Ajaloo KT Tööstusrevolutsioon (0)

Ajaloo KT
1. Tööstusrevolutsioon on 18. sajandil aset leidnud muutused tehnoloogilises arengus.
2. Et tööstusrevolutsioon sai tekkida, pidid olema täidetud sellised tingimused:

• kivisöe kaevandamine
  
• kanalite süsteem
  
• kapital (raha)
  
• tööjõud
  

3. Tööstuslik pööre algas esimesena Inglismaal. Põhjused:

• 17. sajandil toimus revolutsioon
  
• suur rahvaarv
  
• maavarade rikkus
  
• riik asus saarel (polnud suuri sõjalisi konflikte)
  

5. Industriaalühiskonna plussid:

• uued energiaallikad
  
• rahvaarvu tõus
  
• uute leiutiste kasutuselevõtt
  
• elatumistaseme tõus
  
• põllumajanduse areng
  

6. Industriaalühiskonna miinused:

• tööpuudus
  
• kuritegevuse tõus
  
• rasked töötingimused
  
• saastatud õhk
  
• halvad olmetingimused
  

7. Leiutised , mis tööstusliku revolutsiooni ajal leiutati:

aurumasin

• viljapeksumasin
  
• aurumootor
  
• vee- ja tuuleenergia
  
• elekter
  

8. Uued sotsiaalsed kihid , mis tekkisid ühiskonnas tööstusliku revolutsiooni tulemusel:

kodanlus

töölisklass
9. Poliitilised ideoloogiad:

• konservatism – E. Burke . Tunnusjooned: traditsioonid, usk oli tähtis, alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust.
  
• liberalism – J. Mill, J. Bentham . Tunnusjooned: oluline üksikisik , riigi roll väike, majanduses ettevõtlusvabadus, pooldasid valimisõiguste laiendamist.
  
• sotsialism – R. Owen. Tunnusjooned: kapitalism põhjustas ebavõrdsust, tulevikuühiskond, naiivne, töölisliikumine, tekkis Leibristlik partei.
  
• marksism – K. Engels. Tunnusjooned: kapitalistid ja töölised on vaenlased, töölised saavad võimu vägivalla teel, proletariaadi diktatuur.
  

10. Adam Smithi majandusliku liberalismi ideed: tuleb teha veelgi rohkem tööd ja tekibki majandusliku vabaduse tõttu pidev arengutsükkel. Ühtlasi kindlustavad vaba konkurents ja vabakaubandus ühiskondliku harmonia ja õigluse.
11. Rahvuslik tõus Saksamaal, võitlema hakkasid üliõpilased Jena ülikoolist.
12. Kodanluse eestvedamisel toimusid 1848/49.a. revolutsioonid Euroopas, sest hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda, sotsiaalsed olud olid halvad ja rahvuslikud vastuolud.
13. Revolutsioonide saavutused:

• Euroopa riikides kehtestati üldised kodanikuõigused
  
• riigi valitsemisse kaasati kodanlus (liberaalid)
  
• tekkisid poliitilised parteid
  
• parandati tööliste olukorda
  

14. Itaalia rahvusliku ühendamise kaks suunda:

diplomaatiline liikumine – C. Cavour

mässumeelne liikumine – G. Garibaldi
15. Itaalia ühendamisest polnud huvitatud Sardiinia, sest see oli iseseisev riik.
16. Saksamaa ühendamisel kaks riiki, kes soovisid Saksa territooriumil võimu saada, olid Preisimaa ja Austria.
17. Bismarckil õnnestus Saksamaa ühendada, sest ta lõi tugeva armee. Vajalikud olid Austria-Preisi sõda ja Saksa-Prantsuse sõda, et Preisimaa juhtimisel suudeti Saksamaa ühendada. Saksa keisririik kuulutati välja 18. jaanuar 1871.
18. Otto von Bismarck oli Preisimaa minister- president , tema politika oli kindlakäeline ja suuri küsimusi otsustati „raua ja verega“.
19. Venemaa suutis 19. sajandil endale vallutada Ida-Euroopa ja Põhja- Aasia .
20. Venemaa koloniaalpoliitikas kehtisid põhimõtted: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. See oli negatiivne, sest põlisrahval polnud valikut.
21. Vene eripära 19. sajandil: Vene impeerium moodustas 17% maakera maismaa pinnast, riigis elas 10% maailma rahvastikust. Viis Vene ühiskonna erinevust võrreldes Lääne-Euroopa ühiskondadega:

• Venemaa kujunes riigist, mille valitseja oli kogu maa ja selle elanike omanik.
  
• tsaari alamatel polnud traditsiooniliselt õigusi ja seaduslikku kaitset.
  
• Venemaa ei leidnud magnaate, kes oleksid võinud olla iseseisvusele vastukaaluks.
  
• Venemaal ei teatud piirkondlikkest assambleedest.
  
• Venemaa sarnanes pigem koloniaalimpeeriumiga.
  

22. Venemaal 19. sajandil maksid makse talupojad, linnakodanikud ja vabastatud olid aadlid , vaimulikud, kaupmehed .
23. 1860.a oli USA elanikkond 31,4 mln. Orje oli 4 mln.
24. Põhja osariikide majandus enne USA kodusõda oli edukas, tööstuslikult enam arenenud ja põllumajandus oli väiksem majapidamine.
25. Lõuna osariikide majandus enne USA kodusõda oli halvem , tööstus vähearenenud, põllumajanduse aluseks olid suured majapidamised – istandused .
26. USA kodusõja ajendiks oli orjuse probleem.
27. Lincolni „Homestead Act“ oli jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriigi kodanik saada riigi lääneosas endale vabalt kuni 65 ha maad, 5-aastase maaharimise järel saadi maavaldus endale.
28. USA kodusõda toimus 1861-1865, selle võitis Põhja osariigid. USAs kaotati lõplikult orjus 1865.a.
29. USA tõusule saada maailma juhtivaks tööstusriigiks aitasid kaasa:

• palju kasutamata maavarasid
  
• palju sisserännanud tööjõudu
  
• lai siseturg
  
• puudusid suured sõjalised kulutused
  
• tööjõu suurliikuvus osariikide vahel