"Saastaja maksab" printsiip Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu "Saastaja maksab" printsiibist. See teema on tänapäeval väga tähtis ja asetatud tõsiste keskkonnavastutusalade hulka, kuna tootmisel tekkivaid toksilisi ja mürgiseid aineid tekib ajast- aega aina rohkem ning nende hävitamise eest peab maksma nende tootja, mitte tarbija, et ei tekiks olukorda, kus lõpuks maksab kõrge hinna keskkond ja eelkõige inimesed ja nende tervis. Selle teema valisin, kuna tahtsin ise selle printsiibi kohta rohkem teada ning õnnestus ka valikust see üles noppida. Töö põhiosa "Saastaja maksab" printsiip on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Selle põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Keskkonnavastutus tegeleb omakorda keskkonnakahju heastamisega kahju tekitaja poolt. Keskkonnavastutus, mis peale finantsvastutuse tekitatud keskkonnakahju eest hõl...
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale....
Keskkonnaõiguse kordamisküsimused Üldist ja mõisted 1. Keskkonnaõiguse lähtealused, koht õigussüsteemis ja eesmärgid EESMÄRK keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund; keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. 2. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted – a. Keskkonnahäiring Keskkonnahäiring on ebasoodne, vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese elule, tervisele, varale ja kultuuripärandile, sh ebasoodus keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. b. keskkonnari...
Kõik ettevõtmised millega me igapäevaselt tegeleme, on seotud suuremal või vähemal määral riskidega. Me hindame riski selle põhjal, mida me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Risk võib kaasa tuua nii võidu kui ka kaotuse. Nii riigi majanduses kui ka väike ettevõttetes tuleb igapäevaselt võtta vastu otsuseid tähtsates küsimustes, tihti peale tuleb otsustada mitme võimaliku variandi hulgas, mis tõttu on "ämbrisse astumise" võimalus veelgi suurem ehk suurem on ka risk. Lisaks mõjutab riski suurust ka otsutaja postitsioon mida kõrgemal kohal otsustaja on, seda suuremad ka riskid. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust, ehk ka mida suurem risk seda suurem võimalik kahjum või kasum. Majandus riskidel on ka erinevad tasemed, näiteks rahvusvahelises majanduses on riskid seotud ka teiste riikide majandusega, k...
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise ka...
Londoni konventsioon merereostuse vältimiseks laevadel · 13. novembril 1972. a. võeti Londonis vastu jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon. · Osalisriike 86 · Läänemereäärsetest riikidest on Londoni konventsiooni osalised Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Saksamaa. · 18 november 1992 · Protokoll on globaalne rahvusvaheline leping ja reguleerib rahvusvahelisel tasandil kontrolli jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse üle ja selle vältimist. · Protokollis sätestatud põhimõtete rakendamist peeti hädavajalikuks merekeskkonna jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. · Konventsiooni eesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida nafta- jm vedelate mürkainete lahtisel mereveol, laevade kaubakonteinerites või -tsisternides ning auto- ja raudteetsisternides; samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjust...
SUURKISKJAD EESTIS Keskkonnakaitse II kursus Sandra Kaasik 2013 Eesti suurimad kiskjad Hunt (Canis lupus) Karu (Ursus arctos) Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võ...
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond JÄÄTMED LOODUSES Iseseisev töö õppeaines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse PK. 0117 Juhendaja: Hannes Veinla, MSc Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus............................................................................ 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs...............................................................5 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded......................................................................5 2.2 Jäätmehooldus..................................................
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01.96 ja elukorralise seisukorra seadust samuti 10.01.96. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määrat...
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ette...
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk 2. Tulemused auseks omavalitsuses 3. Teostamise tasandid 4. Koostamise etapid 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. 6. Algsündmus on 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama 8. Elutähtisteenus on teenus mis... 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekr...
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
1. Koondamine. 1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. 4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. 5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nime...
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
Gmo Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism[1] ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine EL tasemel. GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud. Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi ja nad on paigas väga vähestes riikides, Eestis on need puudu. Kodanikualgatus ,,GMO-vaba Eesti" sündis 10. märtsil 2005. Algatuse mõtteks on pakkuda eestikeelset infot GMO-dega seotud probleemide koh...
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
EVÕ 1) Legaalsuse printsiip - Eestis kehtib seega demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinnis...
Tallinna Polütehnikum Kemikaalide käsitlemine ja ettevõtte ohtlikkus Referaat Kert Taimla KEE-17 Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte ...
Legaalsuse printsiip Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) EV ÕKS moodustamine, ülesehitus, toimimine. Kõrgeim printsiipide hierarhias. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreerit...
Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu k...
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM PRINTSIIBID Jaanus Konsa TMK 2011 1. Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men ...
PärnuJaagupi Gümnaasium Referaat bioloogias Oktoober 2006 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 Mis on muld?............................................................................................................................. 3 0.1 Muldade määramine..........................................................................................................4 0.2 Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on:..................................................................4 0.3 Mulla saastumine.............................................................................................................. 5 Mis on põhjavesi?...................................................................................................................... 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed.........................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rühm KO13-KE TÖÖKESKKONNASPETSIALIST Referaat Juhendaja: Nimi Tallinn 2013 SISUKORD Nimi Töökeskkonnaspetsialist SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI MÕISTE..................................................................... 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED..................................5 VAJALIKUD OMADUSED..................................................................................................6 TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI AMETIJUHEND........................................................6 KOKKUVÕTE..............................................
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Sissejuhatus ... nii nimetatakse elusolendit (bakter, taim, loom), kelle DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-sid kasutatakse kaasajal eelkõige põllukultuurides kasutusse on tulnud peamiselt muundkultuuride (soja, mais, puuvill, raps) umbrohutõrjet taluvad taimekaitsevahenditele resistentsed sordid või kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega. "Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatam...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
Tartu Tervishoiu Korgkool õe oppekava HIV Iseseisev töö 2 Tartu 2009 3 HIV - viiruse levik AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi pandeemia on ülemaailmne erakordne ja kiiret tegutsemist nõudev sotsiaalmeditsiiniline probleem. Pandeemia on haaranud ühe maa teise järel, sõltumata sellest, kas on tegemist arenenud või arengumaaga, hoolimata sotsiaalmajanduslikust seisundist, usulistest või etnilistest barjääridest. Pandeemia pidurdamatu progresseerumise peamistest põhjustest tuleb nimetada järgmisi: 1. HIViga nakatunud inimene kannab viirust oma organismis kogu elu . Kuna paljudel juhtudel ilmuvad haigusnähud alles aastate pärast, siis inimene ei pruugi oma nakkusest esialgu midagi teada ning ta võib viirust üle kanda teistele inimestele. 2. HIV levib sugulisel...
Keskkonnapoliitika Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuva...
Toimetulek konfliktidega ja lahendamisvõtted KONFLIKT Konflikt on inimsuhetes tavaline nähtus, sest see kaasneb iga arengu ja muutusega. Konflikt on vältimatu, kui meeskond koondab erinevaid isiksusi, suhtumisi, väärtusi ja vaateid. Tuleb uskuda, et konfliktidega toimetulekul on alati võimalik saavutada seisund, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Samuti peab mõista, et igas olukorras on võimalik koostöö, kui mõlemad osapooled seda soovivad. Konflikti osapooltel on võrdne õigus oma arvamusele. Arvamuste paljusus ainult rikastab koostööd ja on tervitatav. Konfliki tekkides tuleb seada eesmärgiks säilitada rahulikkus ja tasakaal. Kannatamatud inimesed käivitavad konfliktid, kannatlikud saavad nendega hakkama. http://www.invicta.ee/?nodeid=37&lang=et (25.01.2011) Kui konflikt avalikustatakse võimalikult varajases faasis, siis on seda lihtsam ka lahendada ning samuti saab nii vältida ka uute probleemide teket. Mida kauem konflikt on pü...
Toiduhügieeni tagamise nõuded II osa Vedu 1. Toiduainete veoks kasutatavad veokid ja/või mahutid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest, ning vajaduse korral projekteeritud ja ehitatud selliselt, et võimaldada piisavat puhastamist ja/või desinfitseerimist. 2. Veokite nõudes ja/või mahutites ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, kui see võiks põhjustada toiduainete saastumist. 3. Kui veokeid ja/või mahuteid kasutatakse toiduainetele lisaks muude kaupade veoks või kui nendega koos veetakse erinevaid toiduaineid, siis peavad need vajaduse korral olema saastumise vältimiseks tõhusalt eraldatud. 4. Vedelaid, granuleeritud või pulbrilisi toiduaineid tuleb vedada nõudes ja/või mahutites/tankerites, mis on ette nähtud toiduainete veoks. Sellised mahutid peavad olema märgistatud selgesti nähtavalt ja püsivalt ühes või mitmes ühenduse keeles, et neid kasutatakse toiduainete veoks või ...
Robootika Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robootika kolm põhiseadust: 1.Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2.Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3.Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Evolutsioon on miljonite aastate käigus arendanud välja täiuslikkuseni viimistletud mobiilseid ning autonoomseid lahendusi. Angerjas, kes ujub endast kiiluvett jätmata või nahkhiir, kes ultrahelisignaaliga putukaid jahivad on näited arengutasemest, milleni inimese poolt loodud tehissüsteemid veel jõudnud ei ole. Paljusid tehnilised uuendused on otseselt inspireeritud loodusest. Bioonika on tehnika haru, mis rakendab loodusest ...
Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte Essee Mõtlesin kaua, et millist artiklit valida ja leidsin ajakirjast ,,Eesti loodus" (12.2011) enda jaoks tõelisest pika ja huvitava artikli nagu seda on ,,Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte". Artikli alguses oli juttu pruunkarudest üldiselt, näiteks seda, et nende rahvapärane nimetus on mesikäpp, kuna nad käivad meevargil ning laikäpp, sest nad tallavad viljapõldudel vilja. Samuti oli seal välja toodud vägagi huvitav fakt, mille peale ma varem eriti polegi mõelnud. Nimelt, et tänapäeval on inimtegevus ohtralt killustanud maastiku ehk metsloomade elupaigad on asendatud nüüd põldude, metsaraiete, suuremate teede ja asulatega. Sellest tulenevalt jääb loomadele üha vähem ruumi ning loomade ja inimeste elupaigad nihkuvad paratamatult üksteisele lähemale. Halb on see aga sellepärast, et selle tagajärjel tekib ro...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on n...
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must GEENISIIRDEGA TAIMED PÕLLUMAJANDUSES Referaat Õppeaines ,,Insenerieetika" NTS0100 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2009. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2009. a .................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................
METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus Sellest ajast alates, kui inimesest sai meie planeedi valitsev ja edukaim liik, on meie teod põhjustanud keskkonnamuutusi ning mõjutanud loomade elutingimusi. Aastasadade vältel on inimene raiunud maha metsi, hävitanud keskkonda, küttinud loomi, püüdnud kalu, oma tegude tagaj...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama ig...
1. Riski- ja ohutusõpetuse tähtsus ettevõtte töötingimuste tagamine Õpetatakse välja spetsialiste, kes tagavad ohutuse töökohtadel. Ollakse teadlik, kuidas ning milliseid nõudeid tuleb täita. Õppeaine on oluline, et tööõnnetuste hulk jääks aina väiksemaks ja et töötamine erinevatel töökohtadel oleks ohutu ning ei kujutaks erilist ohtu inimeste tervisele. 2. Riski- ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega keemia, füüsika Keemia - arvestatakse ja uuritakse erinevate ainete mürgisust ning mõju inimesele. Füüsika - arvestatakse füüsikaseadustega tagamaks inimeste ohutust töökohal. 3. Riski termin ohu tõenäosus. Tõenäosus, et kahjustus tekib kasutamistingimuste ja/või kokkupuute tõttu, ja kahjustuse võimalik ulatus. 4. Riskide muutumine ajaloo vältel riskid on teisenenud, erinevad aspektid (IT, autod jne) Tekkinud on juurde uusi töökohti ja ülesandeid, mida varem ei eksisteerinud, nagu näiteks IT, autod, lennukid, arv...
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtma...
Laevaliikluse teenindamise süsteemid VTS systems (Vessel Traffic Services System) 1. Sissejuhatus Erinevates eluvaldkondades on palju selliseid osasid, mis tavainimestele märkamatuks jäävad, kuid mis on olulised selle valdkonna edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Merenduses on üheks selliseks valdkonnaks laevaliikluse juhtimine. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ettekujutus laevaliikluse teenindamise süsteemist mis ta on, tema eesmärgid, eesmärkide ja ülesannete täitmise erinevatest võimalustest, võrdlus lennuliikluse juhtimise/kontrolliga. Ära on ka toodud olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja konventsioonid, mida peab arvestama laevaliikluse juhtimise väljatöötamisel 2. Miks ? Alljärgnevalt on ära toodud mõningad põhjused, miks on VTS-süsteemid ja sellega seonduvad muutunud merenduses aktuaalseks....
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on an...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond AÜSR 2 Etikett kui vananenud ajalooline nähtus tänapäeva ühiskonnas Essee Juhendaja: Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Tänapäevalt teatakse etiketist vähem kui kunagi varem. Kogu meid ümbritsev keskkond on muutunud vabamaks ja inimesed ei pööra tähelepanu etiketi järgimisele ega kommetest lugupidamisele. Väga kurb on tõdeda, et mida uuem põlvkond, seda vähem teatakse midagi etiketist ja kommetest. Ometigi on kombed need, mis meie käitumist mingilgi moel reguleerivad. Mis juhtuks siis, kui kaoks üldiselt kombestik ja etiketinõuded? Tõenäoliselt tooks selline olukord kaasa kaose sarnase olukorra, kuid on siiski ka neid inimesi, kes suudavad käituda kombekalt igas olukorras. 2 Etikett on tõepoolest kadumas nähtus. Sageli t...
Rakke Gümnaasium ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST. Õpilasuurimus Rakke 2013 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kaasajal on internet peaaegu kõiki eluvaldkondi haarav teenus. Juba Interneti lühiajaline puudumine tekitab probleeme paljudes elutähtsates valdkondades. Inimestel, kellel ei ole ligipääsu internetile või puudub oskus seda kasutada, on paljusid vajalikke teenuseid tegelikult raske kasutada. Ühe aktuaalsemaks muutub ka turvalisuse küsimus, sest mida rohkem sõltume internetist, seda suurem võib olla kahju, mis tekib, kui eiratakse või ei tunta turvanõudeid. Noorematele inimestele on suhtlusvõrgustikud ja eriti Facebook saanud interneti sünonüümiks Seetõttu on eriti olulised teadmised, kuidas käituda arukalt Facebooki ja muudes sarnastes keskkondades. Kaupa Kalda Okia digiagentuurist nendib: ,,Sotsiaalne meedia ja eriti võr...
TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. ...
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutata...
annaabi.ee 
