Kemikaalide käsitlemine ja ettevõtte ohtlikkus (0)

Tallinna Polütehnikum

Kemikaalide käsitlemine ja ettevõtte ohtlikkus

Referaat

Kert Taimla KEE-17

Tallinn 2018

Sisukord
Sissejuhatus lk 3
1. Ettevõtte ohtlikkus
1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4
1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5
2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6
2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7
2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9
2.4 Ohutusaruanne lk 11
2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13
3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14
3.1 Mis on ohtlik kemikaal ? lk 14
3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14
3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15
Kokkuvõte lk 16
Kasutatud kirjandus lk 17
Sissejuhatus
Terve maailm koosneb keemilistest elementidest ja nende ühenditest. Erinevate võimalike ühendite hulk on sisuliselt lõputu. Väga oluline on teada iga keemilise aine ehk kemikaali omadusi ja sellega seotud käistlemisnõudeid. Kui neid eirata, pole õnnetus kaugel juhtuma. Ohtlike kemikaalide käsitlemiseks on vaja oma ala eksperti või juhendamist eksperdi poolt, sest nende ohutase on veelgi kõrgem võrreldes igapäeva kemikaalidega. Lisaks on väga oluline tunda ka kemikaalidega seotud seadusandlust, et ettevõtte täidaks kõiki nõudeid korrektselt.
Just nimelt ettevõtetele ongi kehtestatud väga suur hulk erinevaid nõudeid ja klausleid kemikaalide käistlemisel ning nendes orienteerumine võib olla kohati vägagi keeruline. Samas on suur nõuete hulk nii ohtlikus valdkonnas mõistetav. Mitte midagi ei saa juhuse hooleks jätta!

Ettevõtte ohtlikkus
1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata
Ettevõtetes kasutatakse tihti palju erinevaid kemikaale. Osa neist on peaaegu kahjutud , kuid paljud kemikaalid selgelt ohtlikud nii töötajatele kui keskkonnale. Nii on nad näiteks tuleohtlikud, toksilised, kantserogeense või allergiat tekitava toimega või keskkonda saastavad . Kuidas juhtkond teab, millised kemikaalid on problemaatilised ja eriti ettevaatlikku käitlemist nõudvad? Kasutusohutuse ja keskkonnamõjude seisukohalt kahjutumate kemikaalide valik või töökorralduslikud meetmed ohutu töökeskkonna loomiseks võivad olla küllalt keerulised, iseäranis juhul, kui samaaegselt tuleb arvestada riskidega nii töötajatele kui ka keskkonnale. Tööandja vastutab isiklikult selle eest, et kasutatavad ettevaatusabinõud oleks piisavad tervisekahjustuste ja õnnetusohu ennetamiseks või vältimiseks, et kemikaaliriskide olemasolul kaalutaks kahjulike kemikaalide asendamist vähemkahjulikega. See nõuab otsustajatelt vajaliku info valdamist, teadmisi ning pädevust. Kemikaalide ohutuks käitlemiseks peab juhtkond tundma seadusandlust, töötajad aga ohutu töö võtteid, mille tagavad nõuetekohane juhendamine, väljaõpe ning ohutud tehnilised vahendid. Iga tööandja vastutab selle eest, et töö ei ohustaks keskkonda, töötajaid ega ka teisi tööobjektil või selle läheduses töö ajal või pärast tööd viibivaid inimesi. Tootjate ja maaletoojate kohustus on kemikaaliga kaasa anda ohutuskaardid .
1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine
Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted.
Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad kemikaalide koguse alusel A-ja B-kategooria ettevõteteks.
Alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02. 2016 .a määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“
Põhjalikumad nõudmised ettevõtte määratlemisel on välja toodud Kemikaaliseaduse 3. peatükis „Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte“
Pilt 1. Erinevad ohupiktogrammid
2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele
Selleks, et kõik oleks ohutu ja kontrolli all, on riik kehtestanud ettevõtetele hulga erinevaid nõudeid ohtlike kemikaalide käsitlemiseks. Alljärgnevalt on välja toodud kõik ettevõtetelt nõutavate dokumentide vajalikud andmed. Need illustreerivad hästi kui põhjalikku tööd peavad ohtlikud ettevõtted ohutuse tagamiseks nägema. See eluvaldkond on väga tihedalt reguleeritud. Tegelikult on nõutavad dokumendid alles väike osa kõigist nõudmistest, mida ohtlikule ettevõttele esitatakse. Ohtlikud ettevõtted on arusaadavatelt põhjustel kõrgendatud tähelepanu all.
2.1 Teabeleht
Kemikaalide sisu teadmiseks on nõutav teabeleht. Nii saab olla kindel, et kemikaalidega käiakse ringi ohutult.
Ohtliku kemikaali käitleja teabeleht sisaldab järgmisi andmeid:

Käitaja nimi, aadress, kontaktandmed , registrikood või isikukood , olemasolu korral ettevõtte veebiaadress;

käitise aadress, kontaktandmed ja geograafilised koordinaadid

 ohutuse eest vastutava isiku nimi, amet ja kontaktandmed 

 käideldava ohtliku kemikaali või ohtlikku kemikaali sisaldava toote nimetus ja rahvusvaheliselt tunnustatud kood ja ÜRO number, ohuklass ja Chemical Abstracts Service ’i (CAS) number või European Community (EC) number;

käideldava ohtliku kemikaali ohuklass, ohukategooria ja ohulaused, ohtliku toote allklass

 käideldava ohtliku kemikaali suurim võimalik kogus käitises või ohtlikus tootes olevate ohtlike ainete summaarne kogus

 käideldava ohtliku kemikaali füüsikalised ja keemilised omadused, füüsikaline olek ning tuleohu korral leektäpp;

 käitise lähiümbruse kirjeldus, kõik objektid ja tegurid, mis võivad põhjustada õnnetust või raskendada ettevõttest lähtuva õnnetuse tagajärgi või põhjustada doominoefekti

 käitise tegevus või kavandatud tegevus;

 teabelehe koostanud isiku nimi, ametikoht , kontaktandmed, allkiri ja koostamise kuupäev.
Teabelehele lisatakse käitise lähiümbruse plaan ja asendiplaan , millele märgitakse kemikaali käitamise kohad ning ohtliku kemikaali käitlemiskoha juurde- ja läbipääsuteed.
2.2 Riskianalüüs
Iga ettevõte peab omama riskianalüüsi. Selles käsitletakse erinevaid võimalikke musti stsenaariumeid, et ohtlikke olukordi paremini lahendada ja ennetada.
Ohtliku kemikaali käitleja riskianalüüs sisaldab järgmisi andmeid:

riskianalüüsis kasutatud metoodika kirjeldus, valitud metoodika põhjendus ning viited riskianalüüsiga seotud lisadokumentidele

 ohtude määratlemine, mille juures arvestab käitaja ka käitise tegevusega kaasnevate ohtlike veostega, veetava ohtliku kemikaaliga, veose massiga tonnides, vedude sagedusega ning transpordi liigiga;

võimaliku õnnetuse stsenaariumi kirjeldus ja selle tõenäosus, või tingimused, mille korral on õnnetuse toimumine võimalik. Esitatakse ülevaade sündmustest, mis võivad ettevõttesisestel või -välistel põhjustel stsenaariumi käivitada, töökorralduslikud ja ettevõttevälised põhjused, mis on seotud doominoefektiga või naabruses asuvate ettevõtete ja võimalike sündmustega, mis võivad olla suurõnnetuse põhjustajaks või suurendada suurõnnetuse ohtu ning raskendada selle tagajärgi, ning ülevaade looduslikest põhjustest, näiteks tormituul või üleujutus;

õnnetuse toimumise tõenäosuse hinnang;

 õnnetuse tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang ning kirjeldus. Õnnetuse tagajärgede raskuse hindamisel ja kirjeldamisel nimetatakse ohualasse jäävate inimeste ligikaudne arv, keskkonnakahjustused, materiaalne kahju ja ettevõtte ressursid tagajärgede likvideerimiseks. Õnnetuse tagajärgede ulatuse kirjeldamisel esitatakse selle piirkonna plaan, mida käitisest lähtuv õnnetus võib mõjutada, ja ohuallika koordinaadid ning määratakse ohuala . Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtutakse käesoleva määruse lisa ohuala parameetritest või muudest parameetritest, kui lisas sätestatut ei ole võimalik rakendada

 õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus, mis sisaldab ohutuse tagamiseks vajalike tehnoloogiliste parameetrite, vahendite ja kontrollmehhanismide kirjeldust, ning andmeid sprinklersüsteemidest, aurutõkkeekraanidest, hädaolukorraks vajalike kogumisnõudest või -anumatest, kaitseklappidest, inertimissüsteemidest ning tulekustutusvee laialivoolamise piiramisest;

 ülevaade varasematest õnnetustest ja vahejuhtumitest samade kemikaalide ja protsessidega, selle järeldused ja viited õnnetuse ärahoidmise meetmetele.
2.3. Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus
Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses nimetatakse peamised suurõnnetuse vältimise põhimõtted ja nende rakendamise kirjeldus, mille eesmärk on tagada inimeste ja keskkonna ohutus. Ohutuse tagamise süsteem peab vastama võimaliku ohu suurusele, ettevõtte tootmistegevusele ja organisatsiooni keerukusele ning tuginema ohu hinnangule. Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatakse suurõnnetuse vältimise meetmeid, mis hõlmavad ettevõtte tegevuse üldeesmärke ja põhimõtteid suurõnnetuse ohu vähendamiseks ning sellega seotud juhtimissüsteemi, mis hõlmab organisatsiooni struktuuri, vastutust, toiminguid ja ressursse suurõnnetuse vältimiseks.
Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses käsitletakse järgmisi teemasid :
1) organisatsioon ja personal – kirjeldatakse suurõnnetuse vältimisega seotud personali kohustusi ja vastutust organisatsioonis, samuti koolitusvajaduse kindlakstegemist ja selle pakkumist ning personali ja vajaduse korral ka alltöövõtjate kaasamist ohutuse tagamise süsteemi;
2) suurõnnetuse ohu kindlaksmääramine ja hindamine – kirjeldatakse tegevusest põhjustatud võimaliku suurõnnetuse ohu süstemaatilise kindlaksmääramise meetodite rakendamist ning suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramist ja rakendamist;
3) töökorralduslikud meetmed – kirjeldatakse kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning õpetamist ;
4) muudatuse juhtimine – kirjeldatakse selliseid reegleid ja tegutsemisviise, millest lähtutakse käitises muudatuse kavandamisel või uue käitise, seadme või tehnoloogia kavandamisel;
5) hädaolukorraks valmisolek – kirjeldatakse süstemaatilise analüüsiga ettenähtavaid hädaolukordi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ettevalmistamist, kontrollimist ja ülevaatamist ning hädaolukorra eriväljaõppe tagamist. Hädaolukorras käitumise koolituse peavad läbima kogu personal ja alltöövõtjad;
6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse sellise menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist. Menetlus peab hõlmama suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ning kaitsemeetmete analüüsi;
7) audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus – kirjeldatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilist auditeerimist ning juhtkonna dokumenteeritud ülevaatust suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimise ja ajakohastamise kohta.
2.4 Ohutusaruanne
Ohutusaruande eesmärk on:

kajastada, et suurõnnetuse vältimise poliitika põhimõtted ja nende rakendamiseks kasutusele võetud ohutuse tagamise süsteem on rakendunud ning kooskõlas asjakohaste seadustega;

kajastada, et suurõnnetuse ohud ja võimalikud suurõnnetuse stsenaariumid on kindlaks tehtud ning kasutusele on võetud vajalikud meetmed suurõnnetuse vältimiseks ja selle mõju piiramiseks inimestele, keskkonnale ja varale;

kajastada, et käitise rajatiste, hoidlate , seadmete ja nende toimimisega seotud infrastruktuuri kavandamisel, ehitamisel, töös hoidmisel ja hooldamisel on piisavalt arvestatud ohutust ja töökindlust ning peetud silmas käitise tegevusega seotud suurõnnetuse ohtu
4) kajastada, et käitises on koostatud ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan, ning esitada vajalik teave ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks ;
5) esitada teavet, mis võimaldab pädeval- või planeerimisasutusel teha ruumilise planeerimise otsuseid.
Ohutusaruanne sisaldab järgmisi andmeid:
1) ettevõtte ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust
2) käitise ja selle ümbruse kirjeldust;
3) käitise allüksuse tegevuse kirjeldust;
4) riskianalüüsi;
5) kaitse- ja sekkumismeetmete kirjeldust suurõnnetuse tagajärgede piiramiseks.
Käitise ja selle ümbruse kirjelduses sisaldub järgmine teave:
1) asukoha ja selle ümbruse plaan koos mõõtkava ja kirjeldusega, käitise geograafilised koordinaadid, meteoroloogilised, geoloogilised ja hüdrograafilised keskkonnatingimused ;
2) käitises suurõnnetust põhjustada võivad seadmed ja tegevused;
3) nende ettevõtete ja tegevuste loetelu , mis võivad olla suurõnnetuse põhjustajaks või suurendada suurõnnetuse ohtu, raskendada selle tagajärgi ja põhjustada doominoefekti, ja objektid, mida suurõnnetus võib mõjutada, samuti naabruses asuvad teised ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, mille ohualasse käitis jääb;
4) selliste alade kirjeldus, kus suurõnnetus võib aset leida, asustatud piirkonnad ja nende asustustihedus.
Käitise allüksuse tegevuse kirjelduses sisaldub järgmine teave:
1) ohtlikkuse seisukohalt olulise seadme, tegevuse ja toote, suurõnnetuse riskiallika ja võimalikku õnnetust vallandavate tingimuste kirjeldus ning kavandatud ennetusabinõud;
2) tööprotsesside kirjeldus, arvestades teavet parima võimaliku tehnoloogia kohta;
3) ajakohane ohtlike kemikaalide loetelu, ohuklass, keemiline nimetus, rahvusvaheliselt tunnustatud kood, nimetus Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nomenklatuuris ja ohtliku kemikaali võimalik maksimaalne kogus ettevõttes;
4) käideldava ohtliku kemikaali füüsikalised, keemilised, toksikoloogilised ja teised olulised omadused ning toime, mis võib avalduda inimesele ja keskkonnale nii vahetult kui ka hiljem;
5) käideldava ohtliku kemikaali füüsikaline ja keemiline reaktsioon käitlemisel ja võimaliku õnnetuse korral.
Kaitse- ja sekkumismeetmete kirjelduses õnnetuse tagajärgede piiramiseks sisaldub järgmine teave:
1) käitisesse suurõnnetuse mõju piiramiseks paigaldatud vahendite kirjeldus, anduri- ja kaitsesüsteem, lekete piiramise vahendid ja kogumisnõud, inertimissüsteem, sprinklersüsteem, kaitseklapid ja tulekustutusvee laialivoolamise piiramine;
2) häire väljakuulutamise ja sekkumise korraldus, varajase hoiatuse süsteemi kirjeldus;
3) rakendatavate sise- ja väliressursside kirjeldus;
4) suurõnnetuse mõju vähendamise meetmete kirjeldus.
2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan
Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani eesmärk on:
1) anda juhiseid, kuidas ohjeldada õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja piirata mõju, mida see avaldab inimese tervisele, keskkonnale ja varale;
2) edastada vajalik teave avalikkusele ja piirkonna asutustele;
3) kirjeldada, kuidas keskkond suurõnnetuse järel taastatakse ja puhastatakse.
Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan koostatakse ettevõtte riskianalüüsi põhjal. Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis sisaldub järgmine teave:
1) käitises päästetöö algamise ja koordineerimise ning Päästeameti, Tehnilise Järelevalve Ameti ja kohaliku omavalitsuse üksusega sidepidamise eest vastutava isiku nimi või ametikoht, ja kontaktandmed;
2) ettevõtte tegevusala , töötajate arv, ohuala suurus, mille peab esitama asendiplaanil, ning inimeste ligikaudne arv ohualas;
3) ülevaade ja kirjeldus rakendatavatest meetmetest mis tahes võimaliku ja suurõnnetuse käivitumise seisukohalt olulise olukorra või sündmuse kontrollimiseks ja tagajärgede piiramiseks. Ülevaade sisaldab ka kasutuses kaitsevahendite ja ressursside loetelu;
4) kasutatavad abinõud õnnetuse mõjupiirkonnas olevatele inimestele ohu vähendamiseks, varajase hoiatuse süsteemi kirjeldus ja juhised ohuolukorras käitumiseks;
5) Häirekeskuse, Tehnilise Järelevalve Ameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse teavitamine õnnetusest. Määratakse kindlaks teave, mis peab õnnetusteates sisalduma , ning edasine üksikasjalik teabevahetuse korraldus päästeasutusega niipea, kui teave on kättesaadav;
6) personali koolitamise ja õppuste läbiviimise kord vastavalt ülesannetele, mida personal peab täitma;
7) väljaspool käitist toimuva päästetöö abistamise võimalikkus.
Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani koostamisse kaasatakse ettevõtte personal ja alltöövõtjad.
3. Kemikaalide käsitlemise nõuded
3.1 Mis on ohtlik kemikaal?
Ohtlik on selline kemikaal, mis oma omaduste tõttu kahjustab keskkonda, tervist või vara. Rõhutagem, et olulised on aine omadused, mitte kogus. Nii ei saa parketile voolanud ja seda kahjustanud vett lugeda ohtlikuks kemikaaliks, sest parketti ei rikkunud mitte vee omadused, vaid selle kogus. Kemikaaliseaduse kohaselt on kemikaali käitlemine kemikaali valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine , kättesaadavaks tegemine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Igasugune kemikaal, olgu see siis rohkem või vähem ohtlik, peab olema pakendatud originaaltaarasse või taarasse, mis on märgistatud nii, et teave pakendis oleva sisu kohta oleks üheselt arusaadav ja mõistetav. Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul ümber villida toiduainete taarasse! Täpsed nõuded, kuidas peab pakend olema märgistatud, on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist; ingl Classification, Labelling, Packaging, edaspidi CLP-määrus) artiklis 17.
3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine
Ohtliku kemikaali pakendi märgistuse tekst peab olema selle Euroopa Liidu liikmesriigi ametlikus keeles (või keeltes), kus aine või segu turule viiakse, kui asjaomane liikmesriik ei näe ette teisiti. Seega peavad ohtlike kemikaalide pakendid Eesti riigis olema eesti keeles. Riigikeelsuse nõue on esitatud ka kemikaaliseaduse § 8 lõikes 5: Eestis turuleviimiseks ettenähtud kemikaali märgistus peab olema eestikeelne. Erandina on lubatud saaja nõusolekul tarnida teaduslikus uurimis - või arendustegevuses kasutamiseks kemikaali, mille märgistus on mõnes muus saajale arusaadavas keeles ja vastab CLP-määruse nõuetele.
Kemikaali nõuetekohasel pakendil peab olema järgmine teave:
• tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber;
• aine või segu nimikogus pakendis;
• tootetähised (aine või segu identifitseerimist võimaldavad andmed);
• ohupiktogrammid;
• tunnussõnad (sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada lugejat võimaliku ohu eest. Eristatakse kahte tasandit: „ ettevaatust ” viitab raskemale ohukategooriale, „ hoiatus ” vähem tõsisele ohukategooriale);
• ohulaused;
• hoiatuslaused;
• lisateave.

3.3 Töötajate ohutuse tagamine
Selleks, et tagada töötajate ohutus ja anda suunised tööandjale, on välja antud Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. Määrus kohustab tööandjat hindama töökeskkonna riske, mille käigus tuleb arvestada kõigi võimalike ohuteguritega, mis on seotud ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega. Vajaduse korral tuleb mõõta keemiliste ainete sisaldust töökeskkonna õhus ja võrrelda seda piirnormidega. Töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust võib mõõta Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelabor. Riskianalüüsi käigus hinnatakse töötaja võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust ning määratakse ohutusabinõud ja nende rakendamise kord. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ning see võib olla kogu töökeskkonna riskianalüüsi üks osa. On selge, et ainuüksi riskide hindamisest ja tulemuste vormistamisest ei piisa, et tagada töötajate ohutus kemikaalidega töötamisel. Üldised ennetuspõhimõtted on toodud ohtlike kemikaalide määruse §-s 3.
Kokkuvõte
Nagu oli arvata, siis kogenematu inimese jaoks on nõuete ja info hulk kemikaalide käsitlemise kohta tohutult suur. Seetõttu ongi hea, kui võtta aeg, kogu info rahulikult läbi töötada ning paigutada ühte kompaktsesse ning ülevaatlikku vormi, et info oleks ülevaatlikum ja lihtsamini omastatav. Võib öelda, et see valdkond on väga hästi reguleeritud, sest kehtib vanasõna – parem karta kui kahetseda. Ohtlike kemikaalide käsitlemine on vastutusrikas töö ning on mõistetav miks nõudeid piiniliku täpsusega jälgida tuleb. Lisaks elementaarsele ohutusele on ka muidugi palju üldist paberimajandust, kuid ka ohtlike kemikaalide jälgitavus on väga oluline. Keegi ei tahaks, et mõnest ettevõttest lihtsalt kaoks hulk ohtlikke kemikaale.
Kasutatud kirjandus
https://www.tooelu.ee/UserFiles/TI%20brozhyyrid/ti_ohtlikud_kemikaalid_est_2016_web(2) .pdf
http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/12457
https://www.rescue.ee/et/kodanikule/kemikaaliohutus/ohtlikud-ettevotted.html
https://echa.europa.eu/et/chemicals-in-our-life/which-chemicals-are-of-concern
https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ohtlikud_kemikaalid_tookeskkonnas
https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_ohtlikud_kemikaalid_est_2016_web
www. digar .ee/arhiiv/en/download/22779