Ajaloo kerge spikker (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 KEHV

Esitatud küsimused

Kuidas muutus Eesti riigiõiguslik olukord pärast Veebruari revolutsiooni?
Mille poolest oli 1917 aasta novembri Maapäeva otsus oluline?
Mida sellega otsustati?
Mis eesmärgiga võttis vastu Eesti Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra?
Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus?
Kuidas Te iseloomustaksite 1920 põhiseadust?
Kelle poolt esitatud seaduseelnõu pandi 1933 aasta rahvahääletusele?
Kes võttis 1933a Vastu põhiseaduse muudatused?
Kus algas Vaikiv ajastu?
Millal ja miks moodustati Eesti Rahvuskogu?
Millised muudatused viidi riigivalitsemisse sisse 1937a põhiseadusega?
Kellega sarnanesid tema ülesanded varasemas riigikorralduses?
Mille poolest erinesid ENSV Ülemnõukogu ja Eesti kongressi valijaskond?
Millal ja miks moodustati Eestis põhiseaduse assamblee ning kelle esindajad sinna kuulusid?

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

119 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristjantxx Õppematerjali autor

ühe ajalootöö spikker (5ses kirjas)

kuidas muutus eesti riigiõiguslik olukord pärast veebruari revolutsiooni mille poolest oli 1917 aasta novembri maapäeva otsus oluline millal võeti vastu ?manifest kõigile eestimaa rahvastele? ja mida sellega otsustati millal ja kelle poolt moodustati eesti asutav kogu ja kelle poolt võeti vastu eesti vabariigi esimene põhiseadus kuidas te iseloomustaksite 1920 põhiseadust miks tekkis vajanuds põhiseaduse muutmiseks ja kelle poolt esitatud seaduseelnõu pandi 1933 aasta rahvahääletusele kes võttis 1933a vastu põhiseaduse muudatused millised muudatused viidi läbi 1933a põhiseaduse jõustumist kas eesti teine põhiseadus(1938) sätestas parlamentaalse või presidentaalse valimiskorra millal ja kus algas ``vaikiv ajastu` millised olid ``vaikiva ajastu`` tunnused eestis mis andis võimaluse ``vaikiva ajastu `` tekkimiseks? millal ja miks moodustati eesti rahvuskogu millised muudatused viidi riigivalitsemisse sisse 1937a põhiseadusega kas 1987 a põhiseadus nägi ette parlamentaarse või presidentaalse riigikorra millise põhiseadusega loodi presidendi ametikoht? kellega sarnanesid tema ülesanded varasemas riigikorralduses kas 1940 a suure riigivolikogu poolt vastu võetud seadused olid kooskõlas põhiseadusega ja miks millised õigusaktid võttis ensv ülemnõukogu vastu 16 nov 1988 a ja mis oli nende sisu mille poolest erinesid ensv ülemnõukogu ja eesti kongressi valijaskond mida otsustas ensv ülemnõukogu 30 märts 1990 millal loobuti ensv sümboolikast ja mis sümbolid kasutusele võeti? millised sündmused andsid tõuke eesti ülemnõukogu 20augusti 1991a deklaratsiooni vastuvõtmiseks millal ja miks moodustati eestis põhiseaduse assamblee ning kelle esindajad sinna kuulusid

Sarnased õppematerjalid

doc

Õigus

Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigu

Õigus alused

docx

Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost

Eriti tuleb seda silmas pidada konstitutsiooniõiguses. Mandrieuroopalik õiguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on võimalik tõlgendamistulemusteni jõuda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt õiguse kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga küsimustega, mille esiisadeks olid juristid klassikalise Rooma õiguse ajast. Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia- alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile. Valdavalt saab mandrieuroopaliku õiguskultuuri kontekstis õiguse tõlgendamine alguse ühest osast objektiivsest õigusest ehk õiguse tekstist. Siiski tuleb rõhutada süstemaatilise tõlgendamise kaanonit, mille kasutamine võimaldab näha

Ühiskonnaõpetus

doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas.  Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas

Ajalugu

doc

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI

ülimuslikkuse jaoks on põhiseaduse saamise viisil eriline tähtsus. Õigusakti jõud sõltub 1 Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus 2 R. Maruste, Konstitutsionalism, Juura, Tallinn, 2004, lk 42 4 peamiselt kahest teguritest: 1)sellest, kes selle kehtestab ja 2) viisist ehk menetluskorrast, kuidas akt kehtestatakse.3 Kuigi põhiseadus lähtub ajaloo kogemustest ja ühiskonnas väljakujunenud realiteetidest, ei sätesta ta mitte olevat, vaid pidevat. Ta ei määra kuidas asjad on, vaid kuidas nad peaksid olema. See paneb väga suure koormuse ja vastutuse põhiseaduse loojaile-kirjutajaile., kes peavad põhjalikult tundma rahva ajaloolist kogemust, seisundit, võimu toimemehhanisme ja teiste rahvaste-riikide vastavaid kogemusi. Kuigi põhiseadus lähtub ajaloo kogemustest ja ühiskonnas väljakujunenud realiteetidest, ei

Õigus

docx

Sisepoliitika 1918-1939

soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. 1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele Kristlik Rahvaerakond 8 Ametiühingud seotud kommunistidega 5 sakslased Baltisaksa Erakond 4 Saksa-Balti Erakond oli 1918–1935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond- kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. Pidasid olukorda Eestis ajutiseks, suured rahvad pidid andma asjale lahenduse. Et tuleb Saksamaaga ühenduses olev Balti provints või Venemaa koosseisus olev moodustis. Eestlastega ajendas neid

Ajalugu

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. 1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele Kristlik Rahvaerakond 8 Ametiühingud seotud kommunistidega 5 sakslased Baltisaksa Erakond 4 Saksa-Balti Erakond oli 19181935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond- kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. Pidasid olukorda Eestis ajutiseks, suured rahvad pidid andma asjale lahenduse. Et tuleb Saksamaaga ühenduses olev Balti provints või Venemaa koosseisus olev moodustis. Eestlastega ajendas neid koostööle vaid ähvardav bolsevismioht

Eesti uusima aja ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise streigi · Revolu

Ajalugu

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis E

Ajalugu

Rohkem sarnaseid