Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A.R.J. Turgoti majanduslikud seaduspärasused ja riigi roll (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

A.R.J. Turgoti majanduslikud
seaduspärasused ja riigi roll
JACQUES TURGOT
( 1727 - 1781 ) arendas edasi Quesnay majanduslikku õpetust
(VABAMAJANDUS: Majandus tuleb vabastada igasugustest piirangutest, et
avada tee võimalikult suure kasumi teenimiseks. Valitsuse sekkumine
majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.)
Colberti järglasena
finantside peakontrolörina 1770ndatel aastatel teostas ta oma
reforme valgustatud absolutismi vaimus . Ta arendas edasi seda, mis Colbert oli alustanud.
Colbert:
* pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist
* püüdis süstematiseerida
ja ratsionaliseerida riiklikku kontrollaparaati majanduse
üle.
Poliitiline olukord
oli muutunud soodsamaks. Ta suutis likvideerida tsunftid ja kaotada

A R J-Turgoti majanduslikud seaduspärasused ja riigi roll #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marko Mei Õppematerjali autor
A.R.J. Turgoti majanduslikud seaduspärasused ja riigi roll.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ

teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis. Soodustati põllumajandust. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordisoodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Merkantilismi peamised printsiibid 1. Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni); 2

Majandusajalugu
thumbnail
12
docx

Majandusmo�te ajalugu

 Väärtusteooria: eristab loomulikke (väärtust) ja poliitilisi hindu (turuhind).  Mõistis väärtuse all vahetusväärtust.  Kauba loomulik hind määratakse selle tootmiseks kulutatud tööajaga, loomulik hind on proportsionaalne hõbeda tootmise töömahukusega.  Ühiskondlike tulude allikas on töö.  Püüdis kokku seada ja analüüsida riigi tulusid ja kulusid.  Maksuraha sihipärane kasutus kasvatab rahvuslikku rikkust.  Arvutas londoni rahvaarvu. J. Locke:  Prantsuse valgustaja.  Rohkem filosoof.  Kaitses merkantilismi.  Esimesena põhjendas eraomanduse vajadust ning piiratud riiklikku sekkumist majandusse -> valitsuse sekkumine peaks piirduma

Majandusajalugu
thumbnail
35
doc

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE LOENGUKONSPEKT Tartu 2003 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid........................................................................................

Juhtimise alused
thumbnail
64
docx

Majandusajaloo kontrolltöö

samaväärsele (võrdsele) osale ühiskonnas kasutatavatest hüvistest ja teenustest sellepärast, et ollakse antud ühiskonna täis- ja võrdõiguslik liige. 3. Millised on mõiste „majandus“ levinuimad definitsioonid? Milles seisneb nn küberneetilise määratluse eripära? Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi kui süsteemi elemente ja nende

Majandusajalugu
thumbnail
30
doc

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

võrgustik, india ja hiina vahel. Oskasid ära kasutada vett, kasvatasid mitu saaki aastas, viljakas maa. 3) Milline oli toonase (I aastatuhande vahetuse) Euroopa ühiskond Saksamaa näitel – kellest see koosnes ja milline oli nende eluolu? Ühiskond koosnes talupoegadest, kes olid vaesed ning aadlikest (mõisnikest) ja kuningast, kes olid rikkad. Suurem osa inimestest umbes 80% olid talupojad, kellel ei olnud õigusi ning, kes elasid riigi metsade ja soode keskel. Nende peamine eesmärk oli kasvatada suur saak oma põllul, seega pidid nad tegema paju tööd, mis oli kurnav. Talupojad elasid väikestes onnides, mis oli peamiselt tehtud savist ja puust, ning katus oli õlgedest. Hurtsikutes oli väga must, muld põrand. Domineeris põllumajandus. Pidupäevadel söögi isegi surnuks end, siis saadi liha ja muud paremat. Põllutöid tegid

Majandusajalugu
thumbnail
70
docx

Nimetu

· Karl XI kehtestab absolutismi (1680-1718) ­ Riigipäev säilib vaid maksude üle otsustusõigus. · Suur Reduktsioon 1680: - Aadlile jagatud läänistuste tagastamine riigile (1632-...) - Maksud laekuvad jälle riigikassasse · Sõjaväereform: uus rooduarmee Suur Põhjasõda likvideerib Suur-Rootsi (1700-1721) - Uusikaupunki rahu 1721 - Rootsi oli liialt väike ja vaene et olla impeerium. Hollandi Kuldajastu 17. sajandil Hollandi Riigi kujunemine (1568-1648) - Keskajal Saksakeisririigi osa, Karl V pärandab oma pojale. - Hispaania Madalmaade provintsid (Burgundia pärand Habsburgidele Hiliskeskajal) I Lõunas Prantsusesek. Kat.Valloonid ja Flaamid) II Põhjapoole Hollandik. Prot. Holland: (Tänapäeval : I Belgia II Holland) - Karl V ajastu õitseng majanduse, kultuuri alal , levib prot. - Maj. õitsev piirkond (üle 200 linna) Transiitkaubanduse sõlmpunkt (50%) - Kõige olulisem ühiskonnaklass jõukas ja iseteadlik Prot

Kategoriseerimata
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500­ 1800. Sellisest varauusaja dateeringust on lähtutud ka käesolevas raamatus. Varauusaega võib vaadelda kui üleminekuajajärku eelmodernsest ühiskonnast modernsele ühiskonnale, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Keskaegsete struktuuride edasipüsimise kõrval said alguse uued protsessid: ühiskonna ja riigi sekulariseerumine, rahvusriikide kujunemine, turumajanduslike algete juurdumine majanduselus, maailma koloniaalne hõivamine jpm. Euroopa varauusaega võib vaadelda üldise arengumudelina teel agraarühiskonnast industriaalühiskonda. Euroopa osakaal maailma ajaloos pole kunagi varem ega ka hiljem olnud nii määrav kui seda varauusajal. Seda tunnetati juba kaasajal. 1605. aastal kirjutas Tommaso Campanella, et nii nagu päike

Ajalugu
thumbnail
44
pdf

Uusaeg konspekt

Pariisis, kus alguses Louis Philippe üritas valitsust vahetada ja sellega rahva nõudmistele vastu tulla. Seejärel üritas ta jõudu kasutada rahva vastu, ent ka see ebaõnnestus. Mõne päeva jooksul(22.-23) ning 24.veebruaril oli kuningas sunnitud troonist loobuma ning kuulutati välja Prantsusmaa Teine vabariik (esimene Pr.rev aeg). Jällegi kiire edu, aprillis Rahvuskogu valimised, kuhu pääsesid põhiliselt mõõdukad vabariiklased. Prantsusmala kulmineerusid majanduslikud küsimused juunis(või juulis) 1848 ning toimus vaesema elanikkond barrikaadid( - tegusõnana ). Esimese reformina kehtestati rahvuslikud töökojad üle Prantsusmaa, mille eesmärk oli leida riikliku vahenduse läbi tööd inimestele. Samas mingid mõttetud ülesanded. Toimusid juunipäevad, mis jällegi olid väga verised, mille surus maha nüüd juba vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist

Uusaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun