JÄÄTMED LOODUSES (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut
Keskkonnakaitse osakond
JÄÄTMED LOODUSES
Iseseisev töö õppeaines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse PK. 0117
Juhendaja : Hannes Veinla, MSc
Tartu 2015
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus 4
2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs 5
2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded 5
2.2 Jäätmehooldus 6
3. Probleemi õiguslik reguleeritus 7
4. Hinnang regulatsiooni kohasusele 8
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Jäätmeseaduse kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Keskkonna saastamine jäätmetega on üsna kasvav probleem. Üha enam kasvab jäätmetega kaetud alade rohkus . Igaüheseaduseks nimetatakse kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega. Need on eetilised tõekspidamised, mis tuginevad nii tavadele kui ka seadustele . Kuna inimene on looduse üks osa, peab ta ka ennast ümbritsevat keskkonda hoidma. Sageli aga kasutatakse loodust ära, jättes endast maha prügi. Et probleem oleks õiguslikult piiritletud on selleks ettenähtud seadused ja eeskirjad.

1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus

Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud materjalid, ained, esemed või nende jäägid ( Hariduskeskus 2012).
Jäätmed võivad olla ka kasulikuks materjalide allikaks, ent need peavad olema hästi majandatud. Aastatega on erinevate materjalide varud vähenemas, ning majapidamises tekkivad jäätmed olekski kõige õigem viia jäätmekäitluskohta. Keskkonnaalased uuringud on näidanud, et ELis kasutatakse inimese kohta aastas 16 tonni materjale, millest tekib 6 tonni jäätmeid ning millest omakorda pool viiakse prügilatesse. Paljude riikide jäätmekäitlus põhineb ikka veel jäätmete ladustamises prügilatesse, kuigi see ei ole jätkusuutlik. Jäätmete kontrollimatul ladustamisel võivad keskkonda sattuda ohtlikud kemikaalid ning see võib seada ohtu inimeste tervise, seepärast ei tohi kindlasti jäätmeid viia näiteks metsa alla ja üldse kuhugi peale prügile määratud kohtade (Euroopa Komisjon 2015).
Antud töös on keskkonnaalaseks probleemiks jäätmed looduses. Viimaste aastate jooksul on metskond metsast prügi korjanud igal aastal mitmeid kümneid tonne. Tavaliselt on aastate jooksul jäätmeid visatud enam-vähem samadesse kohtadesse , kuid üha enam tekib ka uusi erinevaid piirkondi, kuhu prügi jäetakse.
Kuigi on määratud suured trahvid , paigaldatud erinevaid teabetahvleid on prügistajate määr siiski suur. Arvatakse, et inimesed ei vii oma majapidamises tekkinud jäätmeid prügilasse või jäätmejaama, sest soovitakse raha selle arvelt kokku hoid . Tuleb ära märkida ka, et paljusid jäätmeid võetakse jäätmejaamades vastu tasuta. Prügi jätavad metsa sageli kalastajad või metsa külastajad, kes ei näe vaevaks enda järelt koristada . Küll aga prügistajaid tabades ootab neid ees rahaline trahv, millele järgneb enda jäätmete koristamine ning nende seaduslik üleandmine ( Kivipõld 2015).
Mõned näited, kui kaua jäätmed looduses laguneda võivad:

• mähkmed 500 aastat;
  
• paber 2,5 kuud;
  
• piimapakk 5 aastat;
  
• apelsinikoor 6 kuud;
  
• sigaretikoni 10-12 aastat;
  
• plastpudel 50-80 aastat;
  
• kilekott 10-20 aastat;
  
• õllepurk 200-500 aastat;
  
• isolatsioonimaterjal EPS (penoplast ilmselt mitte kunagi).
  

2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs

2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded

Jäätmeseaduse paragrahv 32 alusel kõrvaldatakse jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus (RT I 2007, 19, 94).
Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
Jäätmeseaduse paragrahvi 21 lõikes tuleb eesmärkide saavutamiseks iga tegevuse juures võimaluste piires:

rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat , sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;

kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral;

vähendada ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes (RT I, 09.11.2011, 1).
Jäätmetekke vältimine on asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks (RT I, 09.11.2011, 1).
Jäätmeseaduse paragrahvi 120 alusel käsitletakse antud nõuete rikkumist. 

Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes , samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot (RT I 2010, 44, 260).
Paragrahv 126 alusel jäätmete kõrvaldamise eest kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot (RT I 2010, 44, 260).

2.2 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (RT I 2007, 19, 94).
Paragrahv 39. Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda riigis või kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks.
Jäätmekava sisaldab:

andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude arengule tulevikus;

olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;

ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude jäätmevoogude, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi regulatsioon , käitlemisest;

uute kogumissüsteemide, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;

täiendava jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;

üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või poliitika ülevaadet nende jäätmete osas, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;

jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;

üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;

andmeid minevikus saastunud jäätme kõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;

jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust (RT I, 09.11.2011, 1).
Jäätmehoolduse arendamise eesmärgiks on vähendada või vältida jäätmeteket, tõstes sealjuures jäätmehoolduse taset. Jäätmeteket loodusesse üritatakse kontrolli all hoida ka ’ saastaja maksab’ põhimõtte abil. Meie riigis pole selle eesmärgi areng kuigi tõusev, kuna prahistajaid on palju ning alati ei suudeta iga väiksema prügihunniku tekitajat tuvastada. Tihti ei kata saastajad kõiki jäätmekäitluskulusid, osa sellest jääb siiski kohaliku omavalitsuse kanda. Saastajad tunnevad end seeläbi aina mugavamalt, mõeldes et kahjusid tasuvadki linna- või vallavalitsused. Selline suhtumine ning kohaliku omavalitsuse nõusolek kulutusi hüvitada on takistanud jäätmeseaduse põhieesmärgi täitmist (Ratas J., & Ratas R., 2005).

3. Probleemi õiguslik reguleeritus

Jäätmete ebaseaduslik loodusesse jätmine on karistatav rahatrahviga. Kui saastajat ei õnnestu kindlaks teha siis seaduse järgi peab jäätmed koristama maaomanik . Näiteks RMK koristab igal aastal suuri hulki jäätmeid riigimetsast ning puhkealadelt.
Lähtuvalt saastaja maksab printsiibist peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud . Lisaks segaolmejäätmetele hõlmatakse korraldatud jäätmeveo süsteemi ka biolagunevad jäätmed, mille käitlemise eest peab jäätmevaldaja hakkama samuti maksma  teenustasu. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendi ning pakendijäätmete käitlemist peavad finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta.
Et vältida probleeme jäätmemajandamisega on Eestis koostatud jäätmeseadus ning igale linnale/ vallale jäätmekäitluse eeskirjad.

4. Hinnang regulatsiooni kohasusele

Arvan, et Eestis on jäätmeseadusega ning eeskirjadega jäätmete korraldamine hästi reguleeritud. Jäätmeseaduses on rõhutatud, et jäätmeid tuleb taaskasutada, mis on õige kuna jäätmeid praeguses ajas kuhjub üha rohkem. Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Rahatrahvid jäätmete keskkonda ladestamise eest on suured, mispärast pole Eestis prügi viimine näiteks metsa kuigi tõusev trend. Kuigi on iga aasta mitmeid juhtumeid, kus avastatakse erinevad prügikolded neile mitte ettenähtud paikadest on enamus nende tekitajaid siiski ka tuvastatud. Ka säästva arengu seaduse järgi on kohustatud igaüks säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Võib öelda, et antud keskkonnaprobleem ja sellega kaasnev on seaduses hästi sätestatud ning ka erinevad teabetahvlid nt RMK platsidel on heaks meeldetuletuseks paiga külastajatele.

Kokkuvõte

Jäätmed looduses on probleem igas riigis, antud töös käsitleti probleemi Eestis. Tagajärjed, mis loodusesse jäetud prügiga tekivad on keskkonnale üsna suured, kuna kannatada saavad nii loomad kui ka meie. Probleemi saab oluliselt vähendad paigaldades erinevatesse turismikohtadesse rohkem teabetahvleid sellest, kuidas jäätmed loodust mõjutavad ning seades rohkem üles erinevatele jäätmetele erinevaid prügikonteinereid. Samas korraldatakse ka prügikoristuse talguid, et säilitada puhtus meie keskkonnas, kuid ka see pole alatine lahendus.
Jäätmeseaduses ning jäätmekäitluse eeskirjadega on reguleeritud probleemi õiguslikud aspektid. Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kuigi trahvid on suured ning teadmine, et suuremates kogustes jäätmeid loodusesse illegaalselt ladestades on nende tekitajad ka leitud ja karistatud, on antud keskkonnaprobleem siiani siiski vägagi aktuaalne . Ka saastaja maksab põhimõte pole meie riigis kuigi edukas ettevõtmine, kuna osa jäätmekäitlusekuludest jääb ikkagi omavalitsuse kanda.

Kasutatud allikad

Euroopa Komisjon. (2015). Jäätmetekke vältimine ja jäätmekäitlus. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/environment/basics/green-economy/managing-waste/index_et.ht m (21.05.2015).

Hariduskeskus. (2012). Jäätmed. Kättesaadav: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/keskkonnajaatmed/?J%C4%C4TMED (22.05.2015).

Jäätmeseadus. (2004). Riigikogu. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13203368 (22.05.2015)

Jäätmeseadus1. (2004). Riigikogu. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012013034 (22.05.2015).

Kivipõld, K. (2015). Harju Elu: talgud tulevad ja lähevad, prügi jääb. Kättesaadav: http://www.harjuelu.ee/2015/04/4233/talgud-tulevad-ja-lahevad-prugi-jaab/ (21.05.2015).

Ratas, J., & Ratas, R. (2005). Jäätmetest ja jäätmeseadusest. Keskkonnatehnika. Lk 15-16.