarmutesse Nõukogude sõjaväeosa. Taasasutamine: Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. a. asukohaga Võrus, Meegomäel. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert (sel ajal kapteni auastmes), kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülemaks. 1992. a. jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp,
annaabi.ee 
100 punkti
~ 11 lehte
22 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid