Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel (0)

Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel
​1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis Vabadussõja (1918-1920) kaudu iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. 
PARLAMENTAARSE VABARIIGI AASTAD

• Eesti oli paljurahvuseline riik, kus peale põhirahvuse eestlaste elas venelasi , sakslasi, rootslasi, juute jt, kokku umbes 1 miljon elanikku. 
  
• Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. aprillil 1920 vastu võetud põhiseadus.
  
• Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale: seadusandliku võimu kandja oli Riigikogu. Täidesaatvat võimu teostas parlamendi ees poliitilist vastutust kandev valitsus eesotsas riigivanemaga. 
  
• Riigivanem , kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid.
  
• 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige.
  
• 1920. aastatel mõjutas Eesti poliitilist elu erakondade rohkus. Seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed - valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu.
  
• Riik osutus siiski üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt, mis tugevdas riigi stabiilsust. Juba 1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). 
  
• Murrangulise tähenduse omandas maareform, mille käigus riigistati mõisate maad. Toimus maade tasuta jagamine.
  
• ​Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu Ülikoolist kujunes rahvusülikool. 
  
• Nõukogude Liitu peeti siiski suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. 
  

• 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis  jõudis Eestisse aasta hiljem.
  
• Ekspordi järsk pidurdumine mõjutas negatiivselt Eesti väliskaubandust.
  
• Majandusolukorra halvenemisega kaasnes elanikkonna rahulolematuse kasv. Rahvas süüdistas kõigis hädades poliitikuid, erakondi, parlamenti ja valitsust. Sellises olukorras tekkis rahva seas vajadus kindlakäelise riigimehe järele. Taotleti põhiseaduse muutmist, laialdase võimuga presidendi valimist, parlamendi mõjujõu kärpimist ja valitsuse tegevusvõimaluste laiendamist.
  
• Eriti jõuliselt toetas neid ideid Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas oktoobris 1933 toimunud rahvahääletusel üliveenva võidu. See lõi võimaluse autoritaarse režiimi kehtestamiseks.
  

• Nähes vabadussõjalaste suurt populaarsust ja teostasid riigivanema kandidaadid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata.