50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aado123
Õppematerjali autor
pärast seda, kui neid loa alusel juba kasutatakse või kasvatatakse. Suur roll on Euroopa Liidu seadusandlusel, kuna Eesti peab EL liikmena aktsepteerima kõiki EL-s välja antud GMOde kasutamise ja kasvatamise lube ja lähtuma ka oma seadusandluse kehtestamisel EL õigusaktidest. Seetõttu on oluline tunda nii EL seadusandlust kui ka selle rakendamise praktikat teistes liikmesriikides. GMO-temaatikaga seonduvalt on olulised keskkonnaõiguse üldpõhimõtted: "saastaja maksab" printsiip, kahju vältimise printsiip ja ettevaatusprintsiip. Ettevaatusprintsiip on üks kaasaegse keskkonnaõiguse aluspõhimõtteid, mis kohustab võtma teatud tegevuste suhtes ettevaatusmeetmed tarvitusele ka siis, kui puuduvad lõplikud tõendid tegevuse kahjulikkuse kohta. Tegemist Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluspõhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingus. GMOde puhul tähendab ettevaatusprintsiip
Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida. Enne ettevaatusprintsiibi tekkimist käsitlesid keskkonnakahju hüvitamist ja ärahoidmist põhimõte "saastaja maksab" ja kahju vältimise printsiip, millest esimene oli suunatud juba tekkinud kahju hüvitamisele ning teine ennetusmeetmete rakendamisele olukorras, kus oli teada, mis põhjusel ja milline kahju võib tekkida. Tänasel päeval seisame aga silmitsi paljude uut laadi keskkonnaprobleemidega, mille puhul on raske kindlaks teha, kas ohud on tegelikud või hüpoteetilised. Tekkinud on uus riskide põlvkond, mille puhul mõju on pigem globaalne kui kohalik, kahju võib tekkida
11 Keskkonnameetmete proportsionaalsus 13 12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng 14 13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20
Keskkonnaõigus: Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüheõigus: Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. ÕIGUS – osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST! KOHUSTUS – loodust kaitsta ja
Üldiselt tähistab säästev areng tasakaalu kolme valdkonna kk, maj ja ühiskond eesmärkide vahel. E on kasutusel ka mõiste jätkusuutlik areng, kuid jätkusuutlikkusega märgitakse ka üksiku valdkonna püsivust ja kasvu. Säästev areng nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside ümberjagamist, arvest seejuures ühiskonna erinevate sotsiaalsete rühmade huvidega. Säästva arengu printsiip lähtub sellest, et kk ja maj on omavahel tihedalt seotud ja kkfaktorid ning sots ja maj faktorid peavad kokku saama ühes otsuses. Säästev areng nõuab, et praeguse põlvkonna teod ja otsused ei tekitaks kahju tulevaste põlvkondade huvidele. Kuid kas põlvkondadevahelises suhtes tuleb arvestada tulevaste põlvkondade õigusi või on tegu vaid meie kohustusega arvestada tulevaste põlvkondade huvidega?
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j?
kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud; lõimimispõhimõte – kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta keskkonnakaalutlusi; vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel; ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte- Täiesti uus on Eesti õiguskorras igaühe õigus tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ehk nn õigus puhtale keskkonnale. Keskkonnahäiring – mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju. Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna
planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS),
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid