Saasteallikad (0)

Toiduhügieeni tagamise nõuded II osa
Vedu
1. Toiduainete veoks kasutatavad veokid ja/või mahutid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest, ning vajaduse korral projekteeritud ja ehitatud selliselt , et võimaldada piisavat puhastamist ja/või desinfitseerimist.
2. Veokite nõudes ja/või mahutites ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, kui see võiks põhjustada toiduainete saastumist.
3. Kui veokeid ja/või mahuteid kasutatakse toiduainetele lisaks muude kaupade veoks või kui nendega koos veetakse erinevaid toiduaineid, siis peavad need vajaduse korral olema saastumise vältimiseks tõhusalt eraldatud.
4. Vedelaid, granuleeritud või pulbrilisi toiduaineid tuleb vedada nõudes ja/või mahutites/tankerites, mis on ette nähtud toiduainete veoks. Sellised mahutid peavad olema märgistatud selgesti nähtavalt ja püsivalt ühes või mitmes ühenduse keeles, et neid kasutatakse toiduainete veoks või kirjaga“ ainult toidu jaoks”.
5. Kui veokeid ja/või mahuteid on kasutatud lisaks toiduainetele muude kaupade veoks või kui nendega koos veetakse erinevaid toiduaineid, tuleb saastumise riski vältimiseks neid vedude vahepeal tõhusalt puhastada .
6. Toiduained peavad olema veokitel ja/või mahutites paigutatud ja kaitstud nii, et toiduainete saastumise risk oleks minimeeritud.
7. Veokites ja/või konteinerites, mida kasutatakse toiduainete veoks, peab vajaduse korral olema tagatud toiduainete hoidmine sobival temperatuuril ning temperatuuri seire võimalus.
Küsimused:

Kirjutage toiduainete veoks kasutatavate veokite nõudeid.
Vastus: Veokid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest,, ning vajaduse korral projekteeritud ja ehitatud selliselt, et võimaldada piisavat puhastamist ja/või desinfitseerimist, veokite mahutites ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, Veokites või konteinerites, mida kasutatakse toiduainete veoks, peab vajaduse korral olema tagatud toiduainete hoidmine sobival temperatuuril ning temperatuuri seire võimalus.

Missugust kaupa tohib transportida koos toiduga ühes veokis?
Vastus: Veokite nõudes ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, kui see võiks põhjustada toiduainete saastumist Kui veokeid kasutatakse toiduainetele lisaks muude kaupade veoks või kui nendega koos veetakse erinevaid toiduaineid, siis peavad need vajaduse korral olema saastumise vältimiseks tõhusalt eraldatud.

Miks toiduainete veoks ettenähtud mahutite peal peab olema märgistus “ ainult toidu jaoks”?
Vedelaid, granuleeritud või pulbrilisi toiduaineid tuleb vedada nõudes mahutites, mis on ette nähtud toiduainete veoks. Sellised mahutid peavad olema märgistatud selgesti nähtavalt ja püsivalt ühes või mitmes ühenduse keeles, et neid kasutatakse toiduainete veoks või kirjaga“ ainult toidu jaoks”.

Missuguse temperatuuri juures tuleb vedada vahukoorekreemiga torte?
Toidujäätmed
1. Toidujäätmed, mittesöödavad kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada.
2. Toidujäätmeid, mittesöödavaid kõrvalsaaduseid ja muid jäätmeid tuleb hoida suletavates mahutites, välja arvatud juhul, kui toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust. Kõnealused mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad.
3. Peab olema ette nähtud toidujäätmete, mittesöödavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete asjakohane hoidmine ja kõrvaldamine. Jäätmeladude planeering ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajaduse korral kaitstuna loomade ja kahjurite eest.
4. Kõikide jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele kohaldatavatele ühenduse õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks.
Mõttekaardi koostamine
Teema „Jäätmete kogumine ja sorteerimine pagaritoodete tootmisruumis“.
Mõttekaart peab sisaldama järgmisi alateemasid: jäätmete kogumise ja kõrvaldamise hügieeni nõuded, jäätmete liigid pagariruumis
Veevarustus
1. Käitlemisettevõttes peab olema piisav joogiveevarustus, mida kasutatakse alati kui vajalik toiduainete saastumise vältimise tagamiseks.
2. Tehnilise vee kasutamisel , näiteks tuletõrjeks, auru tootmiseks, külmutamiseks ja muudel sarnastel eesmärkidel, peab see ringlema eraldi süsteemis, mis on vastavalt tähistatud. Tehnilise vee süsteem ei tohi olla ühendatud joogiveesüsteemiga ega võimaldama tehnilise vee tagasivoolu viimasesse.
3. Töötlemisel või koostisosana kasutatava ümbertöödeldud veega ei tohi kaasneda saastumise risk. Selline vesi peab vastama joogiveega samadele normidele, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on seisukohal, et vee kvaliteet ei kahjusta valmis toiduaine tervislikkust.
4. Toiduga kokkupuutuv jää või jää, mis võib põhjustada toidu saastumist, peab olema valmistatud joogiveest, tervete kalandustoodete jahutamiseks kasutatav jää puhtast veest. Jääd tuleb valmistada, käsitseda ja hoida tingimustes, mille korral see on kaitstud saastumise eest.
5. Toiduga otseses kokkupuutes kasutatav aur ei tohi sisaldada terviseohtlikke aineid või aineid, mis võivad põhjustada toidu saastumist.
6. Toiduainete kuumtöötlemisel hermeetiliselt suletud pakendites peab tagama, et pärast kuumtöötlust mahutite jahutamiseks kasutatav vesi ei ole toiduainete saastumise allikaks
Lõpeta laused :
1. Piisav joogiveevarustus kasutatakse alati kui vajalik toiduainete saastumise vältimise tagamiseks käsitlemisettevõttes.
2. Juhul kui tehnilise vee süsteem ei ole vastavalt märgistatud siis ei ole teada milleks see on ettenähtud, näiteks tuletõrjeks, auru tootmiseks, külmutamiseks ja muudel sarnastel eesmärkidel, ja see peab ringlema eraldi süsteemis, mis on vastavalt tähistatud
3. Toiduga kokkupuutuv jää, mis võib põhjustada toidu saastumist, peab olema valmistatud joogiveest, tervete kalandustoodete jahutamiseks kasutatav jää puhtast veest.
4. Pagaritööstusel kasutatakse vett järgmiste protsesside jaoks: toidu töötlemiseks, toode/toidu valmistamiseks, ettevõtte ruumide puhastamiseks, toorainete puhastamiseks, saastumise vältimiseks.
Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted
1. Toidukäitleja ei võta vastu toidutooret või koostisaineid, välja arvatud elusloomad, ja muid toodete töötlemisel kasutatavaid materjale, mille kohta on teada või alust arvata, et need on saastunud parasiitidega, patogeensete mikroobidega või mürgiste, lagunenud või võõrainetega sellises ulatuses, et isegi pärast toidukäitleja tehtud hügieenilist tavasorteerimist ja/või eeltöötlust või töötlust on lõpptoode inimtoiduks kõlbmatu.
2. Kõiki tooraineid ja koostisained tuleb käitlemisettevõttes hoida sobivates tingimustes, mis on ette nähtud nende tervistkahjustava riknemise vältimiseks ja kaitseks saastumist eest
Kõikidel tootmise, töötlemise ja turustamise etappidel peab toit olema kaitstud mis tahes saastumise vastu, mille tulemusel võivad tooted muutuda inimtoiduks kõlbmatuks, tervistkahjustavaks või selliselt saastunuks, et on põhjendamatu eeldada selle tarvitamist.
4. Tuleb rakendada piisavaid kahjuritõrjemeetmed. Samuti tuleb rakendada vastavaid meetmeid koduloomade juurdepääsu vältimiseks toidu valmistamise, käsitsemise või hoidmise kohtadesse (või kui pädev asutus seda erijuhtudel lubab, tuleb rakendada meetmeid selle tulemusena saastumise vältimiseks).
5. Tooraineid, koostisaineid, vahetooteid ja lõpptooteid, milles võivad paljuneda patogeensed mikroobid või tekkida toksiinid, ei tohi hoida temperatuuril, mis võib põhjustada riski tervisele. Külmaahelat ei tohi katkestada. Siiski on lubatud ettenähtud temperatuurist kõrvalekaldumine piiratud ajaks, kui see on vajalik käisitsemisest tulenevatel asjaoludel toidu valmistamiseks, veoks, hoidmiseks, väljapanemiseks ja serveerimiseks, tingimusel et see ei põhjustata riski tervisele. Töödeldud toiduainete valmistamisega, käsitsemisega või pakendamisega tegelevates toidukäitlemisettevõtetes peavad olema sobivad ja piisavalt suured ruumid toorainete ja töödeldud toodete eraldi hoidmiseks ning piisav eraldatud külmhoiuruum.
6. Jahutatuna serveeritav või hoitav toit tuleb kohe pärast kuumtöötlemise etappi või kui kuumtöötlemist ei kasutata pärast lõpliku valmistamise etappi jahutada sellise temperatuurini, mis välistab riski tervisele.
7. Toiduainete sulatamine peab toimuma selliselt, et oleks minimeeritud patogeensete mikroobide kasvu või toksiinide tekkimise risk toidus. Sulatamise ajal tuleb toiduaineid hoida temperatuuril, mis ei põhjusta nende tõttu riski tervisele. Kui sulatamisel tekkiv vedelik võib põhjustada riski tervisele, tuleb tagada selle asjakohane äravool. Pärast sulatamist tuleb toitu käsitseda nii, et patogeensete mikroobide kasvu ja toksiinide tekke risk oleksid minimeeritud.
8. Ohtlikud ja/või mittesöödavad ained, sealhulgas loomasööt tuleb vastavalt märgistada ning neid tuleb hoida eraldi ja kindlates mahutites.
Vasta küsimustele

Toidukäitlejale on keelatud:
Vastus: võtta vastu toidutooret või koostisaineid, välja arvatud elusloomad, ja muid toodete töötlemisel kasutatavaid materjale, mille kohta on teada või alust arvata, et need on saastunud parasiitidega, patogeensete mikroobidega või mürgiste, lagunenud või võõrainetega sellises ulatuses, et isegi pärast toidukäitleja tehtud hügieenilist tavasorteerimist ja/või eeltöötlust või töötlust on lõpptoode inimtoiduks kõlbmatu.

Nimeta toiduainete töötlemise nõudeid
Vastus: tooraineid tuleb käitlemisettevõttes hoida sobivates tingimustes, mis on ette nähtud nende tervistkahjustava riknemise vältimiseks ja kaitseks saastumist eest. Kõikidel tootmise, töötlemise ja turustamise etappidel peab toit olema kaitstud mis tahes saastumise vastu, mille tulemusel võivad tooted muutuda inimtoiduks kõlbmatuks, tervistkahjustavaks või selliselt saastunuks, et on põhjendamatu eeldada selle tarvitamist.

Mis on kahjuritõrje?
Vastus: meetmed koduloomade, bakterite, saastumise juurdepääsu vältimiseks toidu valmistamise, käsitsemise või hoidmise kohtadesse .

Jahutatud toidu temparatuur?
Vastus: Jahutatuna serveeritav või hoitav toit tuleb kohe pärast kuumtöötlemise etappi või kui kuumtöötlemist ei kasutata pärast lõpliku valmistamise etappi jahutada sellise temperatuurini, mis välistab riski tervisele
Koosta tabel
Tuttav informatsioon
Uus informatsioon
1. teadsin , et veokid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest.
2. Teadsin et, Toiduga kokkupuutuv jää, võib põhjustada toidu saastumist
1. Sain teada, et kahjurtõrje on meetmed koduloomade, bakterite, saastumise juurdepääsu vältimiseks toidu valmistamise, käsitsemise või hoidmise kohtadesse .
2. Sain teada, et Piisavat joogiveevarustust kasutatakse alati kui vajalik toiduainete saastumise vältimise tagamiseks käsitlemisettevõttes.
3. Veokite nõudes ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete
3. Sain teada, et toidul on peab olema ka oma kindel temperatuur
* tabeli koostamiseks kasuta ainult „Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted“ teksti
Toidu saasteallikad
Toidu ohud
OHT - bioloogiline, keemiline või füüsiline agens ehk mõjur toidus või toidu potentsiaal tekitada tervistkahjustavaid efekte.
Ohud millised põhjustavad inimese haigestumise või vigastamise jaotatakse kolme klassi:
bioloogilised ohud;
keemilised ohud;
füüsikalised ohud.
KEEMILISED OHUD TOIDUS
Keemiliste ühenditega saastumine võib toimuda igas toidukäitlemise etapis alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoote tarbimiseni. Keemiliste ohtude alla kuuluvad näiteks veterinaarravimite jäägid, pesemis - ja desinfitseerimisained, polükloreeritud bifenüülid, raskemetallid jne. Käesolevas materjalis on käsitletud järgmisi keemilisi ohte :
saastumine pestitsiididega;
saastumine lisaainetega.
Saastumine pestitsiididega
Pestitsiidid on keemilised ühendid, mida kasutatakse erinevate kahjurite kontrollimiseks või hävitamiseks. Pestitsiide kasutatakse eelkõige põllumajanduses kasvuperioodi vältel taimede kaitsmiseks ja saagikuse tõstmiseks. Lisaks toorainest tulenevale pestitsiidiohule peab arvesse võtma pestitsiididega ristsaastumise võimalust igal tootmisetapil. Näiteks võivad tõrjevahendid sattuda tootesse töötajate või kahjuritõrjet tegeva isiku lohakuse tõttu. Seega on pestitsiidide kasutamise eesmärgiks vähendada loomade ja taimede tekitatud kahju toiduainete tootmisele, töötlemisele, säilitamisele, transportimisele ja turustamisele. Pestitsiidid mängivad suurt rolli inimese elus. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni asjatundjad on hinnanud tõrjeainete mõju rahvastiku tervislikule seisundile. Nende arvates põhjustavad tõrjeained aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse, neist 220 000 sureb . Ligi miljon inimest kannatab tõrjeainete krooniliste kahjustuste all. Umbes 40 000 arvatakse haigestuvat tõrjeainetest põhjustatud vähki. Hinnang on siiski arvutuslik ning rajaneb katseloomadega sooritatud uuringute riskihinnangul.
Lisaained
Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Vaatamata lisaainete kasutamise rangele normeerimisele on olemas oht, et neid võib esineda valmistootes lubatust suuremates kontsentratsioonides. See võib toimuda tänu töötajate hooletusele või valesti koostatud retseptile.
Krooniliste intoksikatsioonide puhul:
1. Tekivad haiguseelsed seisundid, väheneb inimese kaitsevõime teiste haiguste suhtes või teiste haiguste kulg raskeneb.
2. Paljud ained tekitavad allergiat. Siin on aga üksikutel inimestel tundlikkus väga erinev. Peale selle ja palju olulisemad on nn. kaugmõjud, mis ei avaldu otsekohe, vaid aastate pärast või mõjutavad järeltulijaid. Need on kantserogeensed , teratogeensed ja mutageensed mõjud. Toksiline mõju sõltub doosist, mida inimene saab.
FÜÜSIKALISED OHUD TOIDUS
Toidus leiduvaid võõrkehi võidakse toiduettevõtetesse tuua toormaterjalidega või satuvad nad toidu töötlemise, säilitamise ja transportimise ajal. Sõltumata sellest, et võõrkehi on väga erinevaid, on oluline, et ettevõtted oleksid teadlikud nende poolt toodetavate toitude füüsikalistest ohtudest ja hoolt tuleb kanda selle eest, et tagada füüsikaliste ohtude kõrvaldamine. Igapäevaselt tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis maandaks füüsikaliste ohtudega seonduvaid riske (toorme, vahetoodete ja lõpptoodete adekvaatne kontroll ning käitlemine). Toidukäitlejad peavad järgima kõiki seadusandlusest ja ettevõtte sisekorrast tulenevaid reegleid ja rakendama vastavaid ettevaatusabinõusid tagamaks, et nad  ei põhjusta toidu  saastumist.
Võõrkehad, mis kõige sagedamini on põhjustanud tarbija kaebusi:
1. poldid , mutrid, traat , klambrid ja muud metallitükid - neid leitakse sageli pärast tehnohoolde- ja remonditöid;
2. papp , nöör ja polüeteen - mis sageli tekivad seoses pakkimisega;
3. närilised, näriliste karvad , putukad, suled ja väljaheited;
4. kommipaberid ja sigaretikonid;
5. töötajatega seonduv nt. kõrvarõngad, sõrmeküüned, juuksed, nööbid, pastakaotsad, määrdunud sidemed ja plaastrid;
6. klaasitükid;
7. puhastusmaterjalid;
8. pinnud;
9. koorunud värv ja rooste jne.
Saastunud toormaterjale ei tohi toiduettevõtted vastu võtta, sest isegi pärast sorteerimist on nad sageli inimtoiduks kõlbmatud. Toitu tuleb säilitada ja kaitsta nii, et igasuguse saastumise oht oleks minimaalne. Ohtlikud ja/või mitte söödavad ained tuleb selgelt märgistada ning säilitada ohututes konteinerites ja ruumides. Tarbijatele ei tohi müüa ei tohi toitu, mis on inimese tervisele ohtlik ja ei vasta seadusandluses toidule esitatavatele nõuetele.
Ülesanded
1. Täida tabel
Ohutegur
Teguri/saasteallika näide pagar – kondiitri töökeskkonnas
bioloogiline
Mitte kvaliteetne tooraine, puudulik tootmishügieen, puudulik isiklik hügieen, vale säilitamistemperatuur, külmaahela katkestamine
keemiline
Pesu ja deso jäägid, vale loputamine
2. Kirjutage füüsikaliste saastetegurite mõju tarbijatervisele
Vastus: Füüsikaline võib olla allergia karvade vastu, kui satub nt. juuksekarv toidu sisse, näiteks kui satub toidu sisse väike klaaskillustik, võib põhjustada inimesele haigust.