Erinevate keelte õppimine ja kasutamine (0)

Põhikool 3 klass ERINEVATE KEELTE ÕPPIMINE JA KASUTAMINE Uurimustöö                                                                                        Juhendaja:                                                                                                                                                                                                Õpetaja                                                    Tallinn 2017


SISUKORD ................................................................................................. 2 1. KEEL - INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND…….................................. 3 1.1. Nüüdismaailm ja keeled ……………………………...................................... 3 1.2. Inimese keelekasutus ………………........................................................ 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………................................ 3 1.4 Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli 
räägitakse) ……………………………................................................................ 4 1.5 Keelte jagunemine  ……………............................................................... 4 2. UURING – KOLMANDA KLASSI LASTE ÕPPIMISOOVID ERINEVATE KEELTE  OSKAMISEKS LISAKS JUBA KOOLIS ÕPITAVATELE KEELTELE  ................... 5 3. KOKKUVÕTE ………………………………........................................................ 5


KEEL- INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND Keel on inimese kasutatav arutluse vahend, mis koosneb häälitsustest, sõnadest ja  žestidest inimese mõtete ja tähenduste edasiandmiseks. Nüüdismaailm ja keeled Planeedil Maa elab praegu ligikaudu 7 miljardit inimest, kes räägivad kokku umbes 
6000 kuni 7000 erinevat keelt. Kõige rohkem erinevaid keeli räägitakse Aasias ja  Aafrikas. Euroopas, kuhu kuulub ka Eesti, on ligikaudu 225 erinevat põliskeelt. Eesti 
põliskeel on eesti keel. Igas Eesti naaberriigis räägitakse erinevat põliskeelt. Soomes  räägivad soomlased soome keeles. Lätis räägivad lätlased läti keeles. Rootsis 
räägivad rootslased rootsi keeles ja venemaal räägivad venelased vene keeles. Neid  keeli nimetatakse ka rahvuskeelteks. Erinevad keeled on omavahel pidevas kontaktis ning mõjutavad teineteist mitmel  viisil. See toimub selle pärast, et erinevatest rahvustest ja erinevaid keeli rääkivad 
inimesed suhtlevad omavahel kogu aeg üksteisega. Näiteks aegade jooksul on selle  tõttu inglise keelde laenatud sõnu ja väljendeid mitmetest teistest keeltest. 
Tänapäeval laenavad aga paljud euroopa keeled omakorda sõnu inglise keelest.  Sama moodi toimub inimestel kogu aeg ka kaudne kokkupuude erinevate keeltega. 
See toimub igapäevaselt näiteks internetti kasutades, arvutimänge mängides,  televiisorit vaadates, muusikat kuulates ja ajakirju ning raamatuid uurides.  Paljudes keeltes on 50 000 erinevat sõna või isegi rohkem, kuid igapäevastes  vestlustes kasutavad inimesed vaid paarisada korduvat sõna. Vähemalt pooled 
maailmas elavatest inimestest oskavad rääkida rohkem kui ühes keeles.  Inimese keelekasutus Kui laps sünnib, siis esimese eluaasta jooksul toob ta kuuldvale laia valiku vokaalseid helisid. Kui laps on saanud ühe aastaseks, suudab ta välja hääldada esimesed 
arusaadavad sõnad. Kolme aastane laps oskab moodustada juba keerukamaid  lauseid. Viie aastase lapse sõnavaras aga on juba mitu tuhat sõna. Emakeel on tavaliselt keel, mida inimene teab kõige paremini ja kasutab kõige  rohkem. Osad inimesed aga räägivad kahte keelt sama hästi, sest nad on üles 
kasvanud kakskeelses perekonnas, kus näiteks ema räägib ühes keeles ja isa teises  keeles. Selliseid inimesi nimetatakse kakskeelseteks. Kakskeelsusega kaasneb palju 
häid asju. Näiteks võõrkeelte õppimine on lihtsam, suureneb mõtlemisprotsess ja  kontakti saavutamine teisest rahvusest inimesega on kergem. Kakskeelsuse või 
mitme keele oskamisega kaasneb ka majanduslik eelis. Näiteks inimestel kes  räägivad mitut keelt on lihtsam leida uusi tuttavaid ja tööd. Rahvusvaheline suhtluskeel Kahjuks ei saa erinevaid keeli rääkivad inimesed üksteise jutust aru, sest erinevates 
keeltes öeldakse enamus sõnu väga erinevalt. Et erinevaid keeli rääkivad inimesed  saaksid lihtsamini omavahel arusaadavalt rääkida, kasutatakse selleks neid rohkem 
levinumaid keeli, mida nad on juba varem ära õppinud ja oskavad. Maailmas  kasutatakse selleks kõige rohkem inglise keelt. Lisaks kasutatakse selliseks 
suhtlemiseks veel neid tuntumaid keeli mida räägivad maailmas väga paljud  inimesed.


Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse): 1. Hiina keel – 1 miljard 197 miljonit kõnelejat (Hiina; Taiwan ja Hongkong) 2. Hispaania keel – 399 miljonit kõnelejat (Hispaania; Kesk-ja Lõuna-Ameerika  riigid) 3. Inglise keel – 335 miljonit kõnelejat (USA; Suurbritannia; Kanada; Austraalia;  Uus-Meremaa; Iirima ja Lõuna-Aafrika) 4. Hindi keel – 260 miljonit kõnelejat (India)
5. Araabia keel – 242 miljonit kõnelejat (Araabiamaad) 6. Portugali keel – 203 miljonit kõnelejat.(Portugal; Brasiilia ja Mosambiik)
7. Bengali keel – 189 miljonit kõnelejat (India ja Bangladesh) 8. Vene keel – 166 miljonit kõnelejat (Venemaa ja endised Nõukogude liidu  riigid) 9. Jaapani keel – 128 miljonit kõnelejat (Jaapan)
10.Lahnda keel – 88,7 miljonit kõnelejat (Pakistan) 11.Malai keel – 84,3 miljonit kõnelejat (Indoneesia)
12.Saksa keel – 78,1 miljonit kõnelejat (Saksamaa) 13.Korea keel – 77,2 miljonit kõnelejat (Põhja- ja Lõuna-Korea)
14.Prantsuse keel – 75,9 miljonit kõnelejat (Prantsusmaa ja Kanada) 15.Telegu keel – 74 miljonit (India)
16.Marathi keel – 71,8 miljonit kõnelejat (India) 17.Türgi keel – 70,9 miljonit kõnelejat (Türgi)
18.Tamili keel – 68,8 miljonit kõnelejat (India) 19.Vietnami keel – 67,8 miljonit kõnelejat (Vietnam)
20.Urdu keel - 64 miljonit kõnelejat (India) 21.Itaalia keel – 63,8 miljonit kõnelejat (Itaalia)
22.Malay ja Bahasa keel – 60,5 miljonit kõnelejat (Malaysia; Indoneesia ja  Singapur) 23.Pärsia keel – 57 miljonit kõnelejat (Iraan ja Afganistan) Keelte jagunemine Keeled on omavahel suguluses nagu perekonna liikmed. Enamik Euroopa keeltest 
kuulub indoeuroopa keelkonda. Enamik euroopa keeli kuulub kolme laiaulatuslikku  rühma:  1) Germaani 2) Romaani   3) Slaavi  - Germaani keelerühma kuuluvad teiste hulgas taani, norra, rootsi, islandi, 
saksa, inglise ja jidiši keel.  - Romaani keeled on itaalia, prantsuse, hispaania, portugali, rumeenia jt.   - Slaavi keelerühma kuuluvad teiste hulgas vene, ukraina, valgevene, poola,  tšehhi, slovaki, sloveenia, serbia, horvaadi, makedoonia ja bulgaaria. Enamikes euroopa keeltes on kasutusel ladina tähestik. Osades slaavi keeltes  kasutatakse kirillitsat. Oma tähestik on kreeka, armeenia, gruusia ja jidiši keelel.


2. UURING – KOLMANDA KLASSI LASTE ÕPPIMISOOVID ERINEVATE KEELTE 
OSKAMISEKS LISAKS JUBA KOOLIS ÕPITAVATELE KEELTELE  Selleks et teada saada missuguseid võõrkeeli kolmanda klassi lapsed tahaksid veel 
selgeks õppida lisaks juba koolis õpitavatele keeltele viisin läbi vastava küsitluse  Merivälja Kooli 3A ja 3B klassi õpilaste hulgas. Kokku osales küsitluses 47 õpilast. Iga
laps kirjutas küsitluse vastuseks ühe võõrkeele. Küsitluse tulemused: 3. KOKKUVÕTE Suurem osa õpilasi(kokku 35) soovib õppida Euroopa suurte riikide keeli, milleks on  prantsuse, saksa ja hispaania keel. Üks väike osa õpilasi(kokku 5) soovib õppida Aasia kahe tuntuma riigi keelt, milleks  on hiina ja jaapani keel. Teine väike osa õpilasi(kokku 4) soovib õppida meie naabermaa ja sugulasrahva  soome keelt. Lisaks soovivad mõned õpilased üksikuna õppida itaalia, kreeka ja norra keelt.