50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
molesja
Õppematerjali autor
/E.Oksaare defineering/ Kakskeelne on see õpilane, kes vajab iga päev kahte keelt, et elus toime tulla (nt kodus vene keel, lasteaias eesti keel – on vaja mõlemat keelt). Kakskeelsus on mitmekeelsuse prototüüp. Uuringud on näidanud, et kolme või nelja keele igapäevane kasutamine on oma olemuselt sarnane kahe keele kasutamisele. Näites toodud segakiri ehk segistatud koodiga kiri väljendab seda, et kirjutaja valdab nii kõnes kui keeles hästi nelja keelt. Mitmekeelsus on huvitav nähtus. 😊 Kakskeelsuse probleemi aktuaalsus. Kakskeelset arengut mõjutavad tegurid Miks ja milleks on kakskeelsuse teema oluline. Ligi pool maailma elanikkonnast on kakskeelne. Maailmas on üle 200 riigi, kuid keeli on üle 6000, seega ükskeelse riigi olemus on praktiliselt välistatud. (Nt Soome – ametlikult kakskeelne – rootsi ja soome keel). Kristiina Praakli uuringute tulemusena räägitakse Eestis 211erinevat emakeelt. Keelemaastik muutub igapäevaselt
Kolmkeelsete ja kakskeelsete laste sõnavara areng Tänapäeval pole kaks- või mitmekeelsus enam üldsegi harv nähtus. Koolideski on kombeks õpetada lastele isegi kolmandat või neljandat võõrkeelt, mis on aidanud kaasa mitmekeelsuse tekkele. See on viinud kolmekeelsete laste arvu suurenemiseni ja selle tulemusena on tekkinud uus teadus- ja haridusvaldkond – kolmkeelsus. Kolmkeelsus erineb oluliselt kakskeelsusest ja on alles oma keeruka analüüsi alguses. Tuleb märkida, et kui kolmekeelsust mõelda vastavalt keelte valdamise meetodile, võib seda
kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne laps jälgib suhteliselt sageli, kellega millist keelt kasutada, on tema suhtlemisoskused hästi arenenud. Psühholoogias on pea igal nähtusel ja probleemil kaks poolt, nii ka kakskeelsusel.
Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel on muutunud veidi lihtsa
on primitiivsel tasandil. Lingvistid ei saa enamiku primitiivsete tulemustega midagi teha. Samas peegelneuronite avastamine oli abiks lingvistidele. Peegelneuronid on omased nii inimestele kui ka ahvidele (monkey see, monkey do = õpitakse kopeerimise teel). Kui oled selgeks õppinud kopeerides, siis saad seda teistega koos teha ja mõistad ümbritsevat, empaatiavõime. Peegelneuronid peegeldavad tegevust. Neuronid tõlgivad seda, kuidas me maailma mõistame. Katkised peegelneuronid põhjustavad autismi (?). Keelega seotud on peegelneuronid seepärast, et kui me räägime asjadest, mida me ei näe või mis pole kohal (nt grammatika, abstraktne keelekasutus), on tõenäoline, et nendest peegelneuronide avastamise järeldustest saame teada, kuidas keelt õpitakse ja kuidas keel areneb ja kuidas keel on tekkinud. Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune neuron looma ajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?................................................................................................
presüstemaatilised vead enne vastava reegli omandamist 2. süstemaatilised õppija on avastanud reegli, kuid see on vale reegel 3. postsüstemaatilised õppija teab reeglit, kuid ei oska seda veel absoluutselt kasutada (mistake) Keele valdkonna järgi: 1. psühholingvistilised tingitud võõra keele puudulikust omandamisest 2. sotsiolingvistilised võõra sotsiaalse struktuuri väär interpreteerimine 3. episteemilised puudused maailma teadmistes 4. diskursuse vead oskamatus koostada võõrkeelset teksti Igas valdkonnas 1) interferentsi vead: L1 mõju, 2) intralingvaalsed vead 15. Teise keele pragmaatika omandamine (interlanguage pragmatics) 16. Kakskeelsuse tüübid. Kakskeelsus a) ühiskondlik sotsiolingvistika b) individuaalne psühholingvistika Kakskeelsuse üldaktsepteeritud määratlus puudub. Kakskeelsuse tüübid
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid