Rahvusliku liikumise kujunemine (0)

RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE
Eestikeelne kirjasõna:
Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht
1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas)
Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu.
Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde.
Rahvusliku haritlaskonna kujunemine:
Estofiilid- Baltisakslased , kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist.
FR.R. KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN , olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS .
1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ’’Kalevipoeg’’.
Arst Philipp Karell .
Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad.
Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid:
Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni.
Eeldused:

• Majanduslik arenemine
  
• Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke
  
• Koolihariduse levik
  
• Kohaliku elanikkonna omaalgatuslik organiseerimine
  
• Kommunikatsioonivõrgu avardumine
  
• Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus.
  

Eesmärgid:

• Emakeelse rahvahariduse edendamine
  
• Kultuuriharrastuste toetamine
  
• Üldise silmaringi laiendamine
  
• Kutseoskuste omandamise soodustamine
  
• Välja arendada oma eliitkultuur, mida oleks vähendanud saksa kultuuri mõju ja takistanud eestlaste saksastumist.
  

Rahvusliku Liikumise juhid:

• Johann Voldemar Jannsen
  

Elukutselt- ajalehe toimetaja; algul toimetas lehte ’’Perno Postimees’’, hiljem ’’Tartu Postimees’’.
Pärit Vändrast
Haridustase: Kihelkonna kool
Vanemuise seltsi üks asjutaja liikmetest ja seltsi aktiivne liige.
Oli esimese laulupeo(1869.Tartu) üks organiseerijatest, kus oli lubatud laulda ainult meeskooridel.
Ta on ka Eesti Hümni sõnade autor

• Jakob Hurt
  

Elukutselt kirikuõpetaja
Haridustase: Tartu Ülikool, bioloogia .
Osales Eesti kirjameeste seltsis ja vanemuise seltsi tegevuses.
Tema hakkas koguma eesti rahvaluulet

• Carl robert Jakobson
  

Elukutselt kooliõpetaja; koostas kooliõpikuid ja aabitsa .
Tegi oma ajalehe ’’Sakala’’
Pidas saksamõisnike ja kirikuõpetajaid süüdlasteks eesti rahva rõhumises.
Hindas koostööd vene demokraatidega
Osales eesti põllumeeste seltsi tegevuses, rajas näidistalu Kurgjale, talu nimi ’’Linnutaja’’