Riskianalüüs, küsimused (5)

Kontrolltöö

1. Riskianalüüsi eesmärk
2. Tulemused auseks omavalitsuses
3. Teostamise tasandid
4. Koostamise etapid
5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis..
6. Algsündmus on
7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama
8. Elutähtisteenus on teenus mis...
9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid
10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas
11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral
12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon
13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab
14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart
15. Mida tähendab R- fraas ja S-fraas
16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate..
17.  NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus?
18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA
19. Kiirgusriskist: mis on
- bekrell ,
- grei,
- ekvivalntdoos valem
20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D
21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele
22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24
23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale
Vastused

Riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks.

Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu.

Riskianalüüsi teostamise tasandid: I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid
II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon.

Koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määratakse ära need objektid, mis on ohtlikud ja kui suurt kahju nad teeksid, kui midagi peaks juhtuma, kui suur on tõenäosus, et midagi juhtub, millist kahju teeb inimesele ja millised oleksid tagajärjed. III tehakse riskikaart, jagatakse vajalikke kaitsevahendeid ja aparaate, mille abil saab kontrollida, kas on ohutu ja õpetataks inimesi välja, kui peaks midagi juhtuma.

Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonna kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsateenuse toimepidevuse ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus.

Algsündmus on sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela.

Regionaalne riskianalüüs peab kajastama selliseid hädaolukordi: ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm ;üleujutus tiheasutusalas; ulatuslik merereostus; ulatuslik rannikureostus; ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; paljude kannatanutega õnnetus maanteel; paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; massirahutus; epideemia ; massiline mürgistus; erakordselt külm ilm; erakordselt kuum ilm; episootia; riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus.

Elutähtis teenus on teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks.

Ohu kategooriad: inimtegevusest tulenevad( nt. Pommiähvardus, streik, pantvangikriis); loodussündmused (nt. Üleujutus, põud, torm, pandeemia);tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused , transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis , kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses.

Olulisemad riskitüübid Eestis on keskkonnariskid, finantsriskid , majanduslikud ja poliitilised, tervise ja ohutuse, varaliste kahjude risk ja töötajatega seotud riskid .

Riskipildi kujunemine sõltub avarii korral I tugeva toimeliste mürkainete keemilised ja füüsikalised omadused II avarii ulatus III ümbritseva keskkonna iseärasused IV ilmastik V aine leviku iseärasused keskkonnas aeal hulgas aine auru tihedus õhu suhtes VI avarii toimumise aeg. (kas oli inversioon , isoternia, konvektsioon ?)

ÜRO ohtlike ainet klassifikatsioon: I lõhkeained II gaasid III põlevvedelikud IV põlevad tahked ained V oksudeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid VI mürgised ained ja nakkusohtlikud ained VII radioaktiivsed ained VIII söövitavad ained IX muud ohtlikud ained või materjalid.

ÜRO ohtlike ainete ainete tunnusnumber näitab millega on tegu ülal on ohu tunnusnumber ja all on ÜRO number. Ohutunnusnumbri esimene number näitab aine ÜRO ohtlike ainete klassi.Ohutunnusnumbri teine ja kolmas number tähistavad lisa ohte. Nt bensiin lugeja tähendab kergesti süttiv vedelik ja alumine tähendab lõhkeaine gaas põlevvedelik.

ÜRO keemilise aine kaart sisaldab identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded, muu teave.

R- fraas- keemilise ainega seotuid riske S-fraas- keemilise aine puhul ohutusnõudeid.

ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks ohunumbrit transpordimasina peale. Näiteks amoniaak , kloor , propaan , butaan, bensiin, diiselkütus, elavhõbe.

NH3 lubatud kogus õhus on 0.02 mg/l (tööruumis), inimese tajuvus lävis 0.037 mg/l.

Dräger on saastekontrolli masin, millega saab määrata TTMA.

Bekrell on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks. Grei on neeldumisdoosi mõõtühik. Ekvivalentdoosi valem saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent.

Inimele formeerub kiirgusallikatest saadav aastane kiirgusdoos D järgmistest kiirgustest: looduslik kiirgusfoon , meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus.

O,5 rad/a.

Kiirguskoefitsent C24 näitab elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise käitumisrežiimi korral. Maal on 1,5...2,5 ja linnas on 2,5...4,5.

Eestile asuvad kõige lähemal Forsmarki, Loviisa, Sosnovõi Bori ja Ignalina AEJ.