kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks vastavalt selle turuväärtusele. a. Tarbimiskulutused C - (Consumption expenditures) on majapidamiste poolt aasta jooksul tehtud kulutused toodetud kaupadele ja teenustele. (Tooted on loodud ja kodumajapidamised on need ostnud) b. Investeerimiskulutused I (Investment expenditure) on kulutused, mis on tehakse kapitalikaupade/püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid totmisprotsesseis pikema aja vältel. (hooned, varud, seadmed) c. Avaliku sektori kulutused G (Goverment expenditure) on avaliku sektori kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. d. Netoeksport - X M (Net exports) on ekspordi ja impordi vahe. Kogukulutused E=SKP=C+I+G+(X-M) 33) Sissetulekute lähenemisviis (Income approach) on rahvamajanduse arvepidamises
· SKP deflaator 20%. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, k ii i käibe- käib ja j kinnisvaramaks; ki i k e)7 kõik maksud on kaudsed. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid,
suurendavad RKP-d, kuid mitte SKP-d Question 11 Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 muutusi kaubavarudes kulutusi uusehitusteks ettevõtte kulutusi uute masinate ja seadmete muretsemiseks kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks Question 12 Sisemajanduse koguprodukt: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 võrdub residentide tootmisprotsessis saadud sissetulekutega on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa
võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole Question 13 Question text Mis alljärgnevatest on õige? Select one: Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige. Question 14 Question text Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Select one: üürikulud pluss õppemaks sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks õppemaks sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, miinus õppemaks ja üürikulud
ja pakkumise poolest. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuutade suhteline hind ja reaalne vahetuskurss võtab arvesse kaubandustingimusi ehk hinnataseme erinevusi. Tarbimisfunktsioon väljendab MKP-de soovitud tarbimiskulutuste sõltuvust sissetulekutest (tuludest) teiste tegurite samaks jäädes. Keskmine tarbimiskalduvus APC = C/ Y Keskmine säästukalduvus APS = S/ Yd Investeerimine - tootmistarbimine, mida teostavad ettevõtted ja firmad. Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha
esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole Küsimus 13 Mis alljärgnevatest on õige? Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige. Küsimus
c. valitsuse siselaen eelarve defitsiidi katmiseks neelab investeeringuteks vajamineva raha d. maffia ei luba kellelgi raha investeeringuteks kulutada 20. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kui a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kuna kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) d. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab. 21. Ülekandemehhanism rahateoorias analüüsib: a. Rahapesu likvideerimise võimalusi ülekannete kontrolli tõhustamise teel b
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Vt ka tabel 1.1 lk 12 ja joonis 1.1 lk 13 Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal (AE), siis tähendab see, et ressurssid on täielikult kasutatud. Tootmisvõimaluste kõvera(raja ) iseloomustus: 1) Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus- ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2) On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb toota aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3) Kuju seondub alternatiivkõveraga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kujutamise (konstrueerimise)eeldused:
11. Väliskulu- 12. Välistulu- 13. Ühiskondlik kaup on iga selline majandulik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarimisest saadav kasu ei kahane lisatarbjate lisandumise korral. Nt rahvuslik julgeolek 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. 15. Netoeksport on ekspordi ja imporiti vahe (X-M) 16. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. Aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks 17. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduse valmistatud toodanug ja tulu mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 19. Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates
ajaperioodil c) kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil d) seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad 23. Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 211. 1 a) tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b) investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c) sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks d) säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse 24. Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse : a) kodumajapidamiste ja ettevõtete kulutustega b) säästujoone ja 45-kraadi joone lõikepunktiga c) keskmise tarbimiskalduvuse ja säästukalduvuse summaga d) säästujoone ja tarbimiskulutustejoone lõikepunktiga 25
b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus c
Võrdub isikliku kasutatava tuluga Õige c. Võrdub rahvatuluga Väär d. Võrdub investeeringutega Väär Sul ei saa olla rohkem raha, kuis a teeninud oled!!! Loogiliselt võttes 7.b Question 7 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Vali üks vastus. a. aktsiate ja teiste väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi Väär b. kulutusi kestvus- ja mittekestvuskaupade ning teenuste ostmiseks Õige c. ettevõtete poolt ostetavate kapitalikaupade maksumust Väär d. kulutusi uute elamute ehituseks Väär 8. d Question 8 Rahvamajanduse arvepidamises käsitletavad investeeringud ei sisalda: Vali üks vastus. a. muutusi toormaterjali, pooltoodete ja valmistoodangu varudes Väär b. kulutusi uute elamute ehituseks Väär c. uute masinate ja seadmete ostusid Väär d. aktsiate ja võlakirjade ostusid Õige e. ettevõtte kulutusi uue sisseseade ostmiseks Väär 9.d Question 9
22. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 23. Kogukulutused on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24. Investeerimine Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks. Kapitalikaupade alla kuuluvad tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed. Makroökonoomika 50. Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist
26. Ühiskond võib inflatsioonist ka kasu saada, kui: a) ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, g , et tulevikus tulevikus onon võimalik võimalik saada saada suuremaid suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim; kogu majanduse b) kogu majanduse seisukohalt seisukohalt vajalikud vajalikud relatiivsete relatiivsete hindade hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini; c) avaliku sektori ekspansiivne majanduspoliitika on kergemini teostatav,, sest riigi
19. d; vt ka eelmine küsimus; 20. b; vastuses d) toodud tingimustel liigume piki TVK-d, vastuses c) esitatud situatsioon aga võib TVK-d nihutada sissepoole; vajaduste muutumine võib samuti muuta valikuid, mida toota, seega kutsub esile liikumise piki TVK-d; 21. b; piiratud ressursside/tootmistegurite tingimustes ja TVK-l tootmisel tuleb ressursse lihtsalt ümber jagada, järelikult ilmnevad ka alternatiivkulud (e loobumiskulud); 22. 1.c kiirem majanduskasv saavutatakse kapitalikaupade (e investeerimiskaupade) eelistamisega, kuid seda ilmselt tarbimise arvel; 2.b seespool TVK-d tootes ei ole ressursid/tootmistegurid maksimaalselt ja efektiivselt ära kasutatud; 23. d; ceteris paribus e muude tingimuste püsivaks jäädes; 24. d; TVK nihkub väljapoole e tootmisvõimalused kasvavad; 25. a; tegemist on konstantsete alternatiivkuludega, tootmistegureid on ilma kadudeta võimalik ühe toodangu valmistamiselt ümber suunata teisele; Näiteks kampsunid ja käpikud; 26
loomatoitu valmistavale firmale hinnaga 250 krooni. Viimane lisab vitamiine ja müüb loomatoidu hulgifirmale hinnaga hinnaga 280 krooni ning hulgifirma müüb toote jaemüügivõrku hinnaga 300 krooni. Lemmiklooma kauplused müüvad toodet tarbijatele 350 krooniga. Kui suur oleks kogu selle majandustegevuse tulemusena tekkiv SKP komponent? 350 (200 + 20 + 30 + 30 + 20 + 50) 7.Amortisatsioon on sisuliselt: 1.ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine 2.amortide kulumise kiirus autodel 3.portfellinvesteeringud 4.ettevõtte võimalus hankida täiendavaid võõrvahendeid 8.Arvuta toodud tabeli alusel sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus kulutuste meetodil! SKP arvutamine kulutuste meetodil E = Kulutused (C) + Investeeringud (I) + Riigi ostud (G) + (Eksport (X) Import (Z)) Arvesse lähevad: 1, 4, 8 (2-6) = 400 + 250 + 350 + (200-300) = 900 9
ei kajastu otseselt SKP-s, kui seda ei kajasta lõpptoodangu turuhindade muutus suurendavad RKP-d, kuid mitte SKP-d kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks põhjustavad varude suurenemist on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP Tagasiside Lõpptoodangu kvaliteeti SKP arvestuses eraldi ei vaadelda. Küsimus 11 Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: Vali üks või enam: kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks ettevõtte kulutusi uute masinate ja seadmete muretsemiseks muutusi kaubavarudes kulutusi uusehitusteks kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks Tagasiside Investeeringute (I) all mõeldakse ettevõtete kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Investeeringuteks loetakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused uue eluaseme muretsemiseks. Küsimus 12 Sisemajanduse koguprodukt:
................15 7.1.1 Kasumiaruanne................................................................. 16 7.1.2 Bilansitabel....................................................................... 16 3 7.1.3 Kassakäibe aruanne...........................................................17 7.2 Tegelik ja ennustatav finantsinformatsioon........................17 7.3 Kapitalikaupade nimekiri.....................................................18 7.4 Tasaarvestuspunkt.................................................................18 8. KOKKUVÕTE................................................................. 18 9. LISAD ...............................................................................19 1. Lühiülevaade/ülandmed Lühiülevaate ülesandeks on aidata lugejal kiiresti aru saada teie ärist, ilma et ta
b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine vale c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises vale b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse vale Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus c
kordajana c) on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitab, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kasutavad kodumajapidamised täiendavaks tarbimiseks. Tarbimise piirkalduvus MPC osutab, milline on tarbimisfunktsiooni kujutava joone tõus erinevatel kasutatava tulu tasemetel. Tarbimisfunktsioon on lineaarne joon, mille tõusuks on MPC C MPC = Yd Firmade poolt ostetavate investeerimiskaupade (kapitalikaupade) nõutav kogus sõltub esmajoones intressimäärast Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. (nt pank ütleb, et pead maksma intressi 10%) Reaalne intressimäär on intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. Mõõdab laenamise tegelikke kulusid ning määrab ära investeeringute mahu. (nt üldise hinnataseme tõus on 6% ja selle põhjal kehtestatakse nominaalne määr)
juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist ning kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit. Pikal perioodil ei ole firmal mingeid püsikulusid. Positivistlik seisukohavõtt on näiteks täna on 12 kraadi sooja. Reaalse kapitali all mõeldakse tehaseid ja seadmeid. Ressursside (maa, töö, kapitali ja ettevõtliuse) omanike rahalised sissetulekud on vastavalt rent, palk, intress, kasum. Riik N toodab kapitali- ja tarbekaupu. Kui ta vähendab kapitalikaupade tootmist, siis tema majanduskasv aeglustub. Riina ostab tavaliselt ühe kasseti nädalas. Nüüd sai ta teada, et kassettide hind tõuseb tuleva nädalal 10 % võrra. Järelikult Riina nõudlus sel nädalal kassettide järele sel nädalal suureneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem. Selle punkti asukoht TVK-l, mille ühiskond on praegu tootmiseks valinud, mõjutab TVK hilisemat seisukohta. Sirgjoone tõus määratakse, kahe punkti vahelise absoluutväärtuses väljendatud
RKP s) - kodumaised erainvesteeringud. Investeeringute osatähtsus SKP ss on väga erinev, kriisiaastatel 22- 4%, tõusuaastatel 12-17%. · Investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse. · Kui investeeringutest arvestatakse maha amortisatsioon, saadakse kodumaised netoerainvesteeringud. netoerainvesteeringud · Amortisatsioon on sisuliselt ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine. 12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz III. Valitsuse ostud NB! Mitte Mitt segii ajada j d valitsuse lit kulutustega, k l t t kuna k sotsiaalmaksed ti l k d (pension jne
mis asuvad sellest kõverast seespool (nullpunktile lähemal) need punktid on ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole maksimaalselt kasutatud. Küsimus 13 Mis alljärgnevatest on õige? Valmis Hinne 0,3 / 1,0 Vali üks: Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige.
3 investeeringute nõuduluskõver. Mida madalam intressimäär, seda suurem on investeeringute nõutav kogus. Nihete ja muutujate omavaheline seos sarnane nagu tavalise nõudluskõvera puhul. Investeeringute determinandid ehk investeeringute mõjutajad nihutavad investeeringute nõudluskõverat kas paremale või vasakule, vastavalt nõudlust kas suurendades või vähendades: *investeeringutest oodatavad tulud *ootused ärikeskkonna suhtes *tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus *kapitalikaupade ostmise kulud *valitsuse maksupoliitika *rahvatulu suurenemine *inflatsioon Nominaalne intressimäär antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär (%) inflatsiooni % Vt. joonis 11.4 Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega. Kui tegelik SKP on väiksem kui plaanitud kulutused, siis varud kuhjuvad ja osa toodangust jääb müümata
KYSYNNÄN MUODOT Nõudluse vormid Kysynnän muodot tarkoittavat erilaisten ostajien tahoita tulevaa kysyntää. Nõudluse liigid tähendavad erinevate ostjate poolt tulevast nõudlust Kun kuluttajat tarvitsevat tuotteita, syntyy kulutuskysyntää Kui tarbijad vajavad tooteid, tekib tarbijanõudlus Tuotantohyödykkeiden kysyntä syyntyy tuotantysten, kauppojen ja yhteisöjen kysymästä. Kapitalikaupade nõudlus tekib tootmise , kaupluste ja ühiskonna küsimustes KYSYNNÄN VAIHTELUT Nõudluse muutumine Pitkäaikaisia kysynnänvaihteluja ovat suhdannevaihtelut ja trendi Pikaajalise nõudluse kõikumisi on majandustsüklites ja trendides Suhdanteita ovat nousukausi, korkeasuhdanne, laskukasui ja lama. Tsüklisused on buum, kõrge majandus, langus majanduses ja kriis MARKKINOINTIYMPÄRISTÖ Turunduse keskkond Kilpailu
Küsimus 51 3 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. nõudluse kõvera nihke b. hinna muutust c. nõutava koguse muutust d. pakkumiskõvera nihke e. pakkumisfaktori muutuse Küsimus 52 3 Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Vali üks: a. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks d. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse Küsimus 53 3 Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil: Vali üks: a. Kogutulu võrdub piirkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. d. Kogutulu võrdub hinnaga e. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga
ekspordi ja impordi saldo (netoeksport) SKP = AE = C + I + G + (XM) AE - kogukulutused C - eratarbimiskulutused e (kodu)majapidamiste kulutused I - eraettevõtete investeeringud (sisemaised koguerainvesteeringud), nt uued seadmed G - avaliku sektori lõpptarbimiskulutused, nt keskvalitsuse ja omavalitsuse kulutused (palgad, kaupade ostud) X-M e NX netoeksport, x eksport, m import Puhas- e netoinvesteeringud väljendavad uute kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle amortiseerunud tootmisvahendite korvamiseks kasutatud asendusinvesteeringutest In = I D In - puhas- e netoinvesteeringud I - koguinvesteeringud D - amortisatsioon (asendus- ehk korvamisinvesteeringud) Majandusteadlased kasutavad sageli ka sisemajanduse puhasprodukti e netoprodukti näitajat SPP (net domestic product NDP), mis arvestab SKP-st maha amortisatsiooni (põhivara kulumi) ja on selliselt täpsem kogutoodangu mõõt.
Kaubaostukorv kujutab endast tüüpilise perekonna valikuid, kuhu kuuluvad põhitoiduained, alkohol, tubakas, riietus, jalatsid, eluase, tervishoid, transport, kulutused vabale ajale. • tootjahinnaindeks – s.o. hinnaindeks, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, k.a. kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt on ostnud; • SKP deflaator – võrdleb kõigi SKP arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. Sisaldab lisaks tarbekaupadele ka kapitalikaupade hindu, valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu. Inflatsiooni kulud e. Tagajärjed. 1. tulude ja vara ümberjaotumine 2. ettevõtete lõppotsused muutuvad lühiajalisemaks ja spekulatiivsemaks – 3. vähendab maa konkurentsivõimet 4. vähendab raha akumulatsioonifunktsiooni Teema 12 Turu puudlikkus - nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist. Valitsuse funktsioonid majanduses. 1 . Seadusliku tausta loomine 2 . majanduse stabiliseerimine, riikliku majanduspoliitika 3
54. Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele.Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on: a. 0,8 ja 120 b. 1,4 ja 220 c. 0,8 ja 320 d. 2 ja 120 e. 2 ja 320 graafikute ristumiskoht 55. Kapitali amortisatsioon on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama c. kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse d. kasum, mida ei jaotata dividendideks e. * kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks 56. Milline joonisel toodud rahapakkumistest on eksogeenne? a. sirge a b. sirge b c. sirge c 57. Millist raha mõõtu nimetatakse M1? a. ainult sularaha väljaspool panka b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid d. * sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitsekid 58. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b
b. * inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv c. inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne langus d. hinnatõusu ja tööviljakuse üheaegne muutus Question 21 (1 point) Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kui a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. * ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kuna kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) d. *viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab. Question 22 (1 point) Jooksevkonto defitsiiti on võimalik vähendada: a. suurendades järsult importi b. * piirates väliskapitali voolu Eestisse c
*a. erainvesteeringud kodumaal b. riigis toimunud kapitaalkaupade (pohivahendite) tehingud c. finantskapitali liikumist ule rahvusvaheliste piiride d. siselaenud ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 4 (1 point) Uhiskond voib ka inflatsioonist kasu saada, kuna *a. ettevotted investeerivad tanasel paeval rohkem, sest hinnatous on neile signaaliks, et tulevikus on voimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus uldise hinnatousu tottu kallim b. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) c. viletsuse indeks(tootusmaar + inflatsioonimaar) majanduses kasvab d. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tottu kergemini ----------------------------------------------------------------------------- ---
tõestatavad *Ei sisalda hinnanguid *Võrreldakse või reastatakse *Tulemuseks majanduslike institutsioonide alternatiivsed seisukohad kriteeriumi ja protsesside mudelid ning prognoosid alusel *On võimalik kontrollida vaatluse teel Tootmisvõimaluste kõvera (raja) iseloomustus: *Vasakult paremale allapoole langev – ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada *On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes – Et toota üha rohkem juurde ühte kapa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus – sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks *Kuju seondub alternatiivkuluga – Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemis, on nõgu. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon.
SKP=E=C+I+G+(XM) Sissetulekute lähenemisviis SKP leidmiseks liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: palk kui tasu tööjõu teenuse eest, rent kui tasu maa kasutamise eest, intressid kui tasu raha kasutamise eest, kasum kui tasu ettevõtlikkuse eest. Lisaks nimetatud tuludele sisaldab SKP: 1. amortisatsiooni; 2. kaudseid makse. Amortisatsioon (D) on osa hüviste tootmiskulust; summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes väärtust kaotavad; kulutused kulunud kapitalikaupade asendamiseks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandustegevusega. Sisalduvad hüviste hindades (aktsiisimaks, käibemaks jne). Subsiidiumid on osa sissetulekust, aga mitte toodangu väärtusest, seepärast SKP arvutamisel nad lahutatakse sissetulekutest. Tootmise meetod SKP suurust mõõdab väärtuskasvude summa. Väärtuskasv (lisandväärtus) hõlmab üksnes uut loodud väärtust. Võrdub hüvise turuhind miinus teistelt tootjatelt
deflaator (baasaasta oleks 1999). Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2 Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000 Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni 80% ; 66,67%; 20% 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b) ettevõtte tulumaks; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaks; e) kõik maksud on kaudsed. 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, mida tehakse kapitalikaupade ostuks; b) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja tulusiirded;
C. finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride 100% D. siselaenud 0% 4. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kuna Student Response Value Correct Answer A. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, sest 100% hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim B. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest 0% riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) C. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses 0% kasvab D. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade 0% muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini 5.
kui kvalteedilt ( suht madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga in ei tööta mingil muul töökahal). 3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe ja kapitalikauba tootmist. Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus (raja): 1. vasakult paremale allapoole langev. Põhjus- ressursside piiratus, suunatakse ümber. Kapitalikaupade toodangut suurendatakse , tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2. On nõgus Kordinaatide aluspunktide suhtes. Et toota üha rohkem ühte kaupa, tuleb loobuda üha suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus- sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Tootmisvõimaluste kõver iseloom. Graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, tooddete
6.Majanduse terminid 32 Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada. Mõõdetakse tuluga, millest jäädakse ilma ressursside parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise tõttu. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks. Asendusefekt on üks osa hinna muutumise efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. Näiteks kui kauba hind langeb, muutub see kaup teiste samasuguste kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks ja seepärast soovib ning suudab tarbija osta seda kaupa rohkem ja teisi samasuguseid kaupu vähem, s.t. kaubaga, mille hind langeb asendatakse teisi kaupu. Asenduskaup on kaup, mida võib kasutada mingi teise kauba asemel ( näiteks õunad ja
13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse RKP ja SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. VALE, kogutoodangust arvestatakse maha vahetoodang 18
alkohol, tubakas, riietus, jalatsid, eluase, tervishoid, transport, kulutused vabale ajale. tootjahinnaindeks s.o. hinnaindeks, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, k.a. kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt on ostnud; SKP deflaator võrdleb kõigi SKP arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. Sisaldab lisaks tarbekaupadele ka kapitalikaupade hindu, valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu. Nominaalne SKP Reaalne SKP * 100 = SKP deflaator (SKP=T+I+V+Exp (E-I)) 3 erinevat moodust 11.3 Inflatsiooni kulud ja tagajärjed tulude ja vara ümberjaotumine inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaotajaid: ,,-,, KAOTAJAD ,,+" VÕITJAD Vanad Noored
Ettevõtte kulutused (tähis c -- costs) tootmistegurite ostmiseks on piiratud. Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon ja matemaatiliselt selle joone võrrand. Samakulujooned Samakulujoone moodustavad sisendikomplektid, mille maksumus on võrdne tootmiskulude eelarvega. Kulutused tööjõule saadakse korrutades tööjõu koguse L palgaga w. Kulutused kapitalile saadakse korrutades kapitali koguse K selle hinnaga r . Sageli hinnatakse kapitalikulu alternatiivtuluna ehk tuluna, mida kapitalikaupade ostmiseks kulutatud raha panka paigutades oleks võimalik intressina teenida. Samakulujoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) sisend-panus, kui teise teguri (tööjõu) sisendpanus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused tegurite ostmiseks ei muutuks. Tootmisfunktsioon Ettevõtte väljundiks on hüvis koguses q (toodangu maht). Tootmisfunktsioon q F ( K , L) määrab maksimaalse hulga väljundit, mida on
kasutatava tulu muutus. Et saada säästmisfunktisooni saame C=C0+cYd ja kuna S+C=Yd siis saame, et S=Yd-C=-C0+(1-c)Yd Graafiliselt väljendab kasutatava tulu muutust liikumine piki tarbimisfunktsiooni. Kui aga muutub mõni teine määrav tegur (nt Hinnaootused, sissetuleku jaotus, krediiditingumused jne), siis põhjustab see esialgse tarbimisfunktsiooni kõvera nihke. Investeerimine Kogunõudluse teine tähtis komopnent on investeeringud. Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade ostmiseks või tarbimiseks kui ka varude soetamiseks. Kapitaliakubad on näiteks tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed. Kuna SKP arvutamisel käsitletakse investeeringuid autonoomsene, ehk ta ei muutu kui kasutatav tulu muutub on ta joonis horisontaalne sirge, kui see võib nihkuda, kui toimuvad muutused näiteks intressimääras, tehnoloogias, ootustes. Eristatakse plaanitud ja planeerimata investeeringuid
toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole Küsimus 13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on õige? Vali üks: !!! Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Küsimus 14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Vali üks: üürikulud pluss õppemaks sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, miinus õppemaks ja üürikulud õppemaks üürikulud !!! sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks Küsimus 15 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Eratarbimiskulutused C- sõltuvad eelkõige indiviidi tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J. M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine tulude tõuste küll suureneb, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused I- koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Kogunõudluse kujunemisel on vaatluse all koguinvesteeringud. Valitsussektori kulutused G- valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustelt maksudelt. 50. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? Selle langev kuju näitab, et hinnataseme tõustes kogunõudlus väheneb ja vastupidi. 51
3)Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4)Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2) ja 3) punkt näitavad, et majandust vaadatakse kindlal ajamomendil, sest pikal perioodil on võimalik tehnika areng ja pakkumise muutus. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 1)Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus - ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2)On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus – sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 6 3)Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus.
M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused (I) on teine oluline komponent kogunõudluse kujunemisel. Investeeringuid käsitletakse sageli autonoomsetena ehk sõltumatutena tegelikust tulutasemest. Investeeringud koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Investeeringute maht sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mis teeb nende prognoosimise keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt. Majanduskasvu seisukohalt on olulised mitte koguinvesteeringud, mis sisaldavad ka väljalangenud
*eluaseme investeeringud *investeeringud kaubavarudesse Investeeringute nõutav kogus sõltub intressimäärast, mida kõrgem on intressimäär, seda väiksem on investeeringute nõutav kogus. Investeeringute determinandid (mõjutajad, mõjurid), nihutavad investeeringute nõudluskõverat kas paremale või vasakule, vastavalt nõudlust suurendades või vähendades: *investeeringust oodatavad tulud *ootused ärikeskkonna suhtes *tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus *kapitalikaupade ostmise kulud *valitsuse maksupoliitika. *rahvatulu suurenemine *inflatsioon Nominaalne intressimäär on antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär(%) inflatsiooni % Tasakaal lihtsas majandusmudelis Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Kui tegelik SKP > plaanitud kulutused, siis kuhjuvad varud, osa toodangust jääb müümata.
3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2. ja 3. punkt näitavad, et majandust vaadatakse kindlal ajamomendil, sest pikal perioodil on võimalik tehnika areng ja pakkumise muutus. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 1. Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus - ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2. On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon.
puhul vastavad punktid, mis asuvad sellest kõverast seespool (nullpunktile lähemal) - need punktid on ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole maksimaalselt kasutatud. Küsimus 13 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on õige? Vali üks: Ükski pole õige. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Tagasiside Kapitalikaubad (hooned, seadmed, tööriistad jms) on need, mille abil saab toota uusi kaupu, seega tõepoolest - mida rohkem toodab ühiskond täna tulevaseks tootmiseks vajaminevaid kaupu, seda suurem on ka tema tulevane tootmisvõimsus ning seda suurem ka tulevikus tema majanduskasv. Küsimus 14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
mingi kindel hulk lõpptoodangut. Maht (SKP) kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Eratarbimine C kulutused sõltuvad eelkõige indiviididetulude suurusest. Tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks on Keynesi arusaam:tarbimine kasvab tulude suurenedes, kuidosa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks Investeeringud I uute kapitalikaupade soetamise kulutused, uusehitus ning akumuleeritud kaubavarud. Prognoos on keeruline, sest maht sõltub paljudest teguritest (tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad, investeerimiskliima üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Valitsuse kulutused G sõltuvad valitsuse funktsioonidest ja käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt maksudest.
2012. aastal oli ekspordi kasv küllaltki laiapõhjaline, mida toetas enam masinate ja seadmete, mineraalsete toodete, metallide ja metalltoodete ning keemiatoodete hoogne väljavedu. Suurima panuse andsid masinad ja seadmed, mille eksport kasvas aastaga 1,7 korda. Seadmete eksporti vedasid mobiilsideseadmed, moodustades ligi 40% kogu antud kaubagrupi väljaveost ning nende müük välisturgudele kasvas üle kahe korra. Tänu sideseadmete tugevale ekspordile kahekordistus aastaga kapitalikaupade osatähtsus koguekspordis, ulatudes 20%-ni. Teised suurema väljaveomahuga kaubad olid masinate ja seadmete grupis jätkuvalt isoleeritud elektrijuhtmed ja kaablid ning voolujaotusseadmed, ka nende eksport kasvas aastaga jõudsalt. Eesti üks tähtsamatest kaubandusparteritest on Venemaa ja Rootsi kõrval kindlasti Soome. 2012. aastal oli kaubavahetuse käive Soomega kokku 3804,5 mln eurot, millest eksport moodustas 1823,3 miljonit. Aastal 2012 eksporditi Eestist kaupu
annaabi.ee 
