´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST (0)

KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231.................................................................................4 1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“...........................................................................4 2. Võrdlus eesti ühiskonnaga.............................................................................................6 2.1. Paralleelid teose ja Eesti ühisk

Ettevõtlus

Karl Marx „Kapital“ ptk 8 „Tööpäev“

Kateriina Ehapalu TH1 a82063@ut.ee Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja. Peatükile lähtudes ostab tööandja endale tööjõudu ehk palkab inimesi, kes teenivad temale kasumit. Kapitali seisukohast on oluline, et toimuks pidev protsess ning Marx on toonud illustreeriva näite võrreld

Intellektuaalse kapitali väärtus ettevõttele

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Liis Mägi ja Sten Martin INTELLEKTUAALSE KAPITALI VÄÄRTUS ETTEVÕTTELE Referaat Juhendaja: õppejõud Virve Siirde Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. INTELLEKTUAALSE KAPITALI OLEMUS...................................................................... 4 2. KOOSTISOSAD.....................................................................................................................6 3. INTELLEKTUAALSE KAPITALI TÄHTSUS ....................................................................8 4. VÄÄRTUSE LOOMINE.................................................

Juhtimise alused

Marxi kapitalistlik akumulatsioon

Karl Marx ,,Kapital" Kapitalistliku akumulatsiooni üldise seaduse kokkuvõte Antud tekst kirjeldab ülerahvastust ning sellega kaasnevaid probleeme. Ülerahvastus saab esineda kahel viisil akuutsel ehk kriiside ajal, ja kroonilisel viisil, mis on loiu äritegevuse ajal. Relatiivne ülerahvastus omab kolme vormi: voolavat, varjatud ja püsivat. 19. sajandi tööstuses toimus nii tööliste eemaletõukamine kui ka ligitõmbamine, mille tagajärjel töötajate arv üldkokkuvõttes kasvas. Sellisel juhul on tegemist ülerahvastuse voolava vormiga. Tollel ajal vajati vabrikutesse ja manufaktuuridesse tööle alaealisi noormehi. Nad moodustasid voolava ülerahvastuse elemendi, mis kasvas sedamööda, kuidas kasvas tööstus. Dr. Lee tegi kindlaks, et suurtööstuste töölistel on kõige lühem eluiga. Manchesteris näiteks oli 19. sajandil jõuka klassi keskmine eluiga 38 aastat, töölisklassil aga kõigest 17. Selline erinevus näitab ka seda, et töölisklass tegi k

Karl Marx "Kapital"

Karl Marx ,,Kapital" Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus (ptk. 4, 5a ja 5b) Kokkuvõte Üldiselt võib öelda, et antud tekstis on väga hästi kirjeldatud ülerahvastuse eksisteerimisvorme. Välja on toodud, et ülerahvastus võib olla nii akuutne (terav, äge, teravalt päevakorral olev), mis on loomulik pigem kriiside ajal, kui ka krooniline (pikaldane), mis üldiselt lööb välja loiu äritegevuse ajal. Kuid kui need aspektid kõrvale jätta, siis omab relatiivne ülerahvastus pidevalt kolme vormi: voolava, varjatud ja püsiva. Räägitakse palju sellest, kuidas rahvahulki koheldakse ebavõrdselt, kuidas rikkamad isikud nende arvelt veelgi rohkem rikastuvad. Millistes tingimustes peab töölisklass elama, koos oma perega. 19. sajandil oli olukord lausa nii halb, et sellist viletsat seisu ei oldud Inglismaal enne nähtud. Seda olukorda nimetati isegi põrgulikuks. Näiteks Newcastle'is oli olukord selline, kus üksikuis toakestes elutses vähema

Marxi Kapitali "Tööpäev" minianalüüs

Karl Marx ,,Kapital" lk 203 231 1. Ülevaade loetud tekstist Karl Marxi teose ,,Kapital" kaheksas peatükk pealkirjaga ,,Tööpäev" rääkis probleemidest seoses pikkade tööpäevadega. Selles peatükis selgus, et kohutavalt palju lapsi kasutati kapitalistide poolt ära, et saada suuremat kasumit. Nad pidid tegema väga palju ületunnitööd ja tihtipeale pidid nad töötama ka oma lõunapauside ajalgi. Mõningastel juhtudel ööbisid mõned lapsed, kes elasid töökohast kaugemal, vabrikus, et veidikenegi puhata saada, sest tööpäeva pikkuse tõttu jäi uneaega niigi napiks. Ei olnud ka erandiks, et lapsevanem viis peale lapse tööpäeva lõppu oma lapse süles koju, sest viimase jalad lihtsalt ei kandnud teda enam ning tal ei olnud selleks enam rammu. Selle kõige juures maksti lastele häbiväärselt madalat tasu. Ületunnitööst ei pääsenud ka täiskasvanud inimesed. Nii nagu lapsed, pidid ka nemad töötama rohkem, kui normaalne tööaeg ette nägi. Ainuke vahe la

Kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik?

Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik? Essee Juhendaja: ... Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade Kommunistliku Partei Manifestist lehekülgedelt 43-70. Tuues täpsemalt vastuseid küsimusele, kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik? Konkreetsem soov on tuua erinevaid näiteid tekstist, mis kõneleksid eelkõige sellest kui inimvaenulik on kapitalism, kuid samas ka sellest, et mida me teeksime ilma kapitalismita või täpsemalt, kuidas see meie ühiskonda positiivsemas aspektis kõnetab. Kapitalism kui inimvaenulikkuse sünonüüm. Juba varajasest ajaloost on leidunud persoone, kes leiavad peaaegu ühtselt, et kapitalism on olnud ja on ka tulevikus inimressurssi orjastav ühiskondlik-majaduslik süsteem. Kapitalism põhineb seadusel: kas sina või mina, mitte iialgi sina ja m

Politoloogia