1970-1980 hariduse iseloomustus (0)

Vabakirjutis: 1970-1980 hariduse iseloomustus
1970.aastate keskpaigast hakati laiemalt rakendama kabinetisüsteemi, õppetöö toimus õppeainele kohandatud ruumis. 1970.a. muudeti algkool 3-klaasiliseks ning alustati aineõpetust IV klassist .
Üldine keskharidus oli pikemat aega NLKP koolialaste vastu võetud partei programmis oli see koos noorsoo kommunistliku kasvatamise ja isiksuse harmoonilise arendamisega haridusalaseks põhiülesandeks. Üldist keskharidust püüti tegelikkusesse rakendada eriti 1970.aastatel NLKP KK vastava otsuse alusel. NLKP XXVI kongressil (1981) kuulutati üleminek üldisele keskharidusele lõpetatuks, selle täielik teostamine osutus siiski ebareaalseks.
1976/77.õ.-a. õppis 71 algkoolis, 272 8-kl. koolis, 173 keskkoolis , 43 erikoolis kokku 192 800 õpilast ja 52 õhtu koolis 22 285 õpilast. Õpetajaid oli ligi 14 000. Õpetajate ettevalmistus paranes järk-järgult: kõrgharidusega õpetajate osakaal, mis sõja järel oli 12%, tõusis 1960.a. 31%-ni ja 1983.a. 75%-ni. Seejuures oli koolides küllaltki palju kutseta õpetajaid. 1987.a. moodustasid eestlased 71,4% õpetajaskonnast, meesõpetajaid oli 16,8% ja naisõpetajaid 83,2%.
Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970.aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui “teise emakeele” jutlustamist, emakeele ja võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981.a. hakati vene keelt eesti koolis õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaias.
1984.a. jõustati üldharidus- ja kutsekoolireform parandamaks kutsesuunitlust ja tööks ettevalmistust. Eesmärk oli üld- ja kutsehariduse integratsioon , üleminek üldisele kutseharidusele. Taheti luua üld- ja kutseharidust andev koolitüüp, mis tegelikult tähendanuks oskustööliste ettevalmistamist. Samas oli selge, et töökasvatuse efektiivsus on väike, kui selleks puudub ajakohane varustatus. Üldhariduskeskkooli ja kutsekooli ühtesulatamist ei jõutud lõpule viia.
1980.aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988.a. loodi Eesti Laste Organisatsioon . 1987.aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988.a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine .
Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes (näit.1980.a. sügisel).
Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a. aga 630 (NSV Liidus 638). 1970.a. oli keskeri , lõpetamata kõrg- ja kõrgharidusega 20,3%, 1979.a. 29,4% töötavast rahvastikust. Haridustaset Eesti NSV-s mõjutas ka suur rahvastikuränne.
Reelika Roost, 12A