Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste, Kaitsepolitseiameti ja päästeasutuste töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
Vastu võetud 16. juunil 1999. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest. (2) Käesolev seadus kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kaitseväe, Kaitseliidu, politsei ja piirivalve, samuti päästeasutuste tegevuse kohta on eriseadustega sätestatud teisiti. § 2. Töötervishoid ja tööohutus
07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka:
................................................................................... 14 2. peatükk................................................................................................................................ 16 KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS..................................................................................... 16 § 12. Ohtlike ainete piirnormid looduses.................................................................................. 17 § 13. Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused suurõnnetuse ohuga ettevõttes..................17 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS.................18 1. peatükk ÜLDSÄTTED..................................................................................................................... 18 2
07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka:
saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga. (2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri. (3) Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija.
20. Ohualad ja ohualade tsoonid. +- 21. Planeeringute Päästeameti poolne kooskõlastamine. 22. Elutähtsad teenused, nende osutajad ja toimepidevuse korraldajad. 23. Nõuded toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. 24. Riskialased mõisted elutähtsa teenuse toimepidevuse kontekstis. 25. Elutähtsate teenuste kriitilised tegevused, kriitilisuse leidmine. 26. Tõrked, häired, katkeskused. 27. Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad. 28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. 29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, epideemiad, pandeemiad. 30. Loomataudid hädaolukordadena, puhangud Eestis. RISK, OHT, TÕENÄOSUS JA TAGAJARGI MÕISTE Sõna risk tuleneb tõenäoliselt kreekakeelsest sõnast rizikon mis algselt tähendas juurt. Ladina keeles võeti sõna kasutusele kalju tähenduses Riski mõiste tekkimine ja teadvstumine on oluliselt mõjutanud tänapäeva ärimaailma kahe kandava põhimõtte kujunemist
16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad
Kõik kommentaarid