Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST (0)

1 Hindamata
Punktid

ÜLEVAADE 
ÜHISTUTEOORIATEST 
Professor Ghino Valenti 
ühistuteooria 
Tema teooria järgi on hüviste jaotus 
kapitalistlikus majanduskorralduses 
puudulik, sest  kapitalist  kui 
tootmisvahendite omanik saab endale 
suurema tulu kui hüviste tegelik looja - 
töötaja . Valenti arvates on võimalik 
ühistegevuse kaudu korraldada tulude 
ümberjaotust kapitalistlikel alustel, 
süsteemi ennast muutmata.
Ühistegevus on tema arvates 
kapitalistliku süsteemi täienduseks ja 
taotleb ausat konkurentsi 
monopolistlike ettevõtete seas, 
sundides neid  loobuma  monopolistlikest 
kasumitest ning asuma võrdväärsele 
kaubavahetusele tootmiskulude ja 
tegelike väärtuste alustel. Seejuures 
jäävad tootmise ja  vahetuse  
kapitalistlikud  meetodid ( puhaskasum
intressid , kasvikud, rendid, tööjõukulud, 
raha jms) samaks.
Mario Mariani ühistegevuse üldine 
teooria
Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani 
majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed 
ja mis on liikmete poolt esile kutsutud püüdest 
rahuldada teatavaid nõudeid. 
Inimene võrdleb kasu, mida tema võib oodata 
ühisettevõttelt selle ohvriga, mida tema peab 
tooma  ühisettevõtte  loomisega  või selle 
liikmeks astumisega, ja otsustab küsimuse 
suuremat kasu silmas pidades
Koondised , mis ei tõota otsest kasu  liikmetele
võivad koos püsida ainult välise  sunni  mıjul
Karl Marxi 
kooperatsiooni (ühistegevuse)teooria
Marx kirjeldab kooperatsiooni kui kapitalisti 
palgatud tööliste ühendatud jõupingutust 
mingi raskuse tõstmisel. 
Ühistegevuse toime seisneb selles, et 
koostöös  saavutatakse  efekt töö tegemise 
kiiruses  - töötegemiseks kulub 
märkimisväärselt vähem aega. 
Kooperatsiooni arenemisega vabaneb kapitalist 
kõigepealt  oma kätega tootmisest, niipea kui ta 
kapital  on saavutanud minimaalsuuruse, mis 
alles võimaldabki päris kapitalistlikku tootmist
Kapitalistid on Marxi järgi otsekui kindralid 
lahinguväljal, kelle käsk paneb liikuma väga 
suure jõu, mis viib kapitalistid kooperatsiooni 
võimalusi ära kasutades majandusliku 
tulemuseni. 
Tööliskollektiivid suudavad teoreetiliselt ise 
juhtida mitte ainult kauplusi, vaid ka vabrikuid ja 
mis tahes tööstusi ning sedaviisi ei  jäta  mingit 
tähelepanuväärset kohta enam kapitalistidele
Briti ühistegevuse alused
Ühistegevuse eesmärgiks on nende järgi 
olemasoleva sotsiaalse ja majandusliku 
korra põhjalik muutmine. Peamiseks 
vahendiks  loetakse seejuures ühistut
Ühistegevuse puhul ei oodata riigilt muud 
kui tegevusvabadust ja 
mittevahelesegamist. Samuti ei soovita 
riigilt ei materiaalset ega ka  juriidilist  
toetust ning ka maa ja muud 
tootmisvahendid peavad  jääma  
eraomandisse
Tänan  
kuulamast !

Document Outline

  • Slide 1
  • Professor Ghino Valenti ühistuteooria
  • Slide 3
  • Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria
  • Karl Marxi kooperatsiooni(ühistegevuse)teooria
  • Slide 6
  • Briti ühistegevuse alused
  • Slide 8
Vasakule Paremale
´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST #1 ´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST #2 ´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST #3 ´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST #4 ´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST #5 ´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST #6 ´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST #7 ´ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mammu531 Õppematerjali autor
Ülevaade ühisteooriatest

Sarnased õppematerjalid

Majandusajaloo kontrolltöö
64
docx

Majandusajaloo kontrolltöö

1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus, esmakordselt töötati v

Majandusajalugu
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun