Toimetulek konfliktidega ja lahendamisvõtted (0)

Toimetulek konfliktidega ja lahendamisvõtted

KONFLIKT

Konflikt on inimsuhetes tavaline nähtus, sest see kaasneb iga arengu ja muutusega. Konflikt on vältimatu, kui meeskond koondab erinevaid isiksusi, suhtumisi, väärtusi ja vaateid. Tuleb uskuda , et konfliktidega toimetulekul on alati võimalik saavutada seisund, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Samuti peab mõista, et igas olukorras on võimalik koostöö, kui mõlemad osapooled seda soovivad. Konflikti osapooltel on võrdne õigus oma arvamusele. Arvamuste paljusus ainult rikastab koostööd ja on tervitatav. Konfliki tekkides tuleb seada eesmärgiks säilitada rahulikkus ja tasakaal. Kannatamatud inimesed käivitavad konfliktid, kannatlikud saavad nendega hakkama. http://www.invicta.ee/?nodeid=37&lang=et (25.01.2011)
Kui konflikt avalikustatakse võimalikult varajases faasis, siis on seda lihtsam ka lahendada ning samuti saab nii vältida ka uute probleemide teket. Mida kauem konflikt on püsinud, seda hullemad on tagajärjed. Probleemid mis on jõudnud suuremat sorti sõnasõjani, mäjutad halvasti meeskonnatöö sujumisele.
Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse kolleege leeridesse jagada, pealekaebamine , ässitamine, laim, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus , boikott, apaatia , üldine loidus, passiivsus töörühmas. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#2.8 . (26.01.2011)
Konflikti lahendamiseks on vaja välja selgitada konflikti põhjused. Seleks tuleb esmalt püüda säilitada rahu, kui oled vihane, solvatud või võtad olukorda liiga isiklikult, on sul väga keeruline konflikti kiiresti lahendada. Järgmiseks õpi tundma konflikti osapooli, õpi tundma osapoolte käitumisviise. Määratle probleem, kas see näib sulle konfliktina? Kui jah, siis mis on põhilised vaidlusalused küsimused?
Kui kellelgi teisel võiks olla objektiivne vaatenurk sellele konfliktile, küsi nende hinnangut . Kõik see info aitab sul olukordaselgemalt vaadata ja võib viia isegi mingi lahenduseni.

KONFLIKTIDE LAHENDAMISVÕTTED

Konfliktide lahendamiseks on mitmeid võtteid. Esimeseks võtteks on domineerimine/võitlus. Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul, kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed, kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemusega rahule. Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt distsipliiniga seotud otsuseid).
Järgmine strateegia on tasandamine/kohandumine. See on eelmise vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on see mõnes olukorras kõige otstarbekam. Nt juhul kui konflikt on tekkinud ebaolulistel põhjustel või kui tõepoolest on oluline heade suhete säilitamine.
Kolmandaks strateegiaks on vältimine. Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadustega. Mõnikord on otstarbekas kasutada vältimist kui ajutist alternatiivi. Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageii ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks.
Neljandaks võimaluseks on probleemi lahendamine. See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega.
Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust . Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid.
Seda strateegiat võib vaadelda kui võit-võit meetodit, mille puhul püütakse vältida võitu teise poole arvelt. Eesmärgiks on leida lahendus, mis sobiks kõigile asjaosalistele. Samas on oluline märkida, et samaste probleemide puhul ei ole kõigi jaoks ühte ja ainsat sobivat lahendust. Tähtis on, et partnerid tegeleksid probleemiga koos ja loominguliselt. Duaalse suhtumise aluseks on teadvustada endale teise poole huvid, et saaks teha koostööd. Osapooled ei peaks loobuma millestki, mis tundub neile tõeliselt olulisena.
http://lahendus.net/?a=artiklid&art=konfliktirefe (26.01.2011)

KASUTATUD MATERJALID

http://lahendus.net/?a=artiklid&art=konfliktirefe (26.01.2011)
http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#2.8 . (26.01.2011)
http://www.invicta.ee/?nodeid=37&lang=et (25.01.2011)