Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938
Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931. aasta veebruaris. · Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. · 1934. aasta 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. · 1938. aasta 24. aprillil valiti K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Konstantin Päts - president · 1939. aastal otsustas K. Päts loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida Nõukogude Liiduga baaside leping, lootes kuni viimase hetkeni Saksamaa sekkumisele, ning uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida. · 1940. juunis NL okupeeris Eesti.
Kas 1934 aasta riigipööre oli demokraatia kaitseks? Eesti kuulus enne Vabadussõda Venemaale. 402 päeva kestnud vabadussõja aga võitis Eesti ning 1920.aastal kirjutas Venemaa alla rahulepingule, milles loobus igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. See andis võimaluse hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Demokraatliku Eesti arenedes tõusid nii mitmedki erinevad organisatsioonid esile, kelle hulgas olid näiteks Vabadussõjalased. Eesti ei leidnud majanduskriisis poliitikas stabiilsust ning valitsused vahetusid pea iga kuue kuu tagant. 1934 aastal tegi K. Päts riigipöörde väites, et see on demokraatia kaitseks ning ta päästis rahva vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Na...
Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata. · Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. · 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga, ajakirjandus allutati tsensuurile. · 1. jaanuaril 1938 jõustus uus põhiseadus, mis legaliseeris senise valitsemispraktika, muutes mitmed kaitseseisukorrast tulenenud ajutised kitsendused alalisteks ning vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. · Tõsiseks ohuallikaks Eesti iseseisvusele kujunesid stalinlik Nõukogude Liit ja hitlerlik Saksamaa. · 1939
Tööerakond leidis, et K. Pätsi suund valitsemises kaldub paremale. 1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti 64.a. K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940
a. otsuse eesti kroon devalveerida. 12.märts 1934. a. toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit võtsid Toompea ning Tallinna kesklinna kontrolli alla ning sellega seoses kehtestati kaitseseisukord, erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku sügisel, kuid kui Riigikogu istungjärk oli lõppenud olid Riigikogu liikmed sunnitud laiali minema, parlament oli surutud "vaikivasse olekusse". K.Pätsi riigipööre oli üheks demokraatia kriis põhjuseks Eesti Vabariigis. Tehes kokkuvõtte eelnevalt arutletust, arvan, et üheks suurimaks demokraatia kriisi põhjustajaks Eesti vabariigis võib pidada ülemaailmset majanduskriisi, kuna sel perioodil oli
valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele
ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui suvepuhkuselt naasnud Riigikogu söandas valitsuse tegevust arvustada, kuulutati 02.10.1934 istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusse. Ühiskond Valimised Eesti Vabariigis: Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Riigikogu valimised: märtsikuu 1. pühapäeval 4 aastaks. Avatud ja suletud nimekirjad. Valimisõigus on vähemalt 18- aastasel Eesti Vabariigi kodanikul
muudatused viidi läbi 1933a. Põhiseaduse jõustumist? Konstantin Päts sai Peaministriks.Uue põhiseaduse järgi oleks tulnud uus Riigikogu ja riigivanem valida 100 päeva jooksul pärast põhiseaduse muudatuste jõustumist.12)Kas Eesti teine põhiseadus(1938) sätestas parlamentaalse või presidentaalse valimiskorra? Sätestas parlamentaalse.13) enda arvamus! 14)Millal ja kus algas ``Vaikiv ajastu``? 1934a septembris alanud Riigikogu istungjärgul kritiseeriti riigivanemat ja leiti et kaitseseisukorda ja valimise edasilükkamist polnud tarvis.15) Millised olid ``Vaikiva Ajastu`` tunnused Eestis? Valitsus jätkas tegevust ilma parlamendi kontrollita,Valimise liikmed olid vastutatavad ainult riigivanema ees.16)Mis andis võimaluse ``Vaikiva Ajastu `` tekkimiseks? selleks oli 1933 a. Põhiseadus :17)Millal ja miks moodustati Eesti Rahvuskogu? 1936a. veebruaris korraldatud rahvahääletusel andis Eesti rahvas riigivanemale õiguse
1922. aasta oktoobrini. Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. 1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti K. Päts 64 aastaselt Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist, selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940
Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reziimi vastase võitluse
kaitseseisukorra. Piirati kodanike õigusi ja vabdusi. kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased
Suure kriisi aastatel nähti elujärje halvenemises süüdlasi erakondades. Üha rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist, parteipoliitiliste huvide riiklikest huvidest kõrgemale asetamisest, valitsuskriiside kunstlikust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Kui sisepoliitiline kriis saavutas oma haripunkti aastatel 1932-1933, oli ametis neli valitsust, millest ühegi eluiga ei küündinud isegi kuue kuuni. See aga sundis valitsusel kehtestama üleriigilist kaitseseisukorda. Valitsuse abinõud tähendasid vaid näilist meeleolude rahunemist tegelikkuses langes valitsuse autoriteet veelgi ning astutud sammudesse suhtuti varjamatu halvustusega. Asjad läksid aga veelgi hullemaks, kui riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada 1934. aastal 12. märtsil sõjaväelise riigipöörde. Sügisel algas Vaikiv ajastu, mis kujutas endas sisuliselt autoritaarset diktatuuri. Rahvas hoiti poliitikast eemal, otsused võeti vastu kitsas ringkonnas
endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Vaikiv ajastu algab Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. Võitlus opositsiooniga Opositsiooni tegevus oli raskendatud. Uut elujõudu saadi 1935, kui vabanesid arreteeritud vabadussõjalased
Sõprade juurdevõitmine: 1) meeldimistehnika 2) psühhoregulatsioonivõime 3) avatud suhtlemisviis Eneseusalduse arendamiseks on kõige õigem teha just seda, mida kardad teha, ja pidada meeles oma õnnestumisi. 1 Inimeste kohtlemise põhitõed Ükski inimene ei süüdista iseennast, kui valesti ta oleks toiminud. Kritiseerimine on kasutu, sest ta asetab inimese kaitseseisukorda ja harilikult sunnib püüdma end õigustada. Kritiseerimine on kardetav, sest ta haavab inimese eneseuhkust, riivabtähtsutunnet ja äratab pahameelt. D. Carnegie “Tundmatu Lincoln” (Lincoln the Unknown). “Ära mõista kohut, et sinu üle kohut ei mõistetaks” (Lincoln). “Suure inimese suurus avaldub selles, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi” (Carlyle). Iga asi, mida me teeme, juhtub kahest motiivist: sugutungist ja soovist olla suur.
Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit toompea ning Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Taas kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega.Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Olemasolev Riigikogu tuli sügisel küll kokku, kuid kuna rahvasaadikud söendasid riigivanema tegevust arvustada,, kuulutas uus siseminister Jaarel eenpalu Riigikogu intungjärgu lõppenuks. Riigikogu liikmed olid sunnitud laiali minema, parlament oli surutud ,,vaikivasse olekusse". Vaikivasse olekusse jäid ka erakonnad, kuni nad 1935. Aastal hoopiski ära keelati. Neid seati asendama
südalinna ja Toompea. Piirati sisse vabadussõjalaste residentsid: poliitpolitsei otsisid majad läbi ja vahistasid kohalviibijad. Koostöös kohalike Kaitseliidu elementidega teostas politsei kogu riigis vabadussõjalaste juhtide arreteerimisi. Kell pool kuus õhtul algas Toompeal valitsuse erakorraline koosolek. Kus Päts teatas, et vabadussõjalaste tegevuse peatamiseks on vaja kasutusele võtta erakorralised meetmed, mis nõudis üleriigilist kaitseseisukorda ning Laidoneri määramist ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Vormistati määrused Eesti Vabadussõjalaste Liidu sulgemiseks ja meeleavalduste keelustamiseks. Tegu oli arusaadavalt sõjaliseriigipöördega. Selle ettevalmistused olid ülimalt hästi salastatud, tavainimesele silmatorkamatu. 15. märtsil läks Päts Riigikogu ette ja põhjendas oma tegusid. Ta väitis, et vabadussõjalaste poolt üleskihutatud rahvas olevalt langenud massipsühhoosi ohvriks ega
õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad) *Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi *opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu
6-kuuline kaitseseisukord, sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõdalasi arreteerima puhastustööd riigiametites. Hilissuvel algas P. ja L. otsustav tegevus. Karl Einburd määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks- kujunes kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. Pikendati kaitseseisukorda ja parlamendi ja riigivanema valimised lükati edasi. 2 okt 1934 seati nn vaikuvasse olekusse parlament ehk saadikutel keeld koguneda. Tasalülitamine 12 märtsi Riigipööre ja Riigikogu seadmine vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse režiimiga. Uued ettevõtmised ühiskonna tasalülitamiseks ei lasknud end kaua oodata. Dets 1934 määrus, mis piiras ajakirjanduse sõnavabadust.
Pätsiga. Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema valimised ja kuna rahvameelsuse uuringud näitasid, et riigipeaks valitakse Laika, korraldasid Päts ja Laidoner 12.märtsil ennetava sõjaväelise riigipöörde: arreteeriti vapside liidrid, suleti nende organisatsioonid ning 6ks kuuks kuulutati välja kaitseseisukord põhjendusel, et olevat lavastatud vapside võimuhaaramise kaitse. Septemberis (kui 6 kuud möödus) pikendati kaitseseisukorda aasta võõra. Riigikogu saadeti määramatuks ajaks puhkusele algas nn vaikiv ajastu. 1936ndal aastal asendus demokraatia riigikord Pätsi juhitava autoritaarse diktatuuriga. 1936a algul sai Päts referendumil loa moodustada organ uue PS-e moodustamiseks. Uue PS-e väljatöötamiseks moodustati kahekojaline Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 veebruaris ja võttis vastu uue PS-e 24.juulil 1937 ja see jõustus 01.01.1938. rahvuskogu eeskujul valiti kahekojaline riigikogu.
kätte(riigivanema dekreedid). Esimesesks sammuks sai radikaalne maareform (10 okt 1919). Reformi Tasalülitumine 1934 aasta sügisest algab vaikne ajastu autoritaalne diktatuur: käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm).Suur osa Siseministriks määrati Kaarel Eenpalu (karl einbund).Piknedati võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asundustalu. kaitseseisukorda ühe aasta võrra. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse".Keelustati poliitilised erakonnad- ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus nende asemele loodi Isamaliit (ainupartei). Hakati looma talumajanduseda, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti kutsekodasid.Kehtestati tsensuur.Loodi Propakanda Talitus (rahvausklikud
Valimised lykati edasi,tühistati vapside saadikumandaadid ning vallandati nii vapse kui ka teisi isehakanud inimesi riigiametitest.seadusandlus läks riigivanema kätte.neid samme põhjendas päts vapside väidetava mässukavaga,ning vlimiseelsest propagandast tulenenud psüühilise haigusega. Hilissuvel määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(1935aastast K.Eenpalu) kellesti kujunes kolmas oluline liige poliitikas.seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lykati veelgi edasi valimised. Ka puhkuselt naasnud riigikogu seati 2okt 1934 vaikivasse olekusse,st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasa lülitamine-dets 1934 ilmus määrus,millega hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust, neng varsti Maaleht suleti ja postimees allutati kontrollile. Peagi laienes kontroll ka teistele elualadele. Kontrollima hakkas riiklik propaganda talitlus. Kogu rahva mõjutamiseks võimudele sobival suunal viis prpagandatalitlus ellu mitmeid kampaaniaid
Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati poliitilised meeleavaldused. Suleti vabadussõjalaste ühingud, politsei arreteeris vabadussõjalasi. Sõjakool ja kaitseliit võtsid Tallinna oma kontrolli alla. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi. Vallandati vabadussõjalasi, parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanemale. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund (kujunes võtmefiguuriks). Pikendati kaitseseisukorda, valimised lükati uuesti edasi. 2. oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine 1934. aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontroll rakendus ka ametiühingutele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile jm.
12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis. Vaikiv ajastu algab K. Päts ja J. Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Ta kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitilise kursi määramisel. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. 3 Võitlus opositsiooniga Opositsiooni tegevus oli raskendatud
sunniti "vaikivasse olekusse"), kes oli söendanud kritiseerida K.Pätis tegevust ja nõudis demokraatia taastamist. B) Vailtsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. C) Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. 5 D) Pikendati kaitseseisukorda. E) 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. F) Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Italia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. G) Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine medias oli keelatud. H) Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide,
Artur Sirgil õnnestus põgeneda, aga 3 aastat hiljem 1937 kukkus ta segastel asjaoludel Lääne-Euroopas ühe hotelli aknast alla. Päts kui riigivanema kohusetäitja kehtestas dekreediga kuuekuulise kaitseseisukorra. Nii ei saa pidada avalikke koosolekuid või kogunemisi, meedias on tsensuur. Tegelikult oli Pätsil õigus seda kehtestada, sest ta oli II põhiseaduse kohaselt riigivanema kohusetäitja. Sügisel pikendati kaitseseisukorda aastaks ja igal järgneval sügisel tehti seda jälle. Viimane kord pikendati 1939 aasta sügisel. 1934 kuni 1938 riigikogu koos ei käinud. Tegelikult tulid nad korra kokku ka 1938 sügisel, aga istung saadeti laiali. Samas ei saa öelda, et riigikogu ei olnud – nad olid vaikivas olekus ehk neid ei kutsutud kokku. Selle tõttu on Pätsi võimuletuleku aega kutsutud ka vaikivaks ajastuks. See tähendas, et lubatud oli vaid ühe partei tegevus – selleks oli isamaaliit
32. Autoritaarne Eesti Riigipööre *J.Laidoner ja K.Päets teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde *Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites *Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte *Päts ja Laidoner olid oma võimu kasutamisel esialgu üsna ettevaatlikud *Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund *Pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised *2.oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusseb, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla Tasalülitamine *12. märtsi riigipööre ja Riigikogu seadmine nn vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse reziimiga *Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust ning veidi hiljem
märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ning Tallinna kesklinnaoma kontrolli alla toimus Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre. · Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati kaitseseisukorra lõpuni edasi. · Kui Riigikogu läks suvepuhkusele, hakkas riigivanem Päts valitsema ilma parlamendita,kehtestades seadusi dekreetidega. · 1934. aasta septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra. · Riigikogu naasis suvepuhkuselt, ent kuna rahvasaadikud arvustasid riigivanema tegevust,kuulutas uus siseminister Kaarel Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõppenuks. Parlament läks ,,vaikivasse olekusse". · 1935. aastal arreteeriti vapside juhtkond öisel koosolekul, kus olevatarutatud riigipöörde plaani. Vapside populaarsus kadus. · Opositsiooni keskuseks sai Tartu · , kus leidus palju demokraatlikult meelestatud haritlasi.Üheks opositsioonilise vaimu
mõned vapse toetanud suurärimehed sundasumisele Kihnu saarele. · 1934. a. aprill asunikud on poliitilistest jõududest esimestena veendunud, et Päts on läinud oma sammudega liiale ja hakkavad toetama ja otsima koostööd vapsidega. Vaikiv ajastu · 1934. a. 1. aprill kohtu- ja siseministeerium jagatakse kaheks. · 1934. a. 25. augustil nimetati siseministriks senine Riigikogu esimees K. Einbund. · 1934 .a. 7. september kaitseseisukorda pikendatakse 1. a. võrra. Riigikogu kinnitust ei küsitud. Vaikiv ajastu · 1934. a. 28. september Riigikogu kutsutakse kokku; kritsieeritakse valitsust: A kaitseseisukorra pikendamise otsust pole RK kinnitanud B pole läbi viidud riigivanema ja Riigikogu valimisi C Riigikogu võib koguneda istungile oma päevakorraga valitsusest sõltumatult, mida aga valitsus ei lubanud. Vaikiv ajastu · 1934. a. 2. oktoober K. Einbund saadab
meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui suvepuhkuselt naasnud Riigikogu söandas valitsuse tegevust arvustada, kuulutati 02.10.1934 istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusse. Rahvusvaheliste suhete teravnemine 30. aastate teisel poolel. Versailles süsteemi kokkuvarisemine, Ansluss. Versailles' süsteemi kokkuvarisemine: Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid
· Riigikogu saadeti 1934 sügisel määramata ajaks ,,puhkusele" (e sunniti vaikivasse olekusse), sest oli söandanud kritiseerida K.Pätis tegevust ja nõudis demokraatia taastamist. · Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. · Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. Pikendati kaitseseisukorda. · 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. · Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. · Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine meedias oli keelatud.
sunniti vaikivasse olekusse), sest oli söandanud kritiseerida K.Pätis tegevust ja nõudis demokraatia taastamist. - Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. - Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. Pikendati kaitseseisukorda. - 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. - Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. - Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine meedias oli keelatud.
1934 aprillis korraldati riigivanema valimised. 3. Autoritaarne Eesti. 12. märtsil 1934. aastal hõivasid väeosad Toompea ning piirasid vapsidele kuuluvad hooned. Vahistati vapse, puhastati riigiaparaati neist. Riigipööret põhjendati sellega, et vapsid ise tahtsid korraldada riigipööret ja et eestlased on „vaimselt haiged”. Pooleks aastaks kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Septembris pikendati kaitseseisukorda ja demokraatia hakkas asenduma autoritaarse diktatuuriga. Oktoobris keelati Riigikogul kokku tulla ja parlament jäi nö „vaikivasse olekusse”. 1935 keelustati erakondade tegevus, va Isamaa (ainupartei). Tsensuur + Riiklik Propaganda Talitus. Rahvuskogu koostas 1938. aasta põhiseaduse. 1. jaanuaril 1938 jõustus Konstatin Pätsile meelepärane põhiseadus. Riigipeaks sai rahva poolt kuueks aastaks valitud president.
● Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ● Toimus puhastustöö riigiaparaadis vapsimeelsed lasti lahti ● Kogu seadusandlik tegevus koondus valitsuse kätte ● “Vaikiv ajastu” riigikogu laiali ei saadetud, kuid ühtegi seadust vastu ei võetud Majanduses võeti suund keinslusele ● Majandusteooria, mille järgi peab riik aktiivsemalt majandusse sekkuma. Septembris 1934 pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra ● Kui sügisel üritas riigikogu kokku tulla, saatis Einhund selle laialio 1935 kevadel keelatakse kõik erakonnad ja nende tegevus peale Isamaaliidu ● Kehtis tsensuur ● Ajakirjandusega suhtles Riiklik Propaganda Valitsus ● Hakati looma kutsekodasid ● Arreteeriti juhtivad vapsid III Põhiseadus ● jõustus 1. jaanuaril 1938
aidata kaasa rahvuslik-riiklikule ülesehitustööle ja rahvusterviklikkusele riiklikud suurüritused: nimede eestistamine (200 000), Eesti lipu kampaania, kodukaunistamine IX 1935 – vapside põhiseaduse eelnõu 7. XII 1935 – vapside arreteerimine 1936 – vapside kohtuprotsess (10, 15 või 20 aastat sunnitööd)-oli suhteliselt sümboolne ja vabastati peatselt. Sep.1935-vapside poolt rahvaalgatusena põhiseaduse eelnõu algatamine: põhjundati kaitseseisukorda ja siis ei või rahvaalgatust olla: soov muuta just PÕHISEADUSES- KAITSESEINUKORD AINULT SÕJA AJAL Dets. 1935 tahtsid teha riigipööret, mis lõpuks jätsid ära: (samas istusid veel veidi ja kaitsepolitsei arreteeris juhtiv vapsid) 1936 uus vapside kohtuprotsess- pikaajalised vangistused (1938 said amnestija ja vabanesid) RAHVAS PÖÖRAS VAPSIDELE SELJA 2. VIII 1937 – Artur Sirk kukub aknast alla – režiimile äärmiselt sobival ajal 31
aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus, 28. juuli 1937. 28 Valimispäevadeks määrati 24.-25. veebruar 1938 Seati üles kokku 214 kandidaati, Rahvarinne 80 kandidaati , opositsioon üle 100 kandidaadi. Vapsid seadsid üles 96, ühinenud põllumehed 95, sotsialistid 83, keskerakond 81, põllumeestekogud 72, majandusliit 37, pahempoolsed töölised 35, rahvakiriku liit 31, sakslased 29 ja venelased 23
aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus, 28. juuli 1937. 28 Valimispäevadeks määrati 24.-25. veebruar 1938 Seati üles kokku 214 kandidaati, Rahvarinne 80 kandidaati , opositsioon üle 100 kandidaadi. Vapsid seadsid üles 96, ühinenud põllumehed 95, sotsialistid 83, keskerakond 81, põllumeestekogud 72, majandusliit 37, pahempoolsed töölised 35, rahvakiriku liit 31, sakslased 29 ja venelased 23
1934 riigis 6 kuuks kaitseseisukorra väitega, et vapsid valmistasid ette riigipööret Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi. 3) vabadussõjalaste organisatsioonid suleti, u 400 liiget arreteeriti (enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada). 3) poliitilised koosolekud ja meeleavaldused keelati 6) Siseministriks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) - kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel 7) Kaitseseisukorda pikendati aastast aastasse Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned 1) Riigikogu oli "vaikivas olekus" 5 aastat 1934-1938 2) seadused anti välja riigivanema Pätsi dekreetidena 3)1935 keelustati kõigi parteide tegevus, loodi riiklik ainupartei Isamaaliit 4) kehtestati tsensuur ajakirjandusele ja mitmed väljaanded suleti 5) loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega perekonnanimede eestistamine kodukaunistamise kampaania
ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, vabadussõjalased kõrvaldati poliitikast ja riigiametitest · Vaikiv ajastu: Oma võimu kasutamisega olid Päts ja Laidoner esialgu ettevaatlikud,otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks Karl Einburd.Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimise. 2. oktoobril 1934 kuulutati istungijärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Need olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarsega resiimiga.Vaikiva oleku peamiseks paheks võib pidada rahva ja valitsuse kaugenemist ning inimeste teadlikku eemaletõrjumist poliitiliste otsuste langetamisest.
hoopis Einbund on ideede genereerija ja elluviija. Pälvis tähelepanu juba oma eismese sõnavõtuga väitis otseslt, et Eestis on tegemist autoritaarse valitsusega, lisas, et autoritaarsus on välja kujunenud pol situatsioonist johtuvalt, see on ainus viis kriisist väljumiseks. Juba paar päeva hiljem sisekaitse ülemaks ja peaministri asetätijaks. Esimene küsimus, mis Einbundil lahendada tuli, oli seotud kaitseseisukorra jätkamisega. Paar päeva enne 12.09 saabumist pikendati kaitseseisukorda 1 aastaks (see sai traditsiooniks iga aasta septembrikuus kuni 1940 aastani välja). Kaitseseisukorra pikendamine valitsuse otsusega tegitas esimest korda tõsisemat resonantsi kogu ük-s. Arvas, et ei oleks tohitud parlamenti eirata, nõuti RK taas kokkukutsumist. Lõpuks anti neile nõudmistele järgi, aga kindlustati kõigi ootamatuste vastu. Kaitseseisukorra kestvuse ajal tohib ümbervalimata riigikogu kokku astuda ainult erakorralisteks istungjärkudeks. Saab kokku tulla ainult valitsuse
Samaaegselt vahistati vapse ka teistes linnades- kokku ca 400 inimest. Sama päeva õhtul kuulutas Päts välja üleriigilise kaitseseisukorra, Laidoner määrati sõjavägede ülemjuhatajaks, vabadussõjalaste organisatsioonid suleti, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi ning alustati riigiaparaadi puhastamist vapsidest. Riigikogu läks suvepuhkusele ning seadusi hakati täiendama riigivanema dekreetidega. Sügisel pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, seega lükkusid edasi ka juba 1934.a kevadel kavas olnud valimised. Kui Riigikogu puhkuselt naases ning hakkas valitsuse samme kritiseerima, lõpetas vahepeal peaministri asetäitjaks tõusnud Kaarel Einbund (hiljem Eenpalu) parlamendi istungjärgu ning rohkem parlamendil kokku tulla ei lubatud. 1935.a keelustati parteide tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes valitsuse tegevust õigustav partei
organisatsioonid ja häälekandjad. Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. Kui riigipöörde avalöök oli sihitud vabadussõjalaste vastu, siis sügisel asuti lammutama kogu senist riigikorda. 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga ja kutsekodadega, ajakirjandus allutati tsensuurile ja mitmed väljaanded suleti, oluliste elualade (ametiühingud, omavalitsused, kirikud, kõrgkoolid jne) üle kehtestati riigi kontroll, uue režiimi vastased võeti politseilise jälgimise alla, parlamendi puudumise tõttu teostati seadusandlust riigivanema dekreetidega. Võim koondus riigivanem Pätsi, ülemjuhataja Laidoneri ja peaminister Kaarel Eenpalu kätte. 1
ühinemisvabadust on valitsusel luba piirata. Riigikogu VI koosseis: Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus, 28. juuli 1937. Seati üles kokku 214 kandidaati, Rahvarinne 80 kandidaati , opositsioon üle 100 kandidaadi. Vapsid seadsid üles 96, ühinenud põllumehed 95, sotsialistid 83, keskerakond 81, põllumeestekogud 72, majandusliit 37, pahempoolsed töölised 35, rahvakiriku liit 31, sakslased 29 ja venelased 23. Presidendivalimised: Riigivanema kandidaatidest kandideerisid VI Riigikogusse
Nende leerist ei kostnud nende 6 kuu jooksul ühtki häält, mis oleks üritanud Pätsi ja Laidoneri tegevust kritiseerida. Laidoneri selja taga Asunike Koondus, vaikiv toetus Laidonerile aga rahvuslikult Keskerakonnalt. 34 a suve jooksul mingisugused nõrgad opositsioonilisuse ilmingud avaldusid – lendlehed, millel oli pandud pealkirjaks vangistamata vabadussõjalased, milles nõuti vapside vabastamist ja öeldi, et nad on süütud. Paar päeva enne 12.09 saabumist pikendati kaitseseisukorda 1 aastaks (see sai traditsiooniks iga aasta septembrikuus kuni 1940 aastani välja). Nõuti Rriigikogu taas kokkukutsumist. Lõpuks anti neile nõudmistele järgi, aga kindlustati kõigi ootamatuste vastu. Kaitseseisukorra kestvuse ajal tohib ümbervalimata riigikogu kokku astuda ainult erakorralisteks istungjärkudeks. Saab kokku tulla ainult valitsuse kutsel ja töötada ainult valitsuses kinnitatud päevakorra alusel. Valitsus kutsus 28
Pidas läbirääkimis nt Jaan Tõnissoniga, aga ka valitsusringkondadega, püüdes selgitada valitsuse tulevikunägemusi. Valitsus ei olnud koostööst nendega huvitatud. Vabadussõjalased otsustasid üksinda tegutsemise kasuks - esitasid järjekorda põhiseaduse muutmise eelnõu - eesmärgiks tagasipöördumine riigipöörde eelsesse aega, tulevaste riigipöörete vältimine ja olemasoleva valitsuse tagandamine. Üleriigilist kaitseseisukorda tohib kehtestada ainult sõja puhul või üldmobilisatsiooni korral. Teiseks taheti kirja panna, et riigivanema ja riigikogu valimisi ei tohi edasi lükata mitte mingitel tingimustel. Kolmandaks taheti piirata riigivanema õigusi, eriti mis puudtab dekreete ja eriti riigi eelarve puhul. Selle põhiseaduse muudatuste kohaselt ette nähtud ka mehhanism, et 11 päeva peale rahvahääletust pidi kokku tulema riigikogu, millele anti 12 tundi, et leida uus peaminister ja
tolerantsed seal, kus see Pätsi arust lubamatu oli. Roolaht kirjeldas vahejuhtumit peaminister Eenpalu pressikonverentsil seoses kaitseseisukorra pikendamisega 1938.a septembris. Tavaliselt tasakaalukas Eenpalu kaotas närvi Rahvalehe vastutava toimetaja Olev Sootsi ja Päevalehe toimetuse sekretäri Oskar Männi teravustele sisepoliitika aadressil, vastates neile kärgatades järgmiselt ja mille ka ajalehed järgmisel päeval ära tõid. Peaminister nimetas nimelt kaitseseisukorda universaalseks valitsemisvahendiks. Päts olnud nördinud, et Eenpalu lobises välja riikliku saladuse. Ükski diktatuur ei ole tahtnud näha oma tõelist nägu, mis vaatab vastu följetonistide ja karikaturistide loomingust. Nii ka Konstantin Päts. Roolahe arust seletas see, miks ajakirjandusse ilmusid aseainetena Miki-Hiir ja Piilu-Part. Muidugi liigutas siseminister ka avalikkusele nähtamatuid hoobasid. Kui ajakiri
annaabi.ee 
