Valimised Eesti Vabariigis: Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised (0)

Ajalugu
12. märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu.
1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu.
Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liisalt suure võimu. Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama . Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule.
Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui suvepuhkuselt naasnud Riigikogu söandas valitsuse tegevust arvustada, kuulutati 02.10.1934 istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusse.
Ühiskond
Valimised Eesti Vabariigis: Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised.
Riigikogu valimised: märtsikuu 1. pühapäeval 4 aastaks. Avatud ja suletud nimekirjad. Valimisõigus on vähemalt 18- aastasel Eesti Vabariigi kodanikul. Kandideerida saab vähemalt 21-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Erakonna nimekirjad ja üksikkandidaadid.
Kohalike Omavalitsuste valimised: oktoobrikuu 3. pühapäeval 4 aastaks. Avatud nimkirjad. Valimisõigus vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul, Euroopa Liidu kodanikul ja välismaalasel, kelle püsiv elukoht asub vastavas Kohalikus Omavalitsuses. Kandideerida saab vähemalt 18-aastane Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht asub vastavas Kohalikus Omavalitsuses hiljemalt valimisaasta 1. augustil. Erakonna või valimisliidu nimekirjad ja üksikkandidaadid.
Euroopa Parlamendi valimised: juunikuu pühapäeval 5 aastaks. Valida saab vähemalt 18-aastane Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Kandideerida saab vähemalt 21-aastane Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Erakonna nimekirjad ja üksikkandidaadid.
Filosoofia
Teema: Nietzsche ateism
Näidisküsimus: Millises ulatuses nõustud Nietzsche kriitikaga kristluse ja religiooni aadressil?
Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/uploads/5/0/8/0/5080136/lugemismaterjal_-_copy.doc
              (11. klassi all)
Nietzche arvates oli saksamaa pöördunud kristluse vastu, ent ei tunnistanud seda. Tema eesmärk oli olla prohvet, kes valgustab maailmale võltsvooruslikust. Nietzche lähtekohaks oli veendumus , et jumalat ei ole olemas. Nietzsche arvates teeb usk jumalasse inimeste elu vaesemaks. Usk surmajärgsesse taevasesse ellu vähendab inimeksistentsi väärtust. „Kristliku kõlbluse paljastamine on sündmus millele pole võrdset... Kõiges, mida siiani on nimetatud „tõeks“ , võib ära tunda vale kõige kahjulikumat ja õelamat vormi, püha ettekäänet inimkonna „parandamiseks“, nagu ka kavalust endast mahlad välja imeda ning see verevaeseks teha.“ Jumala surm tähendab seda, et inimkonda ei hoolda enam jumalik tarkus. Kõik üleloomulik on kadunud, sest selle jaoks ei ole enam kohta. Nii Nietzsche kui ka paljude tema kaasaegsete jaoks ei sobinud idee jumalast kui objektiivsest reaalsusest enam kokku tolle aja teaduslike teadmistega. Kuna jumal on surnud peab inimkond üksinda edasi minema, peame ise oma elu kujundama. Peame ise enda väärtuste allikaks olema, sest ei ole muud väärtuste allikat kui inimene ise. Vanad väärtused on kaotanud oma mõju ja tuleb ise luua uued normid.